2-17-13906/21

2-17-13906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13906 Tsiviilasi Alaealise A T hagi T T vastu elatise väljamõistmiseks 2115 eurot Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid: Hageja alaealise A T ( ) seaduslik esindaja ema A A ( ja lepinguline esindaja Liivi Tuus Istungil ei osalenud: Kostja T T ( ) 9.jaanuar 2018.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista T Tlt (T) tema alaealise lapse A T (T) kasuks igakuine elatis A T täisealiseks saamiseni
3. detsembril 2021 järgmiselt: -alates hagi kohtule esitamisest
4. septembril 2017 kuni
5. detsembrini 2017 - 235 eurot kuus; -alates
6. jaanuarist 2018 kuni A T täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXX igakuuline elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale.
7. Kohustada T Tu kandma A T kasuks väljamõistetav iga järgmise kuu elatis tema ema A Ai arvelduskontole nrXXXXXXX hiljemalt eelmise kuu
8. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis". Elatise käsutamise õigus anda hageja ema A Aile. Elatise maksmisel tuleb arvestada käesoleva tsiviilasja menetluse ajal kostja poolt hagejale makstud elatise summadega.
9. Tunnistada otsus TsMS § 468 lg 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 1 2-17-13906 Menetluskulud
10. Jätta menetluskulud kostja kanda.
11. Välja mõista T Tlt A T kasuks õigusabikulud 372 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
12. 18.09.2017 esitas alaealine A T maakohtule hagi T T vastu igakuise elatise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse elatisabi saamiseks tagamaks A T hagi T T vastu. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 1.09.2017.a. seaduses sätestatud miinimummääras, kuna kostja keeldub elatist maksmast.
13. Pärnu Maakohtu 19.09.2017 määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ja kohus otsustas reguleerida menetluse ajaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmine, kohustades T Tu maksma menetluse ajal kuni kohtuotsuse jõustumiseni A T ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 235 eurot kuus lapse ema A A kontole.
14. Vastuseks kostja väidetele märgib hageja, et kuna nii hageja oma emaga, kui kostja elasid Soome Vabariigis, maksis kostja hagejale elatist Soome Vabariigis kehtiva korra kohaselt läbi KELA igakuise summana 155,50 eurot.
15. aasta augustis kolis hageja koos oma ema A Aiga elama Eesti Vabariiki, XXXXXXX. Hagejal ja tema emal on sissekirjutus XXXXXXXX alates
16. augustist
17. Alates septembrist 2017 Soome Vabariigi KELA enam hagejale elatist kandnud ei ole, kuna hageja ei ela enam Soome Vabariigis. Viimane elatise makse summas 155,50 eurot, tehti hageja ema A Ai arvelduskontole ajavahemiku
18. august kuni
19. august 2017 eest,
20. augustil
21. Seega ei vasta tegelikkusele kostja hagivastuses esitatud väide, et tema maksab elatusabi Soome Vabariigi sotsiaalametile (KELA), kes omakorda hagejale elatist maksab. KOSTJA SEISUKOHT
22. Kostja oma esimeses kirjalikus vastuses /t.l. 18/ väidab, et ta ei ole keeldunud elatusabi maksmisest. Kuna ta elab Soomes ning on Soome riigi maksukohuslane, maksab ta ka elatusabi kohalikule sotsiaalametile (Kela). Talle on Kela poolt määratud alates 20.01.2011 igakuine elatusabi tütre A Tle 170.97 eurot. Kuna tal on veel üks alaealine laps / ja elukoht (maja) on pangalaenuga, ei ole siiski võimalik, et ta maksaks topelt elatusabi Soome Kelale ja A Ai arvele. Sellist otsust, mis lõpetaks tema kohustuse Kelale maksmisest ei ole tänaseni saabunud. Peale selle on ta jooksvalt maksnud A Tle ka taskuraha 40-60 eur kuus tema Soome a/a arvele. Järgmises vastuses märgib kostja /t.l. 35/, et on tänaseks saanud kelast vastuse, et A A elatisabi maksmine on lõpetatud ja mingi aja jooksul makstakse need rahad talle tagasi. 06.11 kandis kostja A A arvele septembri, oktoobri, novembri elatise 3×179,97=512.91€, rohkemaks ei ole suuteline. Vastuseks kohtu poolt saadetud kohtukutsele 9.01.2018.a. kohtuistungile, teatas kostja 27.12.2017.a. e-kirjas /t.l. 46/ , et ta 9.01.2018 hõivatud edasilükkamatute tööülesannetega ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Kostja teatas, et ta on valmis maksma elatist seadusega sätestatud minimaalmääras (hetkel 235€). Seetõttu palub kostja otsuses sätestada elatise suurus mitte üle 1/2 minimaalpalgana, vaid riiklikult reguleeritud elatise minimaalmääraga. KOHTU SEISUKOHT 2 2-17-13906
23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis 27.12.2017 kohtule saadetud avalduses hagi õigeks ja oli nõus maksma hagejale elatist seaduses sätestatud minimaalmääras nagu hageja nõuab, rahuldab kohus hagi ja jätab käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja põhjendava osa. Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 alusel asja sisulist arutamist kostja osavõtuta. Kohus märgib, et hageja on esitanud kohtule hagi kostja vastu temalt elatise saamiseks
24. septembril 2017 elatise väljamõistmiseks alates septembrist
25. Hageja soovib, et kostja maksaks temale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni XXXXXXXX. Elatise nõude on hageja esitanud kostjalt elatise saamiseks Eesti Vabariigis kehtestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
26. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine" p 2 kohaselt on töötasu alammäär alates
27. jaanuarist 2017 - 470 eurot. Seega on kostjal kohustus maksta hagejale
28. aastal elatist 235 eurot kuus ning alates
29. aasta
30. jaanuarist 250 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja maksis hagejale elatist detsembris ja kandis esindaja arvelduskontole 179,97 eurot. Seega on kostja maksnud hagejale elatist kuus 179,97 eurot. Märgitud summa on väiksem kui on Eesti Vabariigis kehtestatud elatise miinimummäär. Kostja on maksnud elatist igas kuus 55,03 eurot vähem. Kostja elatise võlgnevus 2017 aasta septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest on kokku 220,12 eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-35-17 lahendi p-s 18 korranud varasemat seisukohta, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist Sama lahendi p-s 19 on Riigikohus rõhutanud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Seega rikub kostja temal lasutud ülalpidamiskohustust, sest ta on maksnud oma lapsele küll elatist, aga on maksnud seda ebapiisavas suuruses. Eelviidatud lahendi p-s 19 on Riigikohus märkinud, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Kohus on seisukohal, et võttes aluseks praegu kehtiva Perekonnaseaduse, on alus mõista elatis hageja kasuks välja muutuva suurusena.
31. Hagimenetluses jagatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas tehti otsus kostja kahjuks, kellelt mõisteti hageja kasuks välja elatis, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 6.
32. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja /t.l. 48/, mille kohaselt on hagejat A Tu menetluses esindanud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Hagejale osutatud õigusabi on seisnenud järgnevas: 1) Kostja hagivastusega tutvumine, arutelu kliendi seadusliku esindajaga - 0,3 tundi; 2) Seisukoha koostamine ja
33. oktoobril 2017 kohtule esitamine - 1,3 tundi; 3) Kohtuistungiks valmistumine, telefonivestlus kliendi seadusliku esindajaga, kirjaliku seisukoha koostamine - 1 tund. Seega osutas Tuus & Tuus Õigusabi OÜ A Tle seisuga
34. jaanuar 2018 õigusabi 2,6 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ on esitanud menetluse jooksul hagejale arved: nr 370-2017 summas 192 eurot, millest 32 eurot on käibemaks; nr 426-2018 3 2-17-13906 summas 120 eurot, millest 20 eurot on käibemaks. Kokku osutas Tuus & Tuus Õigusabi OÜ kostjale seisuga
35. jaanuar 2018 õigusabi 312 euro eest. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ ühe tööühiku hind, s.o esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodud menetluskulule lisandub õigusabikulu esindamise eest
36. jaanuaril 2018 kohtuistungil 60 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 372 eurot. Hageja kinnitab, et eeltoodud menetluskulu on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-17-13906 ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. 6.
37. Kostja märgib vastuseks hageja menetluskulude nõudele, et kuna on olemas ka tasuta õigusabi, siis ei soostu ta maksma hageja õigusabikulusid. Kostja on valmis maksma kohtukulud /t.l. 59/. 6.
38. Kohus olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud hagejat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning tsiviilasja keerukust, leiab et need on põhjendatud taotletud ulatuses. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama õigusabikulud kokku summas 372 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4