Obsah (6)

§ 76§ 271§ 108§ 142§ 145§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11596 Tsiviilasi Cramo Estonia

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

(Rendi)lepingute esemeks oli kostjale I erinevate ehitusseadmete ja -masinate (vara ehk asjade) kasutamiseks andmine, mille kostja I kohustus teatud tähtaja möödudes tagastama (lepingu pöördel olevate renditingimuste punktid 1.5, 3.5, 5.2.2 ja 5.2.5 jms koosmõjus). Kostja I kohustus maksma asja kasutamise eest tasu vastavalt arvetel esitatud summadele (renditingimuste punktid 1.9.1, 4.1.1 ja 5.2). Ehkki hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingud kannavad pealkirja „rendilepingud“, vastavad lepingud oma tunnuste poolest

§-s 271 sätestatud üürilepingule. Viidatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu regulatsioon eeldaks

§-s 339 sätestatu kohaselt rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja saamist TsÜS § 62 lg 2 mõttes, mis käesoleval juhul täidetud ei ole. Seega on hageja ja kostja I vahelise võlasuhte puhul tegemist üürilepingulise suhtega

§ 271

järgi, millega hageja andis kostjale I kasutamiseks asja ja kostja I kohustus maksma hagejale selle eest tasu. Samuti on poolte vahel sõlmitud lepingu tagaküljel oleva renditingimuste punktis 1.7 märgitud, et lepingule kohaldatakse

-is üürilepingu kohta sätestatut. Faktilistest asjaoludes kajastatu kohaselt on hageja ja kostja I omavahel sõlminud mitmeid rendilepinguid, mille alusel on hageja esitanud kostjale I tasu maksmiseks arved. Hageja on kostjale I üle andnud kasutamiseks asjad ning saanud need ka kostjalt I tagasi. Sellega on hageja täitnud talle lepingust tuleneva kohustuse, mida samaselt sätestab ka

§ 271. Kostja I seevastu on jätnud tasu maksmise kohustuse täitmata.

Kostja I põhivõlg hagi esitamise hetkel on 13 828,10 eurot.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades, et kostja I ega ka kostja II ei ole arveid tasunud, nõuab hageja

§ 108

lg 1 alusel kostjalt I, et viimane täidaks talle lepingust ning

§-st 271 tuleneva raha maksmise kohustuse. Selliselt nõuab hageja kostjalt I

§ 108lg 1 ja §-i 271 kohaselt 13 828,10 euro maksmist.

Hageja nõuab põhivõla maksmist solidaarselt ka kostjalt II. Hageja on 25.10.2016 sõlminud kostjaga II käenduslepingu. Käenduslepingu p-s 2.1 sätestatu kohaselt käendab kostja II hageja ees kõiki hageja ja kostja I vahelistest rendilepingutest tulenevaid ja nende alusel esitatud/tulenevaid kõiki nõudeid (k.a kõrvalkohustusi). Kostja II käendab nõudeid, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kostja I on jätnud täitmata.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega vastab ülalnimetatud 25.10.2016 hageja ja kostja II vaheline käendusleping

§ 142lg 1 tingimustele.

Käenduslepingu p 3.5 kohaselt on käendaja vastutuse ulatus kuni 20 000 eurot ja käenduslepingu p 6.1 järgi on leping, st käenduskohustus kehtiv 7 aasta jooksul alates allkirjastamise hetkest. Käenduslepingu p 5.1 sätestab, et käendaja kohustub kohustuse täitma 7 päeva jooksul arvates vastavasisulise teate saamisest. Hageja esitas kostjale II nii 05.05.2017 kui ka 02.06.2017 nõude kostja I võla tasumiseks, kuid seda kohustust ei ole kostja II täitnud. Eeltoodust tulenevalt kohustub kostja II tasuma kõik rendilepingutest hagejale tulenevad nõuded (sh kõrvalkohustused) kostja I vastu. 4 2-17-11596 Kostja II vastutab kostja I kohustuste eest täies ulatuses, sest lisaks

§ 142

lg 1 nõuetele on täidetud ka kõik poolte vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad tingimused, kusjuures (

1. i)lepingust tuleneva nõude täitmise tähtaeg on kostjale I saabunud ja ta ei ole seda täitnud, (
2. ii)kostja I kohustus koos kõrvalnõuetega on alla 20 000 euro, (iii) sissenõutavad nõuded on tekkinud vähem kui 7 aasta jooksul alates käenduslepingu sõlmimisest ning (
3. iv)hageja on 05.05.2017, kuid hiljemalt 02.06.2017, kostjat II teavitanud, et nõuab viimaselt käenduslepingu alusel kostja I kohustuste täitmist, kuid kostja II ei ole sellest 7 päeva jooksul kostja I kohustust täitnud. Seega on kostjad I ja II

§ 145

lg 1 kohaselt solidaarvõlgnikud ning hageja võib põhivõlgnevust ja sellega kaasnevaid kõrvalkulusid nõuda

§ 108

, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja § 271 kohaselt mõlemalt kostjalt.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on hageja ja kostja I näinud nendevahelise lepinguga ette kõrgema viivisemäära. Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingu tagaküljel asuvate renditingimuste p-le 4.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Tulenevalt hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust vastutab sama viivisesumma tasumise eest ka kostja II. Arvestades riigilõivu määrasid ning asjaolu, et hageja põhinõude suurus on 13 828,10 eurot, esitab hageja kostjate vastu viivisenõude 1 171,90 euro suuruses summas, ehkki hageja on kostjaga I sõlmitud lepingu alusel õigustatud saama viiviseid ligikaudu põhivõlgnevusega samaväärses summas. Hageja poolt kostjate vastu esitatav viivisenõue 1 171,90 eurot moodustub ligikaudu 16 päeva eest alates 17.07.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.08.

1. Kostja I poolt tasumata jäänud arved pärinevad perioodist alates
2. aasta detsembrist kuni
3. aasta maini. Viimane arve, mille kostja I on jätnud tasumata, muutus sissenõutavaks 01.07.
4. Koos sellele eelnenud tasumata jäänud arvetega moodustas kostja I poolt tasumisele kuuluv põhivõlg 13 828,10 eurot. Arvestades, et hageja ja kostja I vaheline lepinguline viivisemäär on 0,5% päevas, moodustab päevane viivisesumma 69,14 eurot (13 828,10 x 0,5%=69,14 eurot). Seejuures ainuüksi
5. aasta juulikuu eest moodustab viivisesumma 2 143,34 eurot.
6. Vastuseks kostjate vastusele märgib hageja, et hageja majandustegevuses on tavapärane, et äriühingute nimel käivad hagejalt seadmeid rentimas lisaks juhatuse liikmetele ka muud selleks volitatud isikud (nagu näiteks töötajad jt). Selleks esitavad äriühingud hagejale volitatud isikute nimekirja, kes on äriühingu nimel õigustatud seadmeid rentima ja vastavaid lepinguid sõlmima. Selliselt on toiminud ka kostja 1, kes on esitanud hagejale mitmeid nimekirju tema nimel tegutsema õigustatud isikute kohta. Kostja poolt 10.01.2017 volitatud isikute nimekirjas on välja toodud kaheksa isikut, kellest üks on A.T (isikukood 38801182223). A.Ti ametinimetuseks on kostja 1 märkinud objektijuht. Nimekirja kohaselt on selles märgitud isikutel õigus tellida ja võtta hagejalt vastu kaupa ning aktsepteerida hageja hinnapakkumisi. 10.01.2017 volitatud isikute nimekirja on allkirjastanud kostja 1 toonane juhatuse liige A.S (kostja 2), kes oli kostja 1 juhatuse liige kuni 02.05.
7. Digitaalallkirja kinnitusleht asub volitatud isikute nimekirja teisel leheküljel. 5 2-17-11596 Käesoleval juhul on kostja 1 andnud A.T volitused tema nimel tegutsemiseks hagejaga rendilepingute sõlmimisel. Volituse aluseks olev tahteavaldus on tehtud teatavaks hagejale, kellega tehingu tegemiseks kostja 1 A.T volituse andis. TsÜS §117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Lisaks on A.T andnud omapoolse kinnituse, et ta on esindanud kostjat 1 hagejaga rendilepinguid sõlmides. Lisaks on A.T kinnitanud, et kogu tema poolt kostja 1 nimel renditud vara on jõudnud kostja 1 valdusesse. TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab kostja 1 A.Ti käitumise eest ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kostja 1 on osaliselt tasunud arve nr 10124443, mille aluseks oleva rendilepingu sõlmis A.T. Arve kogusumma oli 252,88 eurot, millest kostja on tasunud 246,45 eurot ning tasumata on jäänud 6,43 eurot. Sama arve nr 10124443 all on kostjale 1 väljastatud kaks arvet. Ühe summa on 200,15 eurot (sh käibemaks) ja teise summa on 52,73 eurot (sh käibemaks). Suurema arve, s.o summas 200,15 eurot, aluseks on rendileping nr 10124443, mille on samuti sõlminud A.T. Väiksema arve, s.o summas 52,73 eurot, aluseks on rendileping nr 30090858, mille kohta on A.T isiklikult kinnitanud, et kõnealuse rendilepingu alusel renditud vara on jõudnud kostja 1 valdusesse. Kuivõrd kostja 1 on tasunud talle esitatud arvest nr 10124443 kokku 246,45 eurot, tuleb lugeda, et kostja on nõustunud arve aluseks oleva mõlema A.Ti poolt sõlmitud rendilepinguga. Seega on kostjate vastuväide, et kumbki kostja ei ole A.Ti volitanud hagejaga lepinguid sõlmima, täielikult vale. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja 1 on kinnitanud rahalise kohustuse olemasolu hageja ees. Mõlemad kostjad on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud kostjale 1 teenuse osutamist. Tegemist on menetluslikku laadi vastuväitega, sest kostjad ei vaidlusta rendisuhte olemasolu, hagejalt esemete kasutusse saamist ega arvete kättesaamist, vaid vaidlevad vastu üksnes asjaolu tõendamatusele. Esiteks tugineb hageja kostjate väitele vastuvaidlemisel asjaolule, et kostja 1 ei ole kordagi vaidlustanud hageja poolt esitatud arvete õigsust, vaid palunud hagejalt 17.04.2017 e-kirjaga maksepikendust kõnealuste arvete tasumiseks. Hageja ja kostja 1 on 25.10.2016 pidanud täiendavat kirjavahetust tasumata võlasumma üle. Tõendilt nähtub, et 25.10.2016 hageja kirjutab kostjale 1, et hetkel on arveid väljastatud 5 079,64 euro eest, kuid kohe lisandub vähemalt samas summas arveid juurde. Seepeale uurib hageja kostjalt 1, milline oleks summa, mida kostja 1 saaks koheselt tasuda, mille peale kostja 1 vastab, et 10 000 eurot. Hageja teeb vastupakkumise 20 000 eurot, sest kostja 1 pakkumine 10 000 eurot on juba 30.11.2016 seisuga täitunud. Seepeale nähtub kirjavahetusest, et kostja 1 aktsepteeris hageja pakkumist. Hageja ja kostja 1 vahel oli üürilepinguline suhe ehitusseadmete ja –masinate rentimiseks. Nagu hageja on hagiavalduses kajastanud, oli iga kostjale 1 esitatud arve aluseks vastavasisuline rendileping. Koos rendilepingu sõlmimisega väljastati kostjale 1 koheselt ka rendilepingul märgitud ehitusseadmed- ja/või masinad. Kuivõrd kostja 1 poolt volitatud isik on sõlminud 6 2-17-11596 rendilepingud, on sellega tõendatud, et kostja 1 sai enda käsutusse rendilepingul märgitud vastavad esemed. Hageja on esitanud arve tasumise aluseks olevad rendilepingud. Rendilepingu ja selle alusel esitatud arvete seos on kohtule nähtav arvetelt, mille päises on märgitud rendilepingu number, mille alusel kostjale 1 on ehitusseadmeid- ja masinaid kasutusse antud. Tulenevalt sellest, et hageja on säilitanud kostjaga 1 sõlmitud rendilepingud paberkandjal ning on need tänaseks päevaks arhiveerinud, on hagejal läinud osa rendilepingutest kaduma. Hagejal on võimalik esitada üksnes osa kõneallolevatest rendilepingutest, mis oli hagejal säilinud. Nagu hageja on hagiavalduses märkinud, on tegemist identsete lepingutega, mille alusel on kostjale 1 väljastatud kasutamiseks esemeid ning esitatud sellele vastavalt arveid. Kostja 1 ei ole arvete õigsust vaidlustanud, vaid on kinnitanud võlakohustuse olemasolu ja taotlenud selle tasumiseks maksetähtaja pikendust. Hageja on täitnud omapoolse kohustuse ning andnud kostjale 1 kasutamiseks esemed, mis on rendilepingutel kajastatud ning mille kasutamise eest on hageja väljastanud kostjale 1 arved.

§ 271

alusel kohustub üürileandja üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja 1 seevastu omapoolset tasu maksmise kohustust täitnud ei ole. Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt võla tasumist, mille peale kostja palus hagejalt üksnes maksepikendust, mistahes sisulisi vastuväiteid võlale esitamata, on vastavate tõendite alusel tuvastatav, et kostja 1 on saanud hagejalt rendilepingutes märgitud ehitusseadmed ja -masinad, on neid kasutanud ning hiljem need tagastanud, kuid jätnud tasu maksmata. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on selge, et hageja on täitnud kõik temale lepingust tulenevad kohustused kostja 1 kui ka kostja 2 ees ning hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtule 18.01.2018 esitatud lõppseisukohtades jääb hageja kõigi varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde. KOSTJATE SEISUKOHT

1. Kostja 1 on esitanud vastuse hagile 23.09.2017 ning kostja 2 25.09.
2. Kostjate seisukoht on identne. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikuks menetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud arved ja 1 rendilepingu, milles kontaktisikuks on A.T ja lepingu on allkirjastanud sama isik. Hageja ei ole tõendanud viidatud isikul kostja esindusõiguse olemasolu, ei ole esitatud kostja volikirja nimetatud isikule. Kostja ei ole eeltoodud isikut volitanud. Kostja seaduslik esindaja A.S ei ole lepinguid allkirjastanud ja on kinnitanud, et ta ei ole A.T-i volitanud. Eeltoodust on hageja poolt tõendamata kostja poolt teenuse saamine. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kostjal menetluskulud puuduvad.
3. Kostja 2 vastuse kohaselt hageja täiendavatele seisukohtadele on kostja tutvunud hageja täiendavalt esitatuga, mille punktis 2.5 hageja võtab omaks et osade nõuete osas kostja vastu tal rendilepingud puuduvad, leiab kostja, et nendest nõuetest tulnuks siis hagejal loobuda, mida tõendada ei suuda. Hageja oma esitatus asub põhjendamatult seisukohale, nagu oleks kostja võtnud e-kirja saatmisega nõuded omaks, vastupidi, kostja e-kirjaga teavitas, et vajab täiendavat aega tutvumaks hageja esitatud nõuetega. Hageja oma seisukohtades viitab A.T kirjalikule kinnitusele, lisades aga ei ole selle nimelise isiku kinnitust. Kostja jääb juba esitatu juurde ja leiab et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED 7 2-17-11596
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kostja 2 osas. Kostja 1 osas tuleb menetlus lõpetada tema pankroti väljakuulutamise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt hageja ja kostja 1 vahel olid sõlmitud rendilepingud, mille alusel esitatud arveid kostja 1 ei tasunud. Kostjaga 2 on hageja sõlminud käenduslepingu kostja 1 kohustuste tagamiseks. Võlaõigusseaduse (

) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

1. Kostja 1 ja kostja 2 vaidlevad vastu rendilepingute osas. Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud arved ja 1 rendilepingu, milles kontaktisikuks on A.T ja lepingu on allkirjastanud sama isik. Hageja ei ole tõendanud viidatud isikul kostja esindusõiguse olemasolu, ei ole esitatud kostja volikirja nimetatud isikule. Kostja ei ole eeltoodud isikut volitanud. Kostja seaduslik esindaja A.S ei ole lepinguid allkirjastanud ja on kinnitanud, et ta ei ole A.T-i volitanud.
2. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule nimekirja kostja 1 OÜ BEST BUILDING poolt volitatud isikutest /tlk 131/, mille kohaselt A.T (ik ***) kui objektijuht oli volitatud tellima ja kaupa vastu võtma ning aktsepteerima hinnapakkumisi. Volikiri on allkirjastatud 10.01.2017 kostja 1 juhatuse liikme A.Si poolt. Lisaks A.T-ile on volitatud veel seitse isikut, nende hulgas objektijuht a.t (ik ***). Hageja on esitanud kohtule A. Ti kinnituse, mitte A.T-i kinnituse /tlk 132/. Rendilepingul nr 30082032 on olnud esindajaks T. /hagi lisa 1, tlk 9; sama dok lk 137/, lepingul 30124561/tlk 142/, 3032167/tlk 146/, 30139310 /tlk 154/30129835 /tlk 161/, 30139487 /tlk 162/ Tsvetkov. Kohtu hinnangul on tõendatud, et mõlemal isikul oli õigus kostja 1 nimel hagejalt ehitusseadmeid ja –masinaid rentida. Hageja on kinnitanud, et kostja 1 on osaliselt tasunud arve nr 10124443, mille aluseks oleva rendilepingu /tlk 9/ sõlmis A.T. Arve kogusumma oli 252,88 eurot, millest kostja on tasunud 246,45 eurot ning tasumata on jäänud 6,43 eurot. Sama arve nr 10124443 all on kostjale 1 väljastatud kaks arvet. Ühe summa on 200,15 eurot (sh käibemaks) /tlk 11/ ja teise summa on 52,73 eurot (sh käibemaks). Suurema arve, s.o summas 200,15 eurot, aluseks tlk 11 arvelt nähtuvalt rendileping 30082032 /tlk 9/, mille on samuti sõlminud A.T. Väiksema arve, s.o summas 52,73 eurot, aluseks on rendileping nr
3. Hageja väitel on nimetatud lepingu kohta A.T isiklikult kinnitanud, et kõnealuse rendilepingu alusel renditud vara on jõudnud kostja 1 valdusesse. Toimiku materjalidest /tlk 132/ nähtuvalt on andnud vastavasisulise kinnituse a.t, ik ***. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja 1 on tasunud talle esitatud arvest nr 10124443 kokku 246,45 eurot, tuleb lugeda, et kostja on nõustunud ka arve aluseks olevate A.Ti ja A.T poolt sõlmitud rendilepingutega. Samuti nähtub kohtule esitatud hageja ning kostja 1 vahelisest ekirjavahetusest /tlk 96-97, et kostja 1 on pidanud läbirääkimisi hagejaga nõude tasumise osas, kuid ei ole vaidlustanud nõude tekkimist ega nõude suurust. 8.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

(Rendilepingute esemeks oli kostjale 1 erinevate ehitusseadmete ja -masinate (vara ehk asjade) kasutamiseks andmine. Kostja 1 kohustus maksma asja kasutamise eest tasu vastavalt arvetel esitatud 8 2-17-11596 summadele (renditingimuste punktid 1.9.1, 4.1.1 ja 5.2). Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingud kannavad pealkirja „rendilepingud“, vastavad lepingud oma tunnuste poolest

§s 271 sätestatud üürilepingule. Samuti on poolte vahel sõlmitud lepingu renditingimuste punktis 1.7 märgitud, et lepingule kohaldatakse

-is üürilepingu kohta sätestatut.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega on hageja ja kostja 1 vahelise võlasuhte puhul tegemist üürilepingulise suhtega

§ 271

järgi, millega hageja andis kostjale 1 kasutamiseks asja ja kostja 1 kohustus maksma hagejale selle eest tasu. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kostja poolt teenuse saamist. Hageja on kostjale 1 üle andnud kasutamiseks asjad, sh korvtõstukeid, plaatvibraatoreid, redeleid, klambreid, terastellinguid, raamtellinguid, teleskooplaadurit, suruõhuvoolikuid, asfaldisaage, teemantlõikekettaid, teemantpuure, teemantfreese, lasernivelliire, mõõtelatte, segutrelle, töölavasid ja piirdeaia komplekte nähtuvalt kohtule esitatud rendilepingutest 10124443; 30082032; 30087449; 30093157; 30093463; 30098762; 30124561; 30125798; 30128184; 30128878; 30132167; 30132819; 30133734; 30133897; 30134051; 30134791; 30135112; 30138816; 30139310; 30139486; 30141313; 30144309; 30144420; 30155230; 30156062; 30129835; 30139487/tlk 133, 137-162/. Sellega on hageja täitnud talle lepingust tuleneva kohustuse. Kostjad ei ole hageja täiendavatele tõenditele esitanud muid sisulisi vastuväiteid peale kostja 2 väite, et A.Ti nimelise isiku kirjalikku kinnitust hageja seisukohale lisatud ei ole. Kostja 2 väide on tõene, aga nimetatud ebatäpsus ei tähenda, et hageja nõue oleks tõendamata, kuivõrd lisatud on A.T kinnitus ning kostjat 1 on esindanud nii T kui T, kellel mõlemal on olnud vastav õigus. Kostja 1 seevastu on jätnud tasu maksmise kohustuse täitmata. Kostja 1 põhivõlg hagi esitamise hetkel on 13 828,10 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud arved 10124443; 10124439; 10124440; 10124442; 10124444; 10124445; 10124446; 10133717; 10133719; 10128744; 10128746; 10128748; 10128749; 10139017; 10139019; 10133714; 10133715; 10133716; 10133718; 10133720; 10133721; 10133722; 10144629; 10144631; 10136733; 10139015; 10139016; 10139018; 10139020; 10139021; 10139022; 10144628; 10144630; 10144632; 10144633; 10144634; 10151264; 10151265; 10158573 /tlk 11-92/.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades, et kostja 1 ega ka kostja 2 ei ole arveid tasunud, nõuab hageja

§ 108

lg 1 alusel kostjalt I, et viimane täidaks talle lepingust ning

§-st 271 tuleneva raha maksmise kohustuse. Selliselt nõuab hageja kostjalt 2

§ 108lg 1 ja §-i 271 kohaselt 13 828,10 euro maksmist.

1. Kostja 1 osas on välja kuulutatud tema pankrot. Pärnu Maakohtu 12.01.2018.a. määrusega ts asjas nr 2-17-16879 kuulutati välja OÜ BEST BUILDING pankrot 12.01.2018 kell 12.
2. Pankrotihalduriks nimetati Saima Laumets. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna käesolevas kohtumenetluses on esitatud varaline nõue kostja 1 vastu ja nõude kohta ei ole kohus veel otsust teinud, tuleb hagi kostja 1 vastu jätta läbi vaatamata.
3. Hageja nõuab põhivõla maksmist solidaarselt ka kostjalt
4. Hageja on 25.10.2016 sõlminud kostjaga 2 käenduslepingu /tlk 93-95/. Käenduslepingu p-s 2.1 sätestatu kohaselt käendab kostja 2 hageja ees kõiki hageja ja kostja 1 vahelistest rendilepingutest tulenevaid ja 9 2-17-11596 nende alusel esitatud/tulenevaid kõiki nõudeid (k.a kõrvalkohustusi). Kostja 2 käendab nõudeid, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kostja I on jätnud täitmata.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 3.5 kohaselt on käendaja vastutuse ulatus kuni 20 000 eurot ja käenduslepingu p 6.1 järgi on leping, st käenduskohustus kehtiv 7 aasta jooksul alates allkirjastamise hetkest. Käenduslepingu p 5.1 sätestab, et käendaja kohustub kohustuse täitma 7 päeva jooksul arvates vastavasisulise teate saamisest. Hageja esitas kostjale 2 nii 05.05.2017 /tlk 98/ kui ka 02.06.2017 /tlk 99/ nõude kostja 1 võla tasumiseks, kuid seda kohustust ei ole kostja 2 täitnud. Kostja 2 vastutab kostja 1 kohustuste eest täies ulatuses, sest lepingust tuleneva nõude täitmise tähtaeg on kostjale 1 saabunud ja ta ei ole seda täitnud. Hageja on kostjat 2 teavitanud, et nõuab viimaselt käenduslepingu alusel kostja 1 kohustuste täitmist, kuid kostja 2 ei ole sellest 7 päeva jooksul kostja I kohustust täitnud. Hageja võib kostjalt 2 põhivõlgnevust ja sellega kaasnevaid kõrvalkulusid nõuda

§ 142

lg 1 kohaselt.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja 1 on näinud nendevahelise lepinguga ette kõrgema viivisemäära. Vastavalt hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud renditingimuste p-le 4.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Tulenevalt hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingust vastutab sama viivisesumma tasumise eest ka kostja

1. Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude 1 171,90 euro suuruses summas. Arvestades, et hageja ja kostja 1 vaheline lepinguline viivisemäär on 0,5% päevas, moodustab päevane viivisesumma 69,14 eurot (13 828,10 x 0,5%=69,14 eurot). Seejuures ainuüksi
2. aasta juulikuu eest moodustab viivisesumma 2 143,34 eurot. Vastuväiteid käenduslepingule ei ole kostja 2 esitanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud sisuliselt nõude suurust. Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada kostja 2 osas.
3. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse. Kohus jättis hagi kostja 1 suhtes läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ning rahuldas hagi kostja 2 osas. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kostjatel ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning kohtul ei ole andmeid, et kostjatel oleks menetluskulusid tekkinud. Hagi läbivaatamata jätmisega seoses ei ole menetluskulu tekkinud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi kostja 2 A.Si suhtes. Seega tuleb antud juhul menetluskulud jätta A.Si kanda. Hageja Cramo Estonia AS on esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt /t.l. 111-112 ja 184-185/ Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid tunnitasuga 115,04 eurot alljärgnevalt: 10.07.2017 Kliendilt saadud materjalide läbitöötamine ja hagi esitamiseks vajalike täiendavate tõendite väljaselgitamine. Kliendile järelepäringu koostamine puuduolevate materjalide kohta. - 2h 30m; 25.07.2017 Hagiavalduse koostamine Best Building OÜ ja A.Si vastu. - 5h 45m; 10 2-17-11596 25.07.2017 Hagiavalduseks vajalike lisatõendite läbitöötamine, komplekteerimine kohtu kausta, pealkirjastamine ja järjestamine, hagi asjaoludega sidumine. - 1h 45m; 25.07.2017 Täiendav järelepäring hagiavalduse esitamiseks puuduolevate tõendite kohta ja nende sidumine hagis esitatud väidetega.- 0h 15m; 22.09.2017 Vastaspoole läbirääkimistel esitatud vastuväidete kontrollimine ja sellekohase materjali läbitöötamine seoses sellega, et Aleksandr Tsvetkov on Best Building OÜ jaoks tundmatu isik ja kas Best Building OÜ on kunagi Cramole arveid tasunud. 0h 30m; 5.10.2017 Kostjate vastuse läbitöötamine ja analüüs. Järelepäring kliendile täiendavate tõendite kohta. Täiendavate materjalide läbitöötamine ja nende analüüs kostjate väidete ümberklükkamiseks. - 1h 45m; 9.10.2017 Täiendavate tõendite läbitöötamine, st iga hagis esitatud arve aluseks oleva rendilepingu kogumine täiendava tõendina ja nende sidumine hageja nõudega. - 1h 30m; 10.10.2017 Hageja seisukoha koostamine kostjate 23.09 ja 25.09 vastusele. - 3h 30m; 18.01.2018 Kohtu 04.01.2018 määrusest tuleneva nõude täitmiseks hageja lõppseisukohtade koostamine. - 0h 30m. Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga (TsMS § 176 lg 5). Hageja kinnitab, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on tasunud riigilõivu summas 650 eurot hagi esitamisel. Hageja palub määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viimase poolt kantud menetluskulud 2720,72 eurot ning märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta esitanud. Kohus, olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud hagejat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning tsiviilasja keerukust, leiab et need on põhjendatud taotletud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 115,04 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Hageja on kinnitanud, et saab käibemaksu tagasi ning menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta. Seetõttu peab kostja 2 hagejale hüvitama riigilõivu 650 eurot ning õigusabikulud kokku 18 tunni eest summas 2070,72 eurot, kokku 2720,72 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 11