RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 262 alusel 100 trahviühiku (400 euro) suuruse rahatrahviga. Nimelt ei lubanud menetlusalused isikud ametiühingu valitud esindajatel

1. jaanuaril ja
2. veebruaril 2017 takistamatult tutvuda töökorralduse ja tingimustega T AS-is, kus töötavad selle ametiühingu liikmed. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
3. Harju Maakohtule esitas kaebuse menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Tauno Tark, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kaebuses leiti, et väärtegu pole tõendatud. Maakohtu otsus 4-17-3766
4. Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus, lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja mõisteti riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja 1200 eurot valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Maakohus märkis järgmist.
7. Menetlusalused isikud tegutsesid ametiühingu valitud esindajaid takistades T AS-i juhatuse liikmetena. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lgs 1 sätestatud spetsiaalsuspõhimõtte järgi vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui see on seaduses ette nähtud.

§ 262juriidilise isiku vastutust ei sätesta.

5. Samuti ei vastuta menetlusalused isikud

§ 262alusel füüsiliste isikutena, sest kõnealuse teo saab toime panna vaid tööandja.

Menetlusalused isikud tööandjaks ei ole. Nende käitumises puuduvad väärteo tunnused, mille tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Tööinspektsioon, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised.
2. Maakohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõigust, kui asus seisukohale, et menetlusalused isikud ei olnud tööandjad. Selle vea tõttu jäeti analüüsimata muud väärteokoosseisu tunnused, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
3. Tööinspektsiooni
4. aprilli
5. a otsusega karistati E. L-i teises väärteoasjas

§ 261

, töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) § 24 lg 1 ja

§ 262

järgi, sest ta rikkus

§ 20

lg 1 p 3, TUIS § 20 lg 2 ja

§ 20lg 1 p 5 nõudeid.

Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega jäeti selles väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja lahend muutmata. Kohtuotsus jõustus
3. märtsil
4. Seega on sama sisuga vaidluses varem leitud, et

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteo saab toime panna tööandja seaduslik esindaja.

1. Ametiühingute seadus tööandja mõistet ei sätesta, kuid töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi käsitatakse tööandjana nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kelle juhtimisele ja kontrollile töötaja allub ning kes maksab töötajale töö eest tasu. Juriidilisest isikust tööandja täidab enda kohustusi esindaja kaudu, mis tähendab, et neid kohustusi saab ta rikkuda esindaja vahendusel. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et juriidilisest isikust tööandja ei pea oma kohustusi täitma, kui sama kohustust ei ole pandud juriidilise isiku esindajale. Järelikult oleksid ametiühingute seaduse normid sisutud, kuna selles seaduses nähakse ette vaid füüsilise isiku vastutus.
2. Menetlusalused isikud esindasid juhatuse liikmetena tööandjat kõigis õigustoimingutes ja nende juhtimisele ning kontrollile allusid kõik töötajad. Järelikult on nad T AS-i töötajate tööandjaks TLS § 1 lg 1 mõttes. Juhatuse liikmetena ei täitnud menetlusalused isikud

§ 20

lg 1 ps 5 sätestatud kohustust ja panid tahtlikult toime

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteo. Kassatsioonivastus 2

§ 262ette juriidilise isiku vastutust.

Sel põhjusel ei saa vastutada ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Kassatsiooni piiridest väljumine raskendaks menetlusaluste isikute olukorda. Kassaatori viidatud teise väärteoasja aluseks olnud asjaolusid praeguse kohtuasja menetluses ei arutatud ja nendele tugineda ei saa. Kassaatori tõlgendus tööandja mõiste ja ametiühingute seaduse kohaldamise kohta on sisutu, sest menetlusalused isikud pole tööandjad ning nad ei saa

§ 262järgi vastutada.

Ametiühingute seadus eristab tööandjaid ja nende esindajaid ega käsita neid samade subjektidena (nt

§ 5lg 1).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusaluseid isikuid

§ 262

alusel selle eest, et nad ei lubanud sama seaduse § 20 lg 1 p 5 nõudeid rikkudes ametiühingu valitud esindajatel

1. jaanuaril ja
2. veebruaril 2017 tutvuda T AS-i töökorralduse ja tingimustega. 13.

§ 20

lg 1 p 5 esimese lause kohaselt on tööandja kohustatud lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid. Vastavasisulise kohustuse rikkumine on karistatav

§ 262

järgi, mille objektiivsed tunnused seisnevad tööandja poolt ametiühingu valitud esindaja takistamises tutvumast töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige. Kriminaalkolleegium jagab maakohtu ja kaitsja arvamust, mille kohaselt menetlusaluseid isikuid kõnealuse väärteokoosseisu järgi

§ 20lg 1 ps 5 sätestatud tööandja kohustuse rikkumise eest karistada ei saa.

1. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi vastutab süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest üldjuhul iga isik, kes nii käitub, arvestades KarS §s 24 viidatud erandeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3118416, p 40). Öeldu tähendab, et kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb tegevusdelikti puhul täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu. Praeguse kohtumenetluse esemeks oleva väärteo saab seega panna toime üksnes tööandja. Maakohus on kõnealuse erilise isikutunnuse olemasolu põhjendatult eitanud.
4. Väärteoasja materjali kohaselt olid menetlusalused isikud neile süüks arvatud tegude toimepanemise ajal T AS-i juhatuse liikmed. Kuigi nad tegutsesid tööandja esindajatena, ei saa neid juhatuse liikme kohustuste täitmise argumendil samastada nende esindatud juriidilise isikuga (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus nr 4165811/27, p 12 ja
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3118416, p 38). 16.

§s 262 sätestatud süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ pole määratlemata õigusmõiste, mida saaks konkreetse kaasuse tehiolusid arvesse võttes vabalt sisustada. Kassaator osutab õigesti, et tööandja on TLS § 1 lgs 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Tuleb aga tähele panna, et osutatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu. H. H. ja E. L. ei olnud tööõigussuhte pooleks, s.o tööandjaks osutatud sätte mõttes, vaid nad esindasid tööandjat. Kaitsja märgib põhjendatult, et ka ametiühingute seaduse tähenduses on tegemist erinevate õigussubjektidega, keda samastada ei saa ega tohi. Järelikult ei ole menetlusalused isikud

§s 262 sätestatud väärteokoosseisu 3

§ 262) on normitehniliselt ebaõnnestunud. Maakohus märkis õigesti, et Kar

S § 14 lgs 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas paragrahvis.

§ 262

on formuleeritud ühelõikelisena ja selles ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele. Järelikult saab osutatud sätte järgi vastutada üksnes füüsiline isik. Kuna aga selle väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik peab vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, s.t ta peab olema tööandja, ja vastutust väärteokatse eest sätestatud ei ole, ei saa

§ 262

järgi kaasnevast väärteovastutusest kõneleda juhtudel, mil

§ 20

lg 1 p 5 nõudeid rikutakse juriidilise isiku huvides ja/või isiku poolt, kellel selline eriline isikutunnus puudub. Kirjeldatud lünka ei saa kõrvaldada seaduse tõlgendamise teel, vaid kõnealuse olukorra muutmine eeldab seadusandja aktiivset sekkumist.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 pst 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse muutmata ning kohtuvälise menetleja kassatsiooni rahuldamata.
4. Valitud kaitsja on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks 1090 euro suuruses summas. Taotluse kohaselt on tal menetlusdokumentide analüüsimiseks, kaitsealuste konsulteerimiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks kulunud aega 8 tundi. Advokaadi ühe töötunni hinnaks kujuneb 136 eurot 25 senti.
5. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus nr 1159051/62, p 38 ja
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3119016, p 16).
10. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud ajakulu saab pidada mõistlikuks kaitsja kuue töötunni ulatuses. Kassatsioonimenetluse aspektist olulised maakohtu põhjendused on mahutatavad ühele leheküljele ja menetluse esemeks olev vaidlus pole õiguslikult keerukas. Pidades silmas väärteoasja mahtu ja keerukust, on ka kaitsja ühe töötunni hind käsitatav keskmisest kõrgemana (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. detsembri
12. a otsus nr 4171195/22, p 13 ja
13. novembri
14. a otsus nr 4165811/27, p 17). Eelneva valguses loeb kolleegium mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot ja leiab, et menetlusalustele isikutele tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud mõistliku tasuna 660 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4