← Eesti

1-18-1878/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2018.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1878 (17267000702) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill K

§ 418lg 1 järgi Süüdistatav XX Isikukood või sünniaeg: X Elu- või asukoht ja aadress: X RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada XX suhtes kriminaalmenetlus

§ 418lg 1 tunnustel. Kr

MS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel kohustada XX tasuma kriminaalmenetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot ja kindel summa riigituludesse 1600 (üks tuhat kuussada) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 5 (viis) kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kindel summa riigituludesse ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

  1. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse ja menetluskulud, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui isik ei täida endale võetud kohust uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg
  2. Asitõendid ja konfiskeerimine. - CD plaat hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestisega, jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku materjalide juurde. 1

(5)-

§ 83

lg 4 alusel asitõendid, üks laskekõlbmatu üheraudne sileraudne püss J.Nowotny nr X, üks laskekõlblik kaheraudne sileraudne püss Bayard kaliiber 12 nr X, metallkarp ja selles olevad üks laskekõlbmatu poolautomaatne püstol Mauser 1914 nr X kaliiber 7,65x17 mm, üks laskekõlbmatu poolautomaatne püstol kaliiber 7,65x17, padrunisalve korpus, metallist taandurvedru varras ja kaks metallist rihveldatud peadega varrast, mis on hoiul Lääne prefektuuri relvahoidlas, konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. -

§ 83

lg 4 alusel laskekõlbulik käsitöönduslikult ümberehitatud signaalrevolver Nagan-S nr X kaliiber .22 LR, mis on hoiul EKEI-s, konfiskeerida ja anda üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. Määrus saata täitmiseks XXle ja teadmiseks abiprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 22.08.2017

§ 4181

lg 1 tunnustel, selles, et alates 12.08.2017 kuni menetluse alustamiseni Pärnu linnas X 11-4 XX omas tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipildujat MP40. 08.12.2017 esitati XX kahtlustus

§ 4181

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja enne 12.08.2017 Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelva püstolkuulipilduja MP40, omas, valdas ja hoidis nimetatud tulirelva ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast oma elukohas Pärnu linnas X 11-4 ning 12.08.2017, olles alkoholijoobe seisundis, kandis seda endaga kaasas ja näitas kõrvalistele isikutele. Samuti on XX esitatud kahtlustus

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omamata Relvaseaduses § 32 ettenähtud relva soetamisluba ja § 34 ettenähtud relvaluba, omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, enne 24.08.2017.a. politsei poolt tema elukohas Pärnus X 11-4 läbiotsimise teostamist, tulirelvad: laskekõlbmatu sileraudse püssi J.Nowotny nr X, mille kaliibrit ei olnud võimalik kindlaks teha, mis koosnes muuhulgas tulirelva olulistest osadest – relvarauast, lukustuskehast ja padrunipesast; laskekõlbuliku kaheraudse püssi Bayard kaliiber 12 nr X; laskekõlbmatu poolautomaatse püstoli Mauser 1914 nr 162956 kaliiber 7,65x17 mm, mis koosneb muuhulgas tulirelva olulistest osadest – relvarauast, lukust ja padrunipesast; laskekõlbmatu poolautomaatse püstoli kaliiber 7,65x17 mm, mille mudelit ei olnud võimalik kindlaks teha, mis koosneb muuhulgas tulirelva olulistest osadest – relvarauast, lukust ja padrunipesast; laskekõlbuliku käsitöönduslikult ümberehitatud signaalrevolvri Nagan-S nr IIC207 kaliiber .22 LR – omas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 24.08.2017.a. oma elukohas Pärnus X 11-4 ebaseaduslikult nimetatud tulirelvi. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 01.03.2018 määrusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja KrMS § 200 alusel kriminaalasjas nr 17267000702 menetlus osaliselt

§ 4181lg 1 osas.

Seega XX tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemisega pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. 2

(5)Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole XX käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. XX ei taksitanud ka eeluurimise läbiviimist. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks

§ 418

lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leian, et XX süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. XX on varem karistama isik. XX ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et XX on teinud sellest piisavaid järeldusi. XX on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning kuriteoga ei ole tekitatud kahju, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused:

  1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
  2. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks,
  3. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud. Küll aga esinevad kriminaalmenetluse kulud, mille tasumise kohustuse on XX lubanud võtta. Kriminaalmenetluse kulud moodustavad 420 eurot (tulirelva ekspertiis, tl 90). Kahtlustatav on andnud nõusoleku tasuda kohustusena kindel summa 1600 eurot riigituludesse. Kriminaalasjas on CD plaat hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestisega (tl. 36), mis jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde ja asitõendid: Pakend nr 2- üks laskekõlbmatu üheraudne sileraudne püss J.Nowotny nr X; Pakend nr 3- üks laskekõlblik kaheraudne sileraudne püss Bayard kaliiber 12 nr X; Pakend nr 5 – üks laskekõlbulik käsitöönduslikult ümberehitatud signaalrevolver Nagan-S nr IIC207 kaliiber .22 LR; Pakend nr 6 – plekk-karp, milles üks laskekõlbmatu poolautomaatne püstol Mauser 1914 nr X 3

(5)kaliiber 7,65x17 mm, üks laskekõlbmatu poolautomaatne püstol kaliiber 7,65x17, padrunisalve korpus, metallist taandurvedru varras ja kaks metallist rihveldatud peadega varrast. Pakendid 2, 3 ja 6, mis on hoiul Lääne prefektuuri relvahoidlas /tl 92/ ja pakend nr 5, mis on hoiul EKEI-s (tl 91), kuuluvad konfiskeerimisele, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid vastavalt

§ 83lõikele 1 ja 4.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 15.11.2017 taotluse (tl 91) käsitöönduslikult ümberehitatud signaalrevolvri Nagan-S nr IIC207 kaliiber .22 LR määramiseks EKEI relvakogusse. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks ja talle on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, siis uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, abiprokurör taotleb:

  1. Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr X menetlus.
  2. Kohustada XX isikukood X: 2.
  3. Tasuma riigituludesse rahalise kohustusena 1600 (üks tuhat kuussada) eurot; 2.
  4. Tasuma kriminaalmenetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot; 2.
  5. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata: 5 kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest. Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. XX etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. XX ei taksitanud ka eeluurimise läbiviimist. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et XX süü ei ole suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna XX puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. XX ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et XX on teinud sellest piisavaid järeldusi. XX on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XX on võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 1600 eurot ning hüvitada kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab XX suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustusteks tasuda viie kuu jooksul riigituludesse kindla summana 1600 eurot ja hüvitada seoses tulirelva ekspertiisiga kantud kriminaalmenetluse kulu summas 420 eurot. Kui XX ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 4

(5)6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud. CD plaat hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestisega, jätta tõenduslikult olulise asitõendina kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku materjalide juurde.

§ 83

lg 4 alusel asitõendid, üks laskekõlbmatu üheraudne sileraudne püss J.Nowotny nr X, üks laskekõlblik kaheraudne sileraudne püss Bayard kaliiber 12 nr X, metallkarp ja selles olevad üks laskekõlbmatu poolautomaatne püstol Mauser 1914 nr X kaliiber 7,65x17 mm, üks laskekõlbmatu poolautomaatne püstol kaliiber 7,65x17, padrunisalve korpus, metallist taandurvedru varras ja kaks metallist rihveldatud peadega varrast, mis on hoiul Lääne prefektuuri relvahoidlas, konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.

§ 83

lg 4 alusel laskekõlbulik käsitöönduslikult ümberehitatud signaalrevolver Nagan-S nr IIC207 kaliiber .22 LR, mis on hoiul EKEI-s, konfiskeerida ja anda üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.