Obsah (7)

§ 2§ 44§ 45§ 121§ 37§ 5§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2018, Tartu Haldusasjas number 3-18-221 Kohtuasi Kalle Räägu (Rääk) kaebus Viru Vangla tegevuse pe

) § 38 lg 1 p 5 kohaselt tuleb halduskohtule esitatud kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37. Kaebaja ei ole kaebuses ühtegi selles sättes nimetatud nõuet selgesõnaliselt välja toonud. Kohus leiab aga kaebuse teksti põhjal, tuginedes

§ 2

lg 4 ls-le 2, et kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist maksikirjas esemete saamise piiramisel. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla tegutseb omavoliliselt seadusi eirates, kui hügieenitarvete saamise üle hakkab otsustama kontaktisik. Kaebaja peab ka diskrimineerivaks, et hügieenitarvete saamisel kirja teel hakatakse eristama, kas isiku sissetulek on piisav või mitte.

1. Viru Vangla on vastuseks kohtunõudele selgitanud järgmist. 3.
2. Praktikas on tekkinud olukord, kus kinnipeetavatele saadetakse maksikirjaga hulgaliselt erinevaid esemeid. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lõike 4 kohaselt võib vanglateenistus sama seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alustel täiendavalt keelata saada kirjavahetuse teel asju. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale sarnaselt vahistatuga õigust saada pakke (VangS § 98 lubab vahistatutel saada pakiga sättes nimetatud esemeid). Kinnipeetavale kirja teel esemete saatmist ei saa lugeda vanglasse saabumisel kaasa võetud esemeteks ega ka vanglateenistuse vahendusel soetatud esemeteks. Vanglateenistus vahendab kinnipeetavatele kaupluse teenust ning kinnipeetavatel on võimalik neile vajalikke esemeid soetada vangla kauplusest. 3.
3. Lisaks on posti teel saabunud esemete läbiotsimine väga ajamahukas ja tihti ka võimatu, sest neisse on võimalik peita erinevaid keelatud asju ja aineid, mille leidmine on raskendatud ning mis võivad ohustada vangla üldist julgeolekut. Vangla praktikas on esinenud juhtumeid, kus kirjaga saadetakse vanglasse erinevaid keelatud esemeid – tubakatooteid, narkootilisi aineid, mälukaarte, sularaha, SIM-kaarte ja palju muud. Vanglal ei ole võimalik kõiki kirjaga saadetavaid asju kiirelt, efektiivselt ja saadetud esemeid kahjustamata läbi otsida. Selleks, et minimaliseerida keelatud asjade vanglasse saatmise võimalusi, on kirja teel asjade saamise piiramine vajalik. 3.
4. Kirja teel asjade saamise piirangut on hinnanud põhjendatuks ka õiguskantsler oma 10.05.2012 seisukohas nr 6-1/120676/1202290, pidades keeldu vajalikuks muuhulgas nende isikute õiguste kaitseks, kelle ees on kinnipeetavatel rahalisi kohustusi. 3.
5. Seega otsustas vangla alates 1.02.2018 praktikat muuta ning teavitas ka sellest kinnipeetavaid. Kinnipeetavaid informeerisid muudatusest inspektor-kontaktisikud ning lisaks riputati vastav info päevaruumides asuvatele stendidele. 4.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Senine kohtupraktika (Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud lahendid) on pidanud erandlikel juhtudel põhjendatuks ennetavat kohtusse pöördumist oma õiguste kaitseks. Isikul on näiteks võimalik esitada keelamiskaebus haldusaktist või toimingust hoidumiseks, ennetav tuvastamiskaebus poolelioleva haldusmenetluse toimingu peale, ennetav tuvastamiskaebus õiguste rikkumise kordumise ohu korral, samuti tuvastamiskaebus haldusõigussuhtest tulenevate õiguste või kohustuste kindlakstegemiseks (

§ 37lg 2 p‑d 3 ja 6; riigivastutuse seaduse § 5).

Kõigi sedalaadi kaebuste esitamiseks peab eeltoodud praktika kohaselt isikul olema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (

§ 45lg‑d 1–3).

2

1. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune olukord selline. Kaebaja puhul ei ole kindel, et ka vangla poolt kavandatavad muudatused praktikas hakkaksid tema õigusi rikkuma – pole teada, kas üldse ja milliseid esemeid kaebajale tulevikus saatma hakatakse. Samuti see, kas ja millistel põhjustel need võidakse temalt ära võtta. Esemete maksikirjas saatmise ja nende äravõtmise korral on tõhusaks õiguskaitsevahendiks eelkõige kohustamisnõue esemete tagastamiseks. Kui tegemist on esemetega, mida ei säilitata ja nende tagastamine pole võimalik, saab kinnipeetav esitada kahju hüvitamise taotluse. Mõlema nõude esitamine eeldab esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja
3. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, et vaidlustada vangla poolt esitatud teavitust halduspraktika muutumise kohta, kuna see ei ole kaebajale veel reaalset mõju avaldanud ega tema õigusi riivanud ning põhjendatud pole ka preventiivne kohtusse pöördumine. Kuna tegemist ei ole vähemalt praeguses menetluses keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus ei saa vastustajale rikkumise tuvastamisel teha hoiatust ega teda „korrale kutsuda“, nagu oma kaebuses soovib kaebaja (vt halduskohtu volitused,

§ 5lg 1).

Viru Vangla 06.02.2018 vastuse kohaselt ei ole kaebaja vanglale seoses eeltoodud muudatusega mingeid pöördumisi esitanud. Seega ei ole hetkel kohtul võimalik kaebajat ka suunata käesolevas kohtumenetluses ühegi tõhusama taotluse esitamisele, kuna selliste taotluste esitamiseks poleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. 7. Kui Viru Vangla kavandatav praktika hakkab tulevikus kaebaja õigustele mõju avaldama ja tema õigusi riivab, on kaebajal võimalik esitada oma õiguste kaitseks eesmärgipäraseid nõudeid esmalt vanglale ning kohtueelse menetluse läbimise järel pöörduda vajadusel kohtusse.

§ 43

lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine ära õigust pöörduda uuesti seaduse nõuetele vastava kaebusega kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3