Obsah (11)

§ 230§ 405§ 367§ 173§ 162§ 167§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-127832 Ts

§ 230lg 1).

Lihtmenetluses võib kohus kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (

§ 405lg 1 p 5).

Puudub vaidlus, et kolmas isik oli tehingu tegemise ajal kostja juhatuse liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 järgi esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Tahe tegutseda tehingu tegemisel teise isiku nimel ei pea olema väljendatud otsese tahteavaldusega, see võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest ja olla väljendatud kaudse tahteavaldusega. Majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul saab tehingu tegemise asjaoludest järeldada, et tehingupooleks saab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. See tuleneb hageja seadusliku esindaja seletusest, et töö tellis kostja (tl 126). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et hagejal oli eelnevalt koostöö kostjaga mitmel objektil, kus kostjat esindas kolmas isik. Seega ei saa eeldada, et kui kolmas isik pöördus hageja poole töö tellimiseks, pidi hageja koheselt mõistma, et töö tellitakse kolmandalt isikult. Samuti ei saa eeldada, et hageja pidi teadma, et töid teostatakse kolmandale isikule kuuluval kinnistul (tl 39-40). Hageja seadusliku esindaja seletusest tulenevalt selgus see alles käesoleva menetluse käigus. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kolmas isik kasutas kostjale viitavat elektronposti aadressi ning elektronkirja alla oli märgitud kostja kontaktid (tl 37-38). Kostjale saadeti arve tasu maksmiseks (tl 10). Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud arvet vaidlustanud. Hageja saatis arve uuesti 15.10.2014 ning ka sellele ei esitatud vastuväiteid (tl 38). Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks, et äriühing, kes saab arve tööde eest, mida ei ole tellitud, teavitab sellest arve saatjat. Puudub vaidlus, et kostja sai arve kätte. Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe töövõtulepingu näol.

1. Kostjal oli töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). Puudub vaidlus, et hageja teostas Xxxx objektil arvel märgitud tööd: akna ümberehitus ja akende paigaldus (poolte seletus ja tunnistaja Xxxxkirjalikud ütlused, tl 118). Kostja teine vastuväide on, et töö on puudustega ja töö on vastu võtmata. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil seletanud, et ühe akna alumiiniumraami alaliistu silikoon ei pidanud kinni ja see tuli uuesti silikoonida (tl 126). Selleks võttis hageja seaduslik esindaja kostja seadusliku esindajaga ühendust, kuid puudust kõrvaldatud ei saanud. Kostja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku põhjendus, miks ei saanud hageja seaduslik esindaja temaga ühendust, on ebamäärased (tl 126). Kui tegemist oli mõne muu puudusega, kui on hageja seadusliku esindaja poolt kirjeldatud puudus, siis oli kostjal kohustus hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitada ning mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 1, 2). Kuna kostja seda teinud ei ole, siis ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Lisaks sellele ei 4 ole kostja kasutanud hageja suhtes ühtegi õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude maksmapaneku kostja suhtes.
2. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 28.02.2014 on hageja kostjat teavitanud, et töö on valmis ning ta soovib parandada paigaldamisel ilmnenud puuduse, kuid ei saa objektile juurdepääsu (tl 37 pöördel). Kostja seaduslik esindaja ja kolmas isik on seletanud, et pärast 04.03.2014 elektronkirja saatmist lõppes suhtlus poolte vahel ära (tl 126). Puuduvad ka tõendid, et pärast seda oleks kostja esitanud hagejale lepingu täitmise nõude või kasutanud õiguskaitsevahendeid tasunõude välistamiseks. Hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija saaks keelduda töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 21). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 22).
3. Kostja ei ole vaidlustanud arves märgitud tööde maksumust 890,40 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.
4. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1,

§ 367alusel.

Hageja arvestab viivist alates 06.12.2013 (tl 11). Arvestades asjaolu, et kostja vaidleb kogu nõudele vastu, siis tuleb kohtul tuvastada, millal on muutunud nõue sissenõutavaks. Kohtu hinnangul on nõue muutunud sissenõutavaks pärast 28.02.

1. Viivitatud päevi on 1336 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 262,62 eurot. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas kohaldada

§ 162

lg 1 sätet, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus muutis viivisenõude perioodi algust, kuid tegemist on nii väheolulise muudatusega, mis ei oma mõju hagi rahuldamise ulatusele. Tulenevalt

§ 167lg-st 2 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1368 eurot 11,4 tunni eest (kohus märgib, et nimetatud nimekirjas on arvutusviga, tl 122). Tegemist on menetluskuludega

§ 138lg 1 mõttes.

13. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või - 5 maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega. Kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus loeb põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks kuus tundi, s.o 720 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

14.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 6