KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-211 Haldusasi Menetlusosalised Martin Villemsi kaebus Tartu Van
) § 38 lg 1, § 37 lg-d 1 ja 2) ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Kuna kinnipeetav on hõivatud kutsehariduse omandamisega, ei ole võimalik tagada töökohta puidutöökotta. Nii õppetöö kui ka majandustööd toimuksid ühes kohas, seega ei oleks vanglal võimalik eristada tööaega 3-18-211 õppetööst. Hõivatus töötamisega õppetöö ajal vastupidiselt õpingute soodustamisele takistab õppimist. Tööhõive on küll üks oluline osa kinnipeetava resotsialiseerimisest ning suunamiseks õiguskuulekale teele on vaja tagada ka võimalus võlanõuete tasumiseks, kuid samuti on oluline tõsta kinnipeetava konkurentsivõimet tööturul läbi kutsehariduse omandamise või õpetada talle positiivseid sotsiaalseid oskusi. Näidustuse korral ja rahaliste vahendite puudumisel on kinnipeetaval võimalik vitamiine saada meditsiiniosakonnast, mistõttu ei ole hädavajalik neid soetada isiklikest vahenditest. 1.
- Tartu Vangla on 23.01.2018 vaideotsusega nr 1-11/697-2 (tl 6) jätnud rahuldamata kaebaja vaide eelnimetatud otsuse peale. Lisaks juba taotluse rahuldamata jätmisel esitatud põhjendustele märkis Tartu Vangla vaideotsuses, et töötamise ajal on muude tegevustega tegelemine keelatud ning pole aktsepteeritav, et töötamiseks ette nähtud ajal tegeleb kinnipeetav ka õppetööga või jälgib teiste õpilaste tegevust. Seega ei oma vangla arvates ka tähtsust, et vaide esitajal on enamus aineid läbitud ja piisavalt praktikat tehtud. 1.
- Tartu Vangla on vastuseks kohtunõudele selgitanud, et õppetööga hõivatud kinnipeetavaid rakendatakse tööle nende nõusolekul ja majandustöö korraldatakse õppetööst vabal ajal. Sel juhul võib aga kinnipeetava tööalane hõivatus jääda madalamaks, olenedes õppetöö intensiivsusest. Vangla selgituste kohaselt on paljud kinnipeetavad hõivatud nii õppetöö kui ka töötamisega, kuid iga isiku puhul on lähenemine individuaalne. Juhul, kui töötamine ei takista rahuldavate õppetulemuste saavutamist, soosib vangla osalemist mõlemas tegevuses. Tavapärase praktika järgi on individuaalse täitmiskava kohaselt esmane kohustus hariduse omandamine, kuna selle puudumine on suurem risk.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) alates 01.01.2018 kehtiva § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
- Kaebuse esitamise on tinginud vastustaja keeldumine rahuldamast kaebaja taotlust tema määramiseks konkreetsele töökohale – koristajaks puidutöökotta, kus samaaegselt toimuks ka kaebaja õppetöö (praktika kutsehariduse omandamise raames). 3.1.
§ 37
lg 1 sätestab kinnipeetavate töötamiskohustuse, millest tehtavad erandid loetleb
37 lg 2.
§ 37
lg 2 p 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama õppetööga hõivatud (sh kutseharidust omandav) kinnipeetav. Õiguskirjanduses on leitud, et
§ 37lg-s 2 loetletud alused ei välista kaebaja töötamist tema enda soovil1.
Ka Tartu Vangla selgitustest vastuseks kohtunõudele (tl 10; eelpool otsuse p-s 1.4) ilmneb, et Tartu Vangla võimaldab töötamist ka õppetööga hõivatud kinnipeetavatele, kui need tegevused üksteist ei takista. Juhul, kui õppetööd ja töötamist ei ole võimalik ühitada, peab vangla eeltoodud selgitustest nähtuvalt resotsialiseerimise vaates prioriteetseks õppetööd. 3.2. Õigushüve, mille kaitseks kaebus on esitatud (tööharjumuse säilitamine ja kujundamine vangistuses viibides ning varalise olukorra parandamine), on kaebaja jaoks küll oluline. Kinnipeetavate töötamist reguleerivatest normidest ei tulene samas aga subjektiivset õigust tööle määramisele ega õigust töötada konkreetsel töökohal.
§ 38
lg 21 sätestab, et kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle.
§ 38
lg-st 1 tulenevalt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. 1 L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 115-116 (komm.5.2). 2
(3)3-18-211 3.
- Tartu Vangla on kaebajale 20.12.2017 vastuses taotlusele (tl 12) ja hiljem vaideotsuses selgitanud, miks ta ei pea võimalikuks üheaegselt viibimist kutseharidusprogrammi raames õppetööl ja samas ruumis koristajana töötamist. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohaste ja kaalutletud põhjendustega. Kaebajale on ka selgitatud, et töötamise mittevõimaldamine konkreetsel töökohal ei vähenda positiivset mõju resotsialiseerimise aspektist, kui kaebaja omandab eriala kutseõppe käigus ning sotsiaalseid oskusi. Samuti on kaebajale selgitatud, et vitamiine, mille ostmiseks kaebaja tema taotluse kohaselt raha vajab, saab ta vastava näidustuse olemasolul ka meditsiiniosakonnast tasuta. 3.
- Vaidlustatud otsusega ei välistata kaebaja töötamist, kui seda on võimalik korraldada õppetööd takistamata. Seega ei välistata ka kaebaja võimalust õpingute ja töö sobiva ühildamise korral sissetulekut teenida. Kaebaja väljavaateid resotsialiseerimisele ei riivata ülemmääraselt ka sellisel juhul, kui ta on hõivatud vähemalt ühega tema sotsiaalseid oskusi ja tööalast konkurentsivõimet tõstvatest tegevustest (töö või õppimine).
- Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus tõenäoliseks kaebuse rahuldamist ning tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
- Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub ka vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)