) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Poolte poolt kohtule esitatud kompromissi punkt 3.4 kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et pool XxxxOÜ esindaja tasutud riigilõivust ehk 212,5 eurot tagastatakse kostjale. Käesolevas tsiviilasjas esitas kostja kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile Xxxx´i (hageja) poolt esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamisel. Kostja tasus kohtule taotluse esitamisel riigilõivu summas 425 eurot. Tulenevalt asjaolust, et RLS § 22 lg 1 kohaselt ei oleks kostja pidanud kohtusse taotluse esitamisel riigilõivu tasuma, jätab kohus kompromissi punkti 3.4 käesoleva kohtumäärusega kinnitamata. Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas on kompromiss seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et ülejäänud osas vastab kompromiss
Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal 2 2-17-12374 alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine Kohus leiab, et kostja 09.11.2017 taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kostja tasus kohtule taotluse esitamisel riigilõivu summas 425 eurot, kuid tulenevalt RLS § 22 lg-st 1 ei oleks kostja pidanud kohtusse taotluse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuivõrd kostja on taotluse esitamisel tasunud riigilõivu 425 eurot, leiab kohus, et kostja poolt 19.08.2017 Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud riigilõiv summas 425 eurot kuulub tagastamisele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda XxxxOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega “ riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-17-12374“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.