) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, mistõttu kohus vabastab XXX
lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 4.
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 5. Taotleja ei ole
lg-st 2 lähtudes põhistanud, miks tema õiguste kaitse muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida. Kohus ei pea vajalikuks anda taotlejale võimalust täiendavate põhistuste esitamiseks, sest on ilmselge, et olukord, mil XXX ei saa ajavahemikul 10.01.2018 kuni 26.01.2018 lugeda ajakirja Jalka, ei saa taotlejale kaasa tuua selliseid negatiivseid tagajärgi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotlejal on ajakirja võimalik lugeda kartserist vabanemisel. Ka Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2017 kohtuotsuse nr 3-16-330 p-st 11 tulenevalt ei põhjusta jalgpalliteemalise ajakirja lugemise edasilükkumine õigushüve intensiivset riivet.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.