3-15-293/38

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-293 Otsuse kuupäev 29. märts 2016. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi B.O.S.S. DIESEL OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 31. detsembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/17190-9 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja - B.O.S.S. DIESEL OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Vastustaja- Maksu- ja Tolliamet, lepingulised esindajad Indrek Lind ja Revo Krause Asja läbivaatamine Kohtuistung 20. jaanuar 2016. a, edasi kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. aprill 2016. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetlusekäik 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.07.2013. a teate ja samasisuliste hilisemate teadetega B.O.S.S. DIESEL OÜ 2013. a juuni- ja juulikuu tagastusnõude ja käibemaksuarvestuse õigsuse kontrolli. 2. MTA 31.12.2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/17190-9 (I kd tl 102-109) vähendati B.O.S.S. DIESEL OÜ 2013. a juuni- ja juulikuu sisendkäibemaksu summas 23 800 eurot, nõuti tagasi ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammakse 23 403,34 eurot (arestitud Tartu Halduskohtu 14.11.2013. a määrusega antud loa alusel, kohtuasi nr 3-13-2352) ja määrati tasumisele kuuluv käibemaks 396, 66 eurot. 3. B.O.S.S. DIESEL OÜ esitas 04.02.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd tl 2-5) nimetatud maksuotsuse tühistamise nõudes. Kaebaja nõue 4. Kaebuse kohaselt on Maksu- ja Tolliamet määranud oma maksuotsusega nr 12.2-3/17190-9 vähendada B.O.S.S. DIESEL OÜ 2013. a juuni- ja juulikuu sisendkäibemaksu summas 23 800 eurot. Kaebaja leiab, et maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldused ei ole õiged ning on 1 vastuolus menetluses esitatud tõenditega ja maksuotsus kuulub tühistamisele ning kaebajal on õigus käibemaksu tagastusele summades 13 507,78 ja 9895,56 eurot, kokku 23 403,34 eurot. 5. Kaebaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet on asunud seisukohale, et ettevõtete vahel on tehingud ja haagised olemas kuid leiab, et kaebaja ei ole haagised soetanud Kingfisher OÜ-lt vaid tundmatult kolmandalt isikult, millest tulenevalt on vale Maksu- ja Tolliameti järeldus kontrollaktis, et tehinguid ei ole toimunud. Kaebaja ei nõustu järeldusega, mis on tehtud isikute omavahelisest tutvusest tingitud seotuse kohta. Seoses sellega taotles kaebaja tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil. 6. Kaebaja selgituste kohaselt on kõnesolevad haagiste ostu-müügi tehingud toimunud ja B.O.S.S. Diesel OÜ-l on sellest tulenevalt õigus käibemaksu kajastada 2013. a juuni- ja juulikuu sisendkäibemaksuarvestuses haagiseid müünud Kingfisher OÜ poolt väljastatud ostuarvete alusel, kokku summas 23 800 eurot. 7. Kaebaja leiab, et vale on Maksu- ja Tolliameti järeldus, et B.O.S.S. Diesel OÜ on 2013. a juuni ja juuli käibedeklaratsioonidel põhivara soetusena deklareerinud 7 haagise soetust Kingfisher OÜ-lt põhjendamatult ning järeldus ei põhine faktilistel asjaoludel. Kingfisher OÜ ostis need haagised Car Market OÜ-lt (uue ärinimega Tehtud & Tegemata OÜ), kes omakorda ostis need Hollandi äriühingult P J Schwagten. Kaebaja on kõik tehingut tõendanud tõendite olemasoluga, kuid maksuhaldur on tõendeid hinnanud valesti ning valikuliselt ja seeläbi jõudnud seisukohale, et nimetatud haagiste soetamise tehingut ei ole toimunud ja on tõenäoliselt vormistatud eesmärgiga tekitada B.O.S.S. Diesel OÜ-le alusetu käibemaksu enammakse. Kaebaja leiab, et vastustaja põhjendused on põhjendamatud ja ei põhine faktilistel asjaoludel, mille kohaselt tehing toimus ja mis on menetluses leidnud tõendamist, sest vastustaja ei ole välja toonud tõendeid, mis lükkaks ümber lepingute sõlmimise fakti ostjate ja müüjate vahel, haagiste üleandmise ostjatelt müüjatele, seega tehingute toimumise fakti. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et maksuotsus, millega vähendati B.O.S.S Diesel OÜ 2013. a juuni- ja juulikuu sisendkäibemaksu on vale ning tuleb tühistada. 8. Kaebuse kohaselt on vastustaja ühes maksuasjas teinud kaks maksusotsust. Kaebajale väljastatud maksuotsus ei vasta vorminõuetele. Vastustaja vastuväited 9. Vastustaja on seisukohal, et B.O.S.S. Diesel OÜ kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu leides, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist. 10. Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud ostuarvetest nähtub, et B.O.S.S. Diesel OÜ soetas Kingfisher OÜ-lt 7 haagist Tirsan. B.O.S.S. Diesel OÜ on esitanud 2013. a juunikuu käibemaksu tagastusnõude summas 13 507, 78 eurot ja juulikuu käibemaksu tagastusnõude summas 9 895, 56 eurot. Pärast maksuhalduri läbiviidud tagastusnõuete ja üksikjuhtumi kontrolli 15.11.2013. a arestiti ettemaksukontole laekunud tagastusnõuded summas 23 403, 34 eurot maksuotsusega määratava võimaliku maksukohustuse katteks. Läbiviidud kontrolli tulemusena jõudis maksuhaldur järeldusele hinnates kontrollikäigus kogutud tõendeid ning nende alusel tehtud järeldusi, et tegelikkuses ei ole B.O.S.S. Diesel OÜ haagiseid Kingfisher OÜ-lt soetanud. Seetõttu puudus tal õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Kingfisher OÜ nimel väljastatud arvetes märgitud käibemaksu. 11. Vastustaja märgib, et kontrollaktis ja maksuotsuses märgitud muud vastuolud, millele ka kaebaja viitas oma kaebuses, tehingute vormistamise, lepingute sisu, hindade, tasumise, 2 transpordi jm kohta ei ole maksuhalduri jaoks seletatavad inimliku unustamisega. Lähtuvalt asjaolust, et asja esemeks olevate haagiste ost-müük ei olnud kõnesolevate äriühingute tavapärane tegevus ning põhimõttelistes küsimustes oleksid asjaosalised pidanud asjaolusid ühtmoodi mäletama ja seletama. Seepärast on vastustaja ka seisukohal, et tulenevalt asjaoludest millele viitavad erinevad seletused ja vastuolud dokumentides, et tegemist on mittetoimunud tehingutega, kus asjaolusid on omavahel võimatu kooskõlastada ja vastavalt ühesuguseid seletusi anda või dokumente koostada. Lisaks tõendab dokumentide ning seletuste vähest usaldusväärsust asjaolu, et kaebaja esitas alles koos kohtule esitatud kaebusega lisaks tõendeid, samuti asjaolu, et kaebaja on lepingud lisadeta esitanud ka Maanteeametile, mis viitab lisade tagantjärgi vormistamisele ning seab alla kogu toimunud tehingute usaldusväärsuse. Kohtu seisukoht 12. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsus tühistamisele ja kaebus rahuldamisele ei kuulu. 13. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, et maksuhaldur viis läbi üksikjuhtumi kontrollimenetlusi B.O.S.S Diesel OÜ 2013. a juuni ja juulikuu suhtes, kuid leiab, et ühes maksuasjas on tehtud kaks maksusotsust. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse paragrahvis 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks (KMS § 29 lg 3 p 1). KMS § 37 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve täpsemalt määratletud perioodi jooksul. 14. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel on vaidlus selles osas, kas Maksu- ja Tolliamet on maksuotsuses, millega vähendati kaebaja 2013. a juuni- ja juulikuu enammakstud käibemaksu, jõudnud tõendite ja järelduste alusel õigele järeldusele ning hinnanud neid õigesti. Pooled vaidlevad seega tõendite hindamise küsimuse üle. Mõlemal poolel on toimunust oma versioon. 15. Kohtupraktikas tõlgendatuna on taolisel juhul tegemist juhtumiga, kus vastustajal ei ole juhtumi asjaolusid võimalik täpselt välja selgitada. Vastustajal lasub aga kohustus tõendada oma versiooni kaalutletud põhjendatus. Taolises olukorras, kus vastustaja on temal lasuva tõendamiskoormise täitnud läheb tõendamiskoormis üle kaebajale. Kui kaebaja ei suuda tema poolt esitatud tõenditega kõrvaldada vastuolusid tõendites asja lahendamise suhtes kaalukates küsimustes, puudub halduskohtul alus vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks ning vaidluse lahendamise suhtes kaalukas asjaolu kuulub hindamisele kaebaja kahjuks. Halduskohus osundab siinjuures RKHKo nr 3-3-1-32-09 p 18-19, nr 3-3-1-73-10 p 21-24, nr 3-3-1-83-13 p 13-14, millest johtuvalt on kohtu ülesandeks hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ning otsustada millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütluste väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2015. a otsuse nr 313-1595 p 11). 16. Kaebaja on tõenditena kohtumenetluses esitanud haagised Hollandist ostnud ettevõtte tolleaegse seadusliku esindaja Talis Kottisse ütlused ja kaebaja seadusliku esindaja abikaasa/elukaaslase Marko Sallo ütlused, kes tegeles haagiste kaebajale soetamisega. Tunnistajad on ammused tuttavad. Tunnistajad omavad vastustaja poolt tõendatuna seoseid ka ettevõtluse alal, olles erinevatel aegadel ühtede ja samade ettevõtete seaduslikeks esindajateks. Kaebaja on kirjalike tõenditena esitanud reisibüroo rekvisiitidega ettevõtte sularaha arve T. Kottissele lennupileti soetamise kohta ja kaebaja ja müüja vahel sõlmitud haagiste müügilepingute 4 lisa, mille on allkirjastanud OÜ Kingfisher nimel P. Kirss ja kaebaja nimel 3 tunnistaja M. Sallo. Samuti on esitatud haagiste Hollandis ostmist tõendav dokument, mis on vastustajal varasemast olemas. 17. Kaebaja versiooni kohaselt on ta soetanud põhivarana 7 haagist Kingfisher OÜ-lt ning esitatud ostu-müügi arvete alusel on oma 2013. a juuni-juulikuu sisendkäibemaksuarvestuses kajastades enammakstud käibemaksu tagastusnõude. Maksu- ja Tolliamet on tagastusnõuete ja üksikjuhtumi kontrolli tulemusena jõudnud seisukohale, et kaebajal puudub õigus kajastada sisendkäibemaksu arvestuses Kingfisher OÜ poolt väljastatud arvete alusel käibemaksu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Oma maksuotsuses toetub maksuhaldur kogutud informatsioonile ning tavapärasele ettevõtluse praktikale ning elulisele usutavusele. 18. Kohus nõustub vaidluse lahendamise suhtes määravas osas vastustaja kirjalikus vastuses (I kd tl 86-88), aga ka maksuotsuses (I kd tl 102-109) toodud põhjendustega. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt maksumenetluses esitatud vastuväited ei andnud vastustajale alust teisesisulise otsuse tegemiseks. Kuna kaebaja poolt kohtuistungil esitatud tõendid kajastavad kohtu hinnangul määravas osas haagiste Hollandis ostmisega seonduvat, määrab kaebuse edukuse tehingute ahelas esimese tehingu kaebaja versioonikohane toimumine. Seda seetõttu, et vastustaja versiooni kohaselt on T. Kottisse ja M. Sallo maksunduslikus mõttes seotud isikuteks, mistõttu hindab kohus nende ütlusi muuhulgas elulise usutavuse aspektist. 19. Vastuseks kaebaja väidetele maksuotsuse formaalsest õigusvastasusest märgib kohus, et digitaalallkirja kinnituslehega (I kd tl 109) on usaldusväärselt tõendatud vaidlustatud maksuotsuse allkirjastamine otsuses nimetatud ametniku poolt 31. detsembril 2014. aastal. Seega on kummutatud kaebaja väited otsuse kehtivuse kahtluse alla seadmise kohta motiivil, et otsuse tegemise aeg ja allkirjastamise fakt ei ole teada ja tõendatud. Tegemist on seega sellest aspektist vaadatuna vaieldamatult kehtiva haldusaktiga. 20. Samuti ei kanna kaebaja väide ühes maksuasjas kahe otsuse tegemise kohta, mis annaks kaebaja hinnangul iseseisva aluse kaebuse rahuldamiseks. Kohus ei näe alust kaebuses toodud asjaoludel kaebajaga nõustumiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on samasisulise õigusliku etteheite vastustajale teinud kohtuasja nr 3-13-2421 raames, millises on kaebaja kaebus vastustaja vastu jäetud Tartu Halduskohtu 19.03.2014. a kohtuotsusega rahuldamata. Halduskohus tutvus vastustaja vastavate väidetega Kohtute Infosüsteemis oleva jõustunud otsuses kohtuasjas nr 3-13-2421. Kuna selle kohtuasja pooled on samad käesoleva kohtuasjaga, ei ole nimetatud kohtuasja asjaolud pooltele teadmata. Halduskohus, erinevalt kaebajast vastuolu seadusega kaebaja käsitletavate paralleelmenetluste puhul käesolevas asjas ei tähelda. Kaebaja ei ole haldus- ja halduskohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis annaks kohtule aluse asuda kaebaja väidete suhtes erinevale seisukohale varasemas jõustunud kohtuotsuses väljendatust. Kohus nendib kaebaja vastupidistes väidetes esinevat deklaratiivsust. 21. Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja etteheidetega vastustaja poolt tõenditele antud hinnangutele. Halduskohus märgib vastuseks kaebaja õiguslikele etteheidetele, et tõendite vaba hindamise põhimõte tähendab käesoleva kaasuse kontekstis seda, et vastustaja on pidanud vaidlustaud maksuotsuse tegemisel tuginema relevantsetele tõenditele. Kohtu hinnangul vastustaja selle põhimõtte vastu eksinud ei ole. Kaebaja erinev hinnang tõenditele ei muuda maksuotsust veel õigusvastaseks. Vastustaja on maksuhaldurina tõendite hindamisel vaba. Objektiivses õiguses puuduvad tõendite hindamist reguleerivad kaalumis- ja väärtusreeglid. Halduskohus ei tähelda vastustaja poolt tõendite suvalist ja/või süsteemitut hindamist ega kaebajale soodsate tõendite alusetut kõrvale lükkamist. Vastustaja on maksumenetluses kogutud tõenditele andnud loogikareeglitega kooskõlas oleva hinnangu arvestades käesolevas maksumenetluses, aga ka paralleelmenetlustes kogutud tõenditega. Vastustaja hinnang on 4 kohtu hinnangul kogemuslike põhimõtetega kooskõlas olev. Vastustaja hinnang ei ole vastuolus maksunduslike eriseadustega ega vastavas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. 22. Erinevalt kaebajast on halduskohus seisukohal, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude suhtes vaidlustatud maksuotsuse pinnalt kahtlusi ei ole (vrdl RKHKo nr 3-3-1-49-01 p 5). 23. Puutuvalt vastustaja poolt välja toodud isikute seotusega märgib halduskohus vastuseks kaebusele, et vastustaja on õigesti ja olulise asjaoluna arvestanud kaebaja äriühingu varasemat käitumist, mis vastustajale on teatavaks saanud käesolevas maksumenetluses, aga samuti paralleelmenetlustes kogutud tõendite pinnalt. Vastustaja on vaidlustatud maksuotsuses välja toonud asjas kogutud tõenditega usutavalt tõendamist leidnud faktid, mis kinnitavad B.O.S.S. Diesel OÜ ja tema lepingupartnerite ning tehingute ketis osalenud isikute omavahelist seotust. Nimelt on vastustaja andmetel kaebajat esindanud M. Sallo olnud juhatuse liikmeks ka näiteks OÜ-s Latt Invest, OÜ-s Siit & Sealt Invest ning OÜ-s Meskre. M. Sallo järel on eelnevalt mainitud osaühingutes juhatuse liikmeks saanud T. Kottisse, kes on olnud ka JKECL Grupp OÜ juhatuse liikmeks, mille üheks osanikuks on Car Market OÜ, kellelt Kingfisher OÜ väidetavalt haagised soetas ja need omakorda B.O.S.S. Diesel OÜ-le edasi müüs. Maksuasjades kogutud tõenditega on vastustaja tõendanud, et M. Sallo on äriühingute juhatuse liikme kohalt taandudes ja juhatuse liikme staatust T. Kottissele üle andes äriühingust lahkunud olukorras, kus äriühingul olid maksuvõlad. Seega on vastustaja õigustatult andnud käesolevas vaidluses õigusliku tähenduse isikute seotusele ja selle asjaoluga põhjendatult maksuotsust tehes arvestanud. Halduskohus on omaalgatuslikult Kohtute infosüsteemis tutvunud vastustaja poolt vastuses (I kd tl 87

1. p)osundatud kohtuasjade nr 3-13-2421 ja nr 3-13-2352 lahenditega ja on käesolevas asjas kogutud tõendeid hinnates seisukohal, et vastustaja on osundatud küsimuses põhjendatult isikute seotuse motiivil tõstatanud kaebaja maksupettuses osalemise problemaatika, mis on olnud vaidlustatud maksuotsuse aluseks. 24. Halduskohus saab maksuotsusest ja vastustaja esindaja poolt kohtuistungil avaldatust teha järelduse, et vaidlustatud maksuotsuse andmise faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega. Maksupettusega seotuse tõendamiseks on vastustaja õigesti tuvastanud, et väidetava tehingute ahela majandustegevust korraldanud isikud on tegutsenud vähemalt kaudse kaebaja kontrolli all. Konkreetselt on kohtumenetluse kogutud tõenditega täiendavalt tõendamist leidnud kaebaja volituse alusel tegutsenud M. Sallo kontroll tehinguahelas esimese lülina osalenud T. Kottisse üle. Tõendatud on seeläbi kunstlik kauba hinna suurendamine ja kaebaja versioonikohane isikute vahelise tehingute tegelikkuses aset mitte leidmine ning isikute pettusele viitav seos. 25. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑le 150 üle maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (vt RKHKo nr 3-3-1-74-09, p 10, nr 3-3-1-15-13, p 15). Nagu juba osundatud on halduskohus vaidlustatud maksuotsust ja selles kogutud tõenditele antud hinnangut kontrollides seisukohal, et vastustajal puudus alus kaebajale soodustava haldusakti andmiseks või maksumenetluse lõpetamiseks kaebajat koormavat haldusakti andmata. Taoliseks järelduseks ei anna alust ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid. Vastustaja poolt kohtumenetluses kirjaliku tõendina esitatud Vahur Puusi, kui kolmanda isiku suulise seletuse protokoll (III kd tl 149-151) kinnitab vastustaja versiooni õigsust ja süvendab vastuolusid kaebaja tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlustes. 5 26. Maksuotsuse õigusvastasuse tõendamiseks on kaebaja kohtumenetluses esitanud kirjaliku tõendi, mis on kaebaja hinnangul käsitatav reisidokumendina, mis tõendab kaebaja veendumusel Talis Kottisse reisi Hollandisse haagiste järele ja vastustajale esitatud dokumentides nimetatud äriühingule soetamist. Samuti on esitatud lepingute lisad (I kd tl 12, 13), mida vastustajale ei esitatud ja tunnistajate T. Kottisse ja M. Sallo ütlused (I kd tl 181 p183 p, 183 p - 185 p). 27. Halduskohus kaebaja versiooni ja käsitlusega nõustumiseks alust ja võimalust ei näe. 28. Kaebaja poolt esitatud kirjaliku tõendi (I kd tl 10) puhul on tegemist OÜ Reisibüroo Atlas sularahaarvega, millega on maksumenetluses tuvastamata isik Margus Kangurilt vastu võetud 266 eurot sularaha. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kahtlemata ei saa nimetatud tõendi puhul tegemist olla reisimist tõendava reisidokumendiga, nagu väidab kaebaja. Tavapärases käsitluses on ainukeseks reisidokumendiks, mis tõendab reisija lennureisil viibimist pardakaart, mis tõendab reisil osalemist ja on reisidokumendiks, mis jääb pärast reisi reisijale. Pardakaarti, mis tõendaks-kes, kuhu, millal ja millisel marsruudil tegelikult lendas kaebaja poolt kohtule esitatud ei ole. Nimetatud sularahaarve koopiast ei nähtu, et väidetav raha vastuvõtja oleks füüsiliselt laekunud sularaha saamist arve väljastanud ettevõttele kinnitanud oma allkirjaga. Samuti puudub raha vastuvõtmise kuupäev, ehk millal soetatava lennupileti eest on väidetavalt makstud. Kuna puudub arve kuupäev ja piletite lennuettevõttelt soetamise tavapärased muud kirjalikud tõendid (arve alusel lennuettevõte poolt pileti väljastamine), siis ei saa nimetatud tõendi alusel hinnata isegi seda, kas väidetava lennu maksumus on nimetatud tõendi alusel eluliselt usutav ning kas pilet, mille numbri keegi on omakäeliselt arvele kirjutanud, tegelikkuses ka T. Kottissele soetati. Rääkimata sellest, et arve tõendaks seda, et isik lendas kaebaja versioonikohase ettevõtte esindajana eesmärgiga soetada just sellele ettevõttele vaidlusaluseid haagiseid. 29. Tunnistaja Talis Kottisse ütluste (I kd tl 181 p – 183
2. p)kohaselt soetas ta CarMarket OÜle Hollandi ettevõttelt 7 haagist. Ta lendas lennukiga ja sõitis Hollandisse edasi rongiga. Millise lennufirma lennukiga Riiast lendas, ei mäleta. Lennupileti ostis sõber, kuna tunnistajal selleks raha ei olnud. Hollandist ostis tunnistaja sõiduauto, millega sõitis Eestisse tagasi. Haagiste hinnaks oli kokku 5000 eurot, millest maksis ära pool, ülejäänud raha maksis Hollandi firmale autojuht Puus, kes käis haagistel järel tunnistaja ülesandel. Haagised toimetas Eestisse tunnistaja korraldusel tunnistaja ettevõte OÜ Latt Invest, kes tegeles veo korraldamise küsimustega. Tunnistaja ei selgita, kes tema ettevõttes tegeles transpordi korraldamise küsimustega tema asemel või üleasandel. Haagised toodi Eestisse kahe autoga, mille see ettevõte rentis. Haagised soetas tunnistaja edasimüümiseks. Kui haagiste hinnas kokku lepitud, pakkus haagised müügiks Kingfisher OÜ juhatuse liige P. Kirsile. Haagiste müügist teenis 500 eurost kuni 20 000 euroni, täpset summat tunnistaja ei mäleta. Ühe haagise remondile kulus 10 000 eurot. Car Market OÜ-l polnud raha haagiste remondi eest maksmiseks. Remondi eest maksis Kingfisher OÜ tunnistajale, kes maksis saadud raha remondimehele. Remondiettevõtte kohta tunnistaja identifitseerimist võimaldavaid andmeid ei esita. Pärast müüs haagised Kingfisher OÜ-le. Nii CarMarket OÜ kui OÜ Latt Invest on tunnistaja firmad, millest esimene tasus teisele haagiste Eestisse toimetamiseks renditud sõidukite rendi eest. CarMarket OÜ tegevusala tunnistaja ei mäleta, mäletab, et ettevõte ettevõtlusega tegeles. OÜ-ga Latt Invest lepiti kokku sõidukite rendi hind mitte haagiste veo korraldamise hind. Rendi hinda tunnistaja ei mäleta. 30. Halduskohus on seisukohal, et tunnistaja T. Kottisse poolt kohtuistungil antud ütlused ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. T. Kottisse ütlused on üldsõnalised. 6 Üksikasjalikele küsimustele, mis võimaldaks eluliselt usutavat ülevaadet haagiste soetamisest, remontimisest edasimüümisest, tunnistaja kas ei vasta, vastab üldsõnaliselt või väidetavalt ei mäleta. Tunnistaja ei mäleta neid asjaolusid, mille alusel saaks veenduda, et tunnistaja teab eluliselt usutavalt haagiste soetamisega seotud asjaolusid. Isik, kes on elus üks kord interneti vahendusel teostanud ülisoodsa ostu, nagu ta ise väidab, peaks tavapäraselt isegi paar aastat pärast reisi toimumist mäletama, kuidas ta müüja juurde reisis ning oskama seletada müüja asukohta täpsemalt kui, et haagised asusid Hollandis platsi peal, millise kohta on tunnistajal üksnes väljatrükk interneti pildist. Tunnistaja ei nimeta ühtegi asjaolu, mis tekitas temas usu, et sisuliselt vanaraua hinnaga soetatav tehnika on ostuhinnast kordades kallima remondiga võimalik viia konditsiooni, mis võimaldab nad Eesti tehnonõuetele vastavaks viia. Tunnistaja räägib midagi haagistele kantavatest värvikihtidest, mis ei ole kahtlemata haagise kui transpordivahendi eripära arvestades tehnonõuetele vastavuse osas määrav. Samuti pole selleks tuled, mida tunnistaja kirjeldab, vaid pidurid, konstruktsioonide korrasolek jmt asjaolud. Tunnistaja ütluste kohaselt puudub tema tehingupartnerite käitumises haagiste müüja puhul Hollandis aga ka haagiste Eestisse toimetamisel ja finantseerimisel igasugune majanduslik loogika. Arusaamatu on, miks Hollandi ettevõte ei teinud ise haagistele jooksva remondi tunnustele vastavaid parendusi, mis tunnistaja ütluste kohaselt tõstsid haagiste vääruse soetamismaksumusega võrreldes Eestis kuni neljakordseks. Tunnistaja ettevõtte Car Market OÜ majanduslikud riskid olid tunnistaja ütluste kohaselt redutseeritud nullini. Tunnistaja on kõik majanduslikud riskid väidetavate tehingute osas suutnud panna partnerite kanda. Tunnistaja ettevõte ei ole ise kandnud haagiste Eestisse toimetamise kulusid, remonti on finantseerinud haagised soetanud ettevõte mahus, mille järel ta on olnud sunnitud haagised soetama kordades kallimalt, kui need väidetavalt soetas tunnistaja ettevõte Hollandis. Vaatamata sellele on siiski peetud vajalikuks kaebaja remonditehingut finantseerida enne haagiste soetamist. Tunnistaja ütlused ei veena tegelikkuses kohut tunnistaja võimekusest ettevõtluse vallas riskide maandajana, vaid jätavad mulje isikust, kes tegelikkuses ei tea suurt midagi uute sõidukite veoks hilisemalt kasutatavtest haagistest ega isikutest, kes on Eestis suutelised tegema tehnilisi töid, mis tõstavad kümnetes kordades haagiste väärtust võrreldes nende väärtusega Hollandis soetamise ajal. Tunnistaja ütlused on vastuolus nii tema enda poolt maksuhaldurile antud seletuse kui tunnistaja M. Sallo kohtuistungil antud ütluste ja maksuhalduri poolt kogutud kirjalike tõenditega. 31. Talis Kottisse poolt vastustajale maksumenetluses antud seletuse kohaselt (I kd tl 153-155) sõitis ta Hollandisse (I kd tl 155) mitte ei lennanud, nagu ta andis ütlusi kohtuistungil. Tunnistaja ei ole maksumenetluses kordagi maininud arve ja ostu-müügi dokumendi olemasolu ja on vastustaja faktilisi asjaolusid täpsustavate küsimuste suhtes andnud patroneerivaid ja ignoreerivaid vastuseid. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt toodi haagised Hollandist ära ühe reisiga kahe autojuhi poolt, vastustajale on tunnistaja seletanud, et autojuhid tegid kaks reisi ja jõudsid Eestisse mõne päevaste vahedega (I kd tl 154). Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt tema haagiste Eestisse toimetamisega ei tegelenud, sellega tegeles OÜ Latt Invest. Vastustajale antud seletuse kohaselt (I kd tl 155) tegeles tunnistaja ise veokite rentimisega ja maksis rendi eest sularahas. Hollandi firma esindajaga kohtus mingi platsi peal. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tasus tunnistaja haagiste ostuhinnast poole vahetult Hollandi firma esindajale ja poole summast andis Hollandi firmale üleandmiseks autojuht Puusile. Vastustajale antud seletuse kohaselt tasusid Hollandi firmale haagiseid transportinud veokite autojuhid, kogu raha andis T. Kottisse ühele neist, kes maksis hollandlastele (I kd tl 155). Seega erinevad tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused asja tehiolude osas diametraalselt tunnistaja poolt vastustajale seletuses väljendatust. 32. Talis Kottise poolt kohtuistungil antud ütlused ja vastustajale antud seletus ei ühti vastustaja poolt rahvusvahelise infopäringu alusel Hollandist saadud andmetega (II kd tl 52), mille kohaselt maksis Hollandi ettevõttele sularahas T. Kottisse ja autod võtsid vastu T. Kottisse ja 7 üks teine autojuht. Infopäringu vastus ei kinnita Kottisse ütlusi haagistega esmalt tutvumise ja osturaha osaliselt tema poolt tasumise kohta. Seega saab kohus järeldada, et Hollandi ettevõtte esindaja ei ole haagiste üleandmisel tuvastanud sularaha maksnud isiku ja haagised vastu võtnud isiku isikusamasust, kuna T. Kottisse ütluste kohaselt ta haagiseid ise Eestisse ei toonud. Infopäringu kohaselt on müüja Hollandis pidanud ühte haagised Eestisse toimetavat autojuhti Kottisseks. Samuti ei lange teiste asjas kogutud tõenditega kokku T. Kottisse ütlused selles, et osa rahast maksis ta müüjale ära enne autode üleandmist ostjale. T. Kottisse ütluste kohaselt oli üheks autojuhiks, kes haagised Eestisse toimetas Puusi nimeline autojuht. T. Kottisse ütluste kohaselt töötas Puus autojuhina OÜ-s Latt Invest. Vastustaja poolt kohtule esitatud Vahur Puusi 26.03.2013. a seletuse (III kd tl 149-150) kohaselt, ei tunne V. Puus vähem kui kuu aega enne T. Kottisse firmas väidetavalt töötamist T. Kottisset, vaid on hoopis Marko Sallo ettevõtte töötaja. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole tõenäoline, et T. Kottisse ei mäletaks autojuhti, kelle ta on äsja oma ettevõttesse vahetult enne rentaablit tehingut palganud. Samas on äärmiselt väheusutav, et T. Kottisse usaldas äsja palgatud töötaja valdusse tema jaoks suure sularaha koguse, s.o vähemalt samas suures määras, millist tal ei tal ei olnud äsja lennukipileti eest tasumiseks. Märkimisväärne on aga see, et V. Puus töötas M. Sallo ettevõttes ning, et M. Sallot presenteeris kaebaja vandeadvokaadist esindaja kohtuistungi alguses kui kaebaja seaduslikku esindajat või kaebaja seadusliku esindaja elukaaslast, soovides tema kaebaja esindajana kohtumenetluse lubamist. Kaebaja on aga teadupärast vaidlustatud maksuotsuse adressaadiks seonduvalt samade haagistega, mille Kottisse ühele oma ettevõtetest ühe teise tema ettevõtte kaudu soetas. Vähetähtsaks ei saa pidada aga V. Puusi ütlusi seetõttu, et tema tööandjaks oli aastaid olnud Rekkameeste Klubi OÜ, mis oli aga omakorda Latt Invest OÜ varasemaks nimeks, mis oli M. Sallo kontrolli all olev ettevõte. Seega on Puus töötanud pikemalt ühes ja samas ettevõttes, mille üle oli kontroll tegelikkuses Sallol. Kuna V. Puus ei tunne T. Kottisset ja peab oma tööandjaks M. Sallot, siis ei saa usaldusväärseteks pidada T. Kottisse ütlusi ka selles, et tema teine ettevõte Latt Invest OÜ korraldas vedukite rentimist haagiste Eestisse toomiseks. Samas viitavad Kottisse ütlused üheselt sellele, et tema asemel tegeles haagiste Eestisse toimetamisega füüsilise isikuna keegi teine kui Kottisse ise. T. Kottisse ütluste usaldusväärsuse seab kohtu hinnangul kahtluse alla ka tema poolt avaldatu, et olukorras, kus CarMarket OÜ-l ei olnud rahalisi vahendeid lennukipileti soetamiseks, oli T. Kottissel eraisikuna haagiste ostmise kõrvalt võimalik soetada omale sõiduauto, millega haagiste hankimise reisilt naasta. Majanduslikult soodsam oleks rahahädas inimesel Eestisse naasta haagiseid transportivas autos. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et M. Kangur, kes väidetavalt tasus tunnistaja lennupiletite eest sularahas, ei ole usaldanud tunnistaja Kottisse käsutusse 266 eurot sularaha, vaid on pidanud vajalikuks ise sularahas reisibüroos bürooga vahetult arveldada. Seega ei saa tunnistaja usaldusväärsus olla märkimisväärne isegi isikute silmis, keda tunnistaja nimetab oma sõbraks. 33. Kõik need asjaolud kogumis seavad tunnistaja T. Kottisse ütlused tõesuse aspektist kohtu hinnangul tõsise kahtluse alla. Märkimata ei saa jätta, et T. Kottisse on vastustajale seletuse andmisel enamikele sisulistest küsimustest jätnud vastamata viitega mittemäletamisele. Pole tõenäoline ega usaldusväärne, et kolm aastat hiljem kohtuistungil mäletab ta sündmusi oluliselt paremini, kui aasta hiljem pärast soodsat tehingut maksuametis ära kuulamisel. Tegemist on kaebaja tunnistajaga. T. Kottisse ütlustest ei jää kohtule muljet, et tegemist oleks isikuga, kes on võimeline tegutsema riigipiire ületavas sadadesse tuhandetesse ulatuva käibega ettevõtluses (seitsmest ühe haagise maksumus kuni 65 000 eurot), mida finantseerivad sõbrad ja tehingupartnerid. Kohtu veendumusel on pigem tegemist isikuga, kes võib olla osalenud tuttavatega maksupettuses isikuna, kes on mingil määral informeeritud pettuse tehioludest ning püüab oma ütlustega anda kaebaja versioonile toimunust mõningast elulist usutavust. Kohtule jäi tunnistajast mulje kui isikust, kes võib oma ettevõtluse alastest teadmistest lähtuvalt tegeleda järelturult pruugitud sõiduautode omandamise ja Eestisse toimetamisega, mitte aga nende isikute rahaga haagiste soetamisega, mille omanikuks saavad hiljem tehingu rahastajad. Neil 8 asjaoludel jääb kohtule majanduslikust aspektist arusaamatuks, miks oli haagiste hilisemale registrijärgsele omanikule ja tänasele kaebajale tehingute ahelasse tarvis tunnistaja T. Kottist ja tema ettevõtet kui kaebajaga seotud isik Puus on tema töötaja olukorras, kus Puus ei tea midagi Kottissest ja tema ettevõtetest. Kohus peab usutavaks, et tunnistajat on kaebaja poolt kohtuistungiks ettevalmistatud. Vaatamata sellele esinevad tunnistaja T. Kottisse ja tunnistaja M. Sallo ütlustes määravates küsimustes vastuolud. Neil asjaoludel ei pea kohus kaebaja tõendit tunnistaja T. Kottisse ütluste näol maksuhalduri seisukohti ümberlükkavaks tõendiks. Kaebaja versioon toimunust ei ole tugevamalt määravates küsimustes tõendamist leidnud. 34. Tunnistaja Marko Sallo ütluste kohaselt (I kd tl 183 p – 185
3. p)tunneb ta Talis Kottisset ammusest ajast ja on temaga ka ettevõtluses kokku puutunud. Tunnistaja M. Sallo ütluste kohaselt soetas ta kaebajale haagised, kuna nad olid väga heas korras ja maksavad uuena alates 65 000 eurost. Haagiste ettevõtluses kasutamine toimub kaebajal koostöös tunnistaja isa ettevõttega AS Devor, kus töötas vaidlusaluste tehingute ajal ka tunnistaja. Äriidee seisnes haagiste kasutamises Mercedes Benz sõidukite läbi Eesti Vene Föderatsiooni toimetamises. Haagised olid kaebaja kasutuses juba enne nende omandamist. Kaebaja ettevõte, millele haagised soetati, transportvahendite remondiga ei tegele. 35. Kohus on seisukohal, et tunnistaja M. Sallo ütlused ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks ei eraldi hinnatuna ega ka tõendite kogumis koos teiste maksu- ja kohtumenetluses kogutud tõenditega. Tunnistaja M. Sallo ütlused ei kummuta vastustaja tuvastatut, et T. Kottisse ja M. Sallo puhul on tegemist maksunduslikus mõttes seotud isikutega. Nad on olnud samade ettevõtete juhatustes, kusjuures vähemalt üks nendest ettevõtetest on osalenud väidetavas tehingute ahelas haagiste soetamisel. Kaebaja versiooni kohaselt on osalenud kaks ettevõtet. Tunnistaja M. Sallo ütluste kohaselt töötas ta tehingu tegemise ajal isa ettevõttes AS Devor , mis opereeris sadade autodega veoteenuse osutamisel. Isa ettevõte omas selleks ka vajalikku rahvusvahelist luba. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et taolise ettevõtte töötaja tegeleb oma pere ettevõtluse tarbeks haagiste otsimisega Eesti interneti portaalide kaudu olukorras, kus tema tuttav ja äripartner on suuteline Hollandi portaalist leidma haagised mitmekümneid kordi odavamalt, mis pärast jooksvat remonti Eestis, on tunnistaja M. Sallo ütluste kohaselt väga heas tehnilises seisukorras, mis võimaldab neid tunnistajal võrrelda uute samasuguste haagistega. M. Sallo ütluste kohaselt ei tunne ta küll selle ettevõtte esindajaid, kellelt haagised soetati, kuid ta ei ole oma ütlustes eitanud vastustaja poolt tõendamist leidnut, et väidetav Kottisse autojuht Puus pidas oma tööandjaks hoopis tunnistaja Sallot. Seetõttu loeb kohus kahe kaebaja tunnistaja majandusliku seotuse ilmseks, mis omakorda on n.ö üle tõendatud vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud V. Puusi kirjaliku seletusega. Ketti loetakse tavapäraselt sama tugevaks kui on ahela nõrgim lüli. Kohtu hinnangul kehtib see maksiim ka antud juhul vaidlusaluse tehinguahela kohta. Vastustaja on kaebaja versiooni tehingutest määravates küsimustes seadnud kohtu hinnangul sedavõrd tugeva kahtluse alla, et ilmselgelt on tõendamiskoormis käesolevas asjas üle läinud kaebajale. 36. Kuna kaebaja kohtumenetluse taktikaks on olnud tõendada T. Kottisse määravat rolli maksuotsuse järelduste kummutamiseks, siis piirdub kohus kaebaja ja vastustaja kohtuistungil esitatud tõendite käsitlemisega. T. Kottise ja M. Sallo ütlustest koostoimes vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendite ja kohtumenetluses esitatud V. Puusi seletusega, on kohtul kujunenud veendumus, et vaidlusluste haagiste soetamisel on majanduslik huvi olnud eelkõige M. Sallol, kes soovis isa rahvusvahelises ettevõttes töötamisel saadud kogemusi realiseerida iseseisvas ettevõtluses, mis väljendus abikaasa ettevõttele uute sõidukite transpordiks tarvilike haagiste soetamises. Mitte miski ei veena kohut T. Kottisse paremates teadmistes haagiste 9 järelturu tundmises võrreldes M. Salloga. Eluliselt ei ole usutav kaebaja versioon, mille kohaselt puudusid kaebajal teadmised ja oskused haagiste leidmiseks Euroopa liidu territooriumilt, piirdudes haagiste Eesti järelturult soetamise võimaluse otsismisega erinevalt T. Kottissest. Kaebaja versiooni kohaselt oli isik, kes ei tea ise ilma kõrvalise abita, kuidas korraldada haagiste transporti Eestisse, suuteline leidma enam kui kümme korda odavamad, kuid heasse konditsiooni remonditavad haagised Hollandist. Seda olukorras, kus T. Kottisse suhtles Eestis väidetavalt mingi remondimehega, kelle ettevõtet ta ei suuda nimetada ja kus T. Kottisse ettevõttele kuuluvate haagiste remontimist finantseerib ettevõtte, kes need haagised omandamise järgselt koheselt võõrandab kaebajale. T. Kottisse ütluste usaldusväärsuse on kohtumenetluses põrmustanud vastustaja V. Puusi kirjaliku seletusega, mille kohaselt V. Puus on töötanud M. Sallo kontrolli all olevas ettevõttes teadmata midagi T. Kottissest, kelle heaks ta on töötanud ja kellelt saadud sularaha eest ta soetab T. Kottissele Hollandist transporditavad haagised. Märkimisväärne on, et T. Kottisse, kellel ei olnud väidetavalt raha Hollandisse lennupileti soetamiseks sai praktiliselt koheselt anda Puusile üle kümme korda rohkem sularaha võrreldes lennupileti hinnaga, haagiste eest täielikult tasumiseks. Kaebaja kohtumenetluses esitatud muud kirjalike tõendite usaldusväärsus on vähene mõistliku põhjenduse mitteesitamise tõttu selle kohta, miks tõendeid ei esitatud maksumenetluses ja miks esineb vastuolu Maanteeametile esitatuga. Põhjendatud kahtlus võib tugineda võimaliku maksupettuse toimepanemise faktile. Kontrolli käigus on maksuhalduril käesoleval juhul tekkinud kahtlus, et tegelikkuses ei ole haagiseid soetatud üksteisele järgnevate tehingutena, nagu nähtub mh Maanteeametile esitatud dokumentidelt, vaid tegemist on näilike tehingutega, mida MKS § 83 lg 4 kohaselt ei saa maksustamisel arvesse võtta 37. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Kingfisher OÜ poolt Car Market OÜ-lt soetatud haagiste eest esitatud müügiarvete väljastamine B.O.S.S. Diesel OÜ-le ei ole käsitletav kui tavapärane majandustegevus ega eluliselt usutav, vaid viitab võimalusele, et tegemist on ettevõtete püüdlusega näidata arvetel kajastatud tehingute näilist toimumist. Maksuhaldur on maksuotsuses kajastatust lähtuvalt tuvastanud, et Car Market OÜ-l puudus majandustegevus, kuna puudusid töötasu väljamaksed, ettevõte ei tõendanud majandustegevuse olemasolu mille tulemusena ettevõte kustutati käibemaksukohuslaste registrist ning puudub ka raamatupidamine, millest tulenevalt on maksuhalduril õigustatud kahtlus väidetava tehingu toimumises. 38. Riigikohtu seisukohtade kohaselt (RKHK 19. mai 2009 otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 10), sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos; kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks; kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Seega juhtudel, kus vaidlus kauba olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. 39. Kohtu hinnangul tuleneb käesoleval juhul maksumenetluses tuvastatud asjaoludest põhjendatud kahtlust selles, et kaebaja ei ole haagiseid Kingfisher OÜ-lt soetanud. Käesolevas asjas on maksuhaldur olulises osas keskendunud OÜ ja Kingfisher OÜ vaheliste väidetavate tehingute kohta tõendite kogumisele ning leidnud, et kuna ei saanud Kingfisher OÜ poolt Car Market OÜ-lt tõenäoliselt haagiseid soetada, kuna viimasel puudusid tavapärasele 10 majandustegevusele viitavad tunnused, siis vastavalt ei saanud B.O.S.S. Diesel OÜ ka kaebajale haagiseid Kingfisher OÜ-lt soetada ning nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus leiab, et maksuhalduri järeldused on kooskõlas Riigikohtu praktikaga selles küsimuses ning annab alust tehingute toimumise kohta esitatud dokumentide fiktiivseks pidamiseks. 40. Kaebaja pahausksus on täiendavat tõendamist leidnud kaebaja poolt kohtuistungil esitatud tõenditega, mis välistavad kaebaja versiooni elulise usutavuse maksustamise seisukohalt määravates küsimustes seoses vastuoludega tõendite kogumis. 41. Kohus ei nõustu neil asjaoludel kaebaja väidetega, et Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et B.O.S.S. Diesel OÜ ja Kingfisher OÜ vaheline haagiste ostu-müügi tehing ei ole toimunud, on vale ning ei põhine faktilistel asjaoludel. Kaebuse rahuldamiseks ja maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. 42. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 11