Obsah (7)

§ 204§ 8§ 7§ 10§ 120§ 47§ 121

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-128 Määruse kuupäev 8. veebruar 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vladislav Akulini kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

§ 204lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladislav Akulin esitas
2. jaanuaril
3. a Tartu Halduskohtule kahjunõude, milles palub mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitise 500 eurot endale ja oma vanaemale Natalja Akulinale seoses
4. augustil 2017 toimuma pidanud lühiajalise kokkusaamise ebaõige ärajätmisega. Kaebuse kohaselt keelas vangla kaebajal kokku saada oma vanaemaga. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude, milles nõudis uue lühiajalise kokkusaamise võimaldamist ning alternatiivselt 100 euro suuruse hüvitise määramist kaebaja vanaemale.
5. Tallinna Vangla vastas kohtu järelepärimisele, et on teinud kaebaja nõude osas
6. oktoobril 2017 otsuse, milles tunnistab, et lühiajaliste kokkusaamiste graafikusse märgiti ekslikult Natalja Akulina asemel teine nimi. Seetõttu ei võimaldanud vangla oma eksimuse tõttu kaebajal kokku saada oma sugulasega. Vangla on vastanud kaebaja selgitustaotlusele
7. augustil 2017 ning oma viga tunnistanud ja tema ees vabandanud. Vangla võimaldas V. Akulinile täiendava lühiajalise kokkusaamise, kuid kaebaja keeldus sellest. Alternatiivse nõude jättis vangla läbi vaatamata, sest kaebaja ei saa esitada nõuet oma sugulase eest. Selline nõue ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt lubatav. N. Akulina saab esitada vajadusel ise kahjunõude vanglale. KOHTU SEISUKOHT
8. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja esitada kahjunõude nii enda kui ka oma vanaema Natalja Akulina nimel. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi.

§ 8

lg-s 5 on sätestatud erandlik kohtualluvus, mille järgi esitatakse kaebus kaebaja viibimiskoha järgi, kui isikult on võetud vabadus. Vladislav Akulinit puudutav kahju hüvitamise kaebus on õigesti esitatud Tartu Halduskohtule, sest isik kannab vanglakaristust Tartu Vanglas. Natalja Akulina kaebus, mille on esitanud tema lapselaps V. Akulin, ei ole aga esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Kuna Natalja Akulina kaebus on suunatud Tallinna Vangla, mis asub Tallinnas, tegevuse vastu, siis allub tema kaebuse lahendamine Justiitsministri 27. oktoobri 2015. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 1 ja

§ 7lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule.

4. Kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus

§ 10

lg 1 kohaselt määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.

§ 7

lg 1 ja § 10 lg 1 alusel tuleb Natalja Akulina kaebus anda üle Tallinna Halduskohtule. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6.

§ 47

lg 1 näeb ette, et kohustusliku kohtueelse menetluse korral võib isik kaebuse esitada üksnes siis, kui ta on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja nõue ei vasta vanglale esitatud nõude ulatusele, vaid on laiem. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud vanglale kahju rahalise hüvitamise nõuet, vaid on esitanud toimingu tegemiseks kohustamise nõude, mille vangla on sisuliselt rahuldanud, võimaldades kaebajale uue lühiajalise kokkusaamise

1. augustil või
2. septembril 2017, kuid millest kaebaja ise loobus. Rahalise kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja üksnes oma sugulase eest ehk teise isiku õiguste kaitseks. Kohtusse pöördus kaebaja aga kahju hüvitamise kaebusega üksnes rahalise hüvitise välja mõistmise nõudes (500 eurot). Uue lühiajalise kokkusaamise korraldamist puudutavas osas ei ole kaebaja vangla otsust kohtus sisuliselt vaidlustanud. Kaebaja soovib, et kohus määraks rahalise hüvitise nii kaebajale kui ka tema sugulasele. Kuna kaebaja ei ole rahalist nõuet enda õiguste rikkumise eest vanglale esitanud, siis ei ole kaebajal rahalise hüvitise nõude esitamise õigust ka kohtus. Seetõttu tuleb V. Akulini kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel kaebajale tagastada.

7. Isegi, kui lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus kahjunõude osas läbituks, tuleks kaebus siiski tagastada

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

Nimetatud norm näeb ette, et kohus võib kaebuse tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ühe lühiajalise kokkusaamise ärajäämine ei saa olukorras, kus vastustaja on rikkumist tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud, tingida kaebusega kaitstava õiguse riive vähest intensiivust arvestades kaebajale rahalise hüvitise määramist, sest vangla tegevus ei ületa inimväärikuse alandamise künnist, mistõttu kahjunõue ei kuuluks tõenäoliselt rahuldamisele. 8. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades vangla otsuse tegemise ja otsuse kättesaamise kuupäevi, ei ole kaebaja järginud tõenäoliselt ka kaebuse esitamise tähtaega (vt

§ 47lg 2 ja RVast

S § 18 lg 2). Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei anna kohus kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaega, vaid tagastab kohe kaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider