lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Viru Maakohtu 24.11.2016 määruse nr 116-5702 alusel vahi all viibitud aeg alates 16.01.2017 kuni 24.01.2017, s.o 9 päeva. VADIM ROMANOV’il kuulub ärakandmisele 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud 7 päeva vangistust. Vadim Romanovi karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Pikk 36-22, 10133 Tallinn) kasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks eurot, s.h 1 on käibemaks 20%, s.o 32 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdimõistetu Vadim Romanovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vadim Romanovilt menetluskuluna kaitsjatasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Vadim Romanovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700053397 ning selgitus: „Vadim Romanov, 1-16-5702, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja erakorralise ettekande sisu Viru Maakohtu 21.07.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5702 tunnistati Vadim Romanov süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 17.09.2013.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning Vadim Romanovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 16 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi Vadim Romanovi suhtes kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
Vadim Romanovit kohustati järgima
lg 1 p-des 1-6 ja
lg 2 p 9 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx. - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - Alluma elektroonilisele järelevalvele 12 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Katseaja algus 21.07.2016. Kohtuotsus jõustus 27.10.2016. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnikult Viktoria Semjonovalt saabus kohtule 15.11.2016 erakorraline ettekanne Vadim Romanovile mõistetud 2 karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorraline ettekanne oli esitatud põhjusel, et hooldusalune rikkus
lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, s.o ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku poolt määratud päevadel 07.11.2016, 10.11.2016 ja 15.11.2016 ilma mõjuva põhjuseta. Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtumäärusega kuulutati Vadim Romanov tagaotsitavaks ja määrati võtta ta vahi alla kinnipidamise hetkest. Vadim Romanov peeti kinni 16.01.2017. Viru Maakohtu 24.01.2017 määrusega nr 1-16-5702 jäeti rahuldamata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne nr 8-2/33212-1 Vadim Romanovi suhtes karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 4, § 75 lg 2 p 8 ja lg 3 alusel määrati Vadim Romanovile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.07.2016 kohtuotsuse nr 1-16-5702 järgi täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis kuni 21.10.
lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Vadim Romanovile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde karistus täitmisele pöörata. Elektroonilise valve nõuete rikkumisi on ka varem ette tulnud. Käesolev erakorraline ettekanne on juba neljas. Esimene erakorraline ettekanne oli esitatud, sest Vadim Romanov ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Teises erakorralises ettekandes olid kirjeldatud Vadim Romanovi rikkumised, aga ettepanek jäeti rahuldamata. Kolmanda erakorralise ettekande on nad tagasi kutsunud. Vadim Romanov helistas samal päeval, et tal on vaja minna korteriühistu koosolekule. Tegelikult tuleb oma liikumisi ette planeerida ja siis koostatakse ajakava järgmiseks perioodiks. Kriminaalhooldusametnik ei lubanud tal minna koosolekule, sest koosoleku aeg oli varasemalt teada. Vadim Romanov on helistanud valveüksusele, kuid nende 4 ülesanne ei ole lubada või mitte lubada, ametnik vaid märgib ära, et isik on helistanud. See võimalus on vaid erakorraliste juhtude jaoks. Seda, et isik käib tööl, planeeritakse eelnevalt kriminaalhooldusosakonnas. Vadim Romanov on helistanud valvekeskusesse ja teatanud, kui on ajakavaväliselt kodust lahkunud, aga see ei välista, et tegemist ei ole ajakava rikkumisega. Valveametnik ei saa luba anda, vaid fikseerib helistamise. Luba tuleb küsida kriminaalhooldusametnikult. Kui ta helistab kriminaalhooldusametnikule ja ametnik ei anna luba, siis pole tal lubatud välja minna. Vadim Romanov on sellest teadlik, et valvekeskusesse helistamine ei anna luba liikumiseks ajakava väliselt. Seda on talle korduvalt selgitatud. Töövestlustel käimine on võimalik eelnevalt planeerida. Ajakava koostatakse 1-2 nädalat ette. On võimalik üks tund enne väljumist teha muudatus ja seda on ka tehtud, kuid see ei ole alati võimalik, sest kriminaalhooldusametnik ei ole kogu aeg arvuti juures, et muudatused sisse viia. Võimalik on tööandjale öelda, et lepime töövestluse kokku 1-2 päeva pärast, et siis planeerida töövestlusele minek ajakavas. Koosolekut planeeritakse ette. Vadim Romanov ei palunud seda ajakavasse planeerida. Ei ole mingeid dokumente, mis tõendaks, et ta pidi sellel koosolekul olema. Kui luba ei ole antud ja ta läks ikkagi välja, siis see on rikkumine. Kui Vadim Romanov oleks teavitanud varem, et koosolek toimub, oleks võimalik olnud lubada tal sinna minna. Kui ta 2 nädalat varem teavitab, et peab tööga seoses välja minema, on see aktsepteeritav. Põhimõtteliselt isik helistab ette ja teavitab piisavalt varakult, et on vaja mingitele üritustele minna. Kui Vadim Romanov oleks õigeaegselt luba küsinud, oleks ta saanud sellele koosolekule minna. Sellist infot ei ole, et Vadim Romanovi suhtes oleks tehtud otsus narkootiliste ainete tarvitamise kohta. Sotsiaalprogramm on tal peaaegu läbitud. Kriminaalhooldusalune Vadim Romanov kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud vastavad tõele osaliselt. Tal on kõikide rikkumiste kuupäevade kohta selgitused antud ja tal ei ole midagi lisada. Tõele ei vasta see, et ta ei hoiatanud ette. Iga kord, kui ta väljus kodust, helistas ta ametnikule. Erakorraliste ettekannete arutamisel selgus, et ta ei olnud süüdi. Eelnevalt tegi kohus otsuse, et peaks kontrollima elektroonilise valve seadet, sest tegemist oli rikkega. Seade pandi alles 02.02.2017, sest kriminaalhooldaja ei suutnud teda leida, kuigi ta viibis kogu aeg oma elukohas. Teda kuulutati tagaotsitavaks. Ta käis politseis ülekuulamisel ja mitte keegi ei võtnud teda kinni. Kui ta kriminaalhooldajalt küsis, kas nad tegid järelpärimisi politseisse, haiglasse, vastas ta, et ei teinud seda. Ta oli kättesaadav. Nad lihtsalt kirjutasid, et ta hoidub oma kohustustest kõrvale. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Tal on sellega seoses jäänud veel üks visiit, mille ta peab ära tegema. 06.12.2017 lahkus ta kodust, kuid teavitas sellest vangla ametnikku, sest ei saanud kriminaalhooldajaga ühendust. Ta töötas kojamehena ja pidi koristama selle maja ümbrust, kus elab. Kriminaalhooldajad takistavad tal töötamast. Sel päeval, kui ta pidi koosolekule minema, võeti teda just tööle. Tööst sai ta teada 6 tundi enne koosolekut. Tookord ta teavitas 6 tundi enne koosolekut, mis oli tööle asumisega seoses. Ta ikkagi hoiatas, et läheb 20 minutiks koosolekule. Sel korral ta kriminaalhooldajalt luba ei saanud, kuid helistas vanglasse, sest vajas seda töökohta. Kriminaalhooldaja teadis tema töö sisu. Kui prügikast on ümber lükatud, siis ta pidi koristama. Oma tegevusega said nad seda, et teda vallandati. Nende dokumentidega, mis ta kohtule esitas, tahab ta tõendada, et tema elukaaslane on rase, oma perekondlikku seisu. Kaitsja palus jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ja vajadusel pikendada Vadim Romanovi katseaega 1 aasta võrra. Tegemist ei ole teadliku ja tahtliku rikkumisega, pigem on tegemist süüdimõistetu naiivsusega. Rikkumised, mida talle ette heidetakse, ei ole vastavuses karistuse kandmise eesmärkidega. See, et ta naiivselt suhtus oma kohustuse täitmisesse, ei anna alust kõige rangema meetme kasutamiseks. Isik ka helistas eelnevalt, kui ta neid asju rikkus. Samuti on osad rikkumised marginaalsed, kus rikkumine on olnud kuni 20 minutit. Tähelepanuta tuleb jätta väärteoprotokoll, kuna isikule ei ole pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Et isik oleks pannud toime väärteo, selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. 5 Kohtumääruse põhjendused
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 14 lg 2 kohaselt loetakse elektroonilise valve nõuete rikkumiseks elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine, sealhulgas ka ilma mõjuva põhjuseta varasem elukohta jõudmine. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 14 lg 3 p 1 kohaselt ei loeta elektroonilise valve nõuete rikkumiseks juhtumit, kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest või GPS-jälgimisseadme tsooni nõuete rikkumisest valveametnikku eelnevalt ja kriminaalhooldusametnik nõustub varasema saabumise või hilinemise või GPS-jälgimisseadme tsooni nõuete rikkumise põhjusega. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 16 lg 4 ja lg 5 kohaselt valveametnik fikseerib rikkumise asjaolud, kuid ei anna kriminaalhooldusalusele luba ajakava muutmiseks, vaid loa taotlemiseks tuleb pöörduda esimesel võimalusel kriminaalhooldusametniku poole. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku Jelena Džalalova erakorraline ettekanne Vadim Romanovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Vadim Romanov lahkus kodust 05.10.2017 liikumiskeelu ajal kell 18.07 ja pöördus tagasi kell 18.27, seega puudus kodust ajakavaväliselt 20 minutit. 10.10.2017 antud seletuses kirjutas Vadim Romanov, et lahkus 05.10.2017 liikumiskeelu ajal 20 minutiks, sest korteriühistu esimees kutsus ta koosolekule, mis toimus maja keldris 05.10.2017 kell 18.00 ning kus Vadim Romanov pidi kindlasti olema, millest ta teavitas ametnikku. Vastavalt 04.08.2017 koostatud elektroonilise valve ajakavale pidi hooldusalune 18.08.2017 olema tööl xxxx territooriumil ajavahemikul 08.00-17.00, kuid 31.10.2017 saabus kriminaalhooldusametnikule xxxx vastus päringule, millest nähtub, et 18.08.2017 oli Vadim Romanov tööl umbes 4 tundi ja seejärel lahkus töölt, öeldes, et ta tunneb end halvasti. Vadim Romanov kirjutas 07.11.2017 antud seletuses, et 18.08.2017 oli ta xxxx ja täitis seal oma tööülesandeid. Kohus leiab, et Vadim Romanovi selgitus ei vasta tõele, sest tööandja tema juttu ei kinnita. Lisaks on Vadim Romanov kahel korral pöördunud tagasi koju hiljem kui ajakavas määratud: 09.11.2017 pidi ta pöörduma koju kell 12.00, kuid pöördus tagasi kell 12.10; 13.11.2017 pidi ta pöörduma koju kell 12.00, kuid pöördus tagasi kell 12.13. Oma 15.11.2017 antud seletuses põhjendas Vadim Romanov hilinemisi sellega, et tal ei õnnestunud keldri ust lukku panna ja ta ei tahtnud seda lukustamata jätta. 06.12.2017 lahkus Vadim Romanov liikumiskeelu ajal kodust kell 17.36 ja pöördus tagasi koju kell 21.17, seega puudus ta kodust 3 tundi 41 minutit. Lisaks 06.12.2017 esines 7 lühiajalist väljumist, kus isik puudus korraga 14-46 minutit. 08.12.2017 antud kirjalikus seletuses põhjendas isik 06.12.2017 kodust ajakavaväliselt lahkumist sellega, et ta pidi olema tööl. 08.12.2017 lahkus Vadim Romanov kodust liikumiskeelu ajal kell 12.24, ajakava kohaselt pidi ta lahkuma kell 12.40, seega lahkus ta 16 minutit varem. Oma 08.12.2017 antud kirjalikus seletuses põhjendas ta varem lahkumist sellega, et ajas segi lahkumisaja. Kriminaalhooldusametniku luba elektroonilise valve ajakava 6 muutmiseks kõikidel juhtudel Vadim Romanovil puudus, sest kui ta ka helistas eelnevalt valvekeskusesse, siis valveametnik fikseerib vaid rikkumise asjaolud, kuid ei anna kriminaalhooldusalusele luba ajakava muutmiseks. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et Vadim Romanov on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud elektroonilise valve nõudeid. Kohus märgib, et Vadim Romanov on teadlik elektroonilise valve nõuete rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Arvestades elektroonilise valve nõuete rikkumiste ajalist kestvust ja seda, et need rikkumised ei ole esmakordsed, süüdimõistetu selgitusi iga rikkumise kohta, mis kohtu arvates on otsitud, et ennast välja vabandada ja oma käitumist õigustada, ei ole rikkumised toime pandud mitte ettevaatamatusest, vaid tahtlikult. Otsustamaks, kas kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes tehtud ettepanek mõistetud karistus täitmisele pöörata, on põhjendatud ja proportsionaalne meede, või on võimalik tuvastatud rikkumistele reageerida leebemal viisil, tuleb hinnata süüdimõistetu Vadim Romanovi käitumist katseajal tervikuna. Esimene erakorraline ettekanne Vadim Romanovi kohta esitati kohtule juba 15.11.2016, kuna ta rikkus
lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, s.o ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku poolt määratud kuupäevadel ilma mõjuva põhjuseta. Kuna Vadim Romanov ei ilmunud ka kohtuistungile, kuulutati ta tagaotsitavaks ja 16.01.2017 vahistati. Sealjuures väärib märkimist, et kutsed saadeti Vadim Romanovile aadressile, mida ta reaalselt kasutas oma elukohana, kuivõrd 16.01.2017 peeti ta samas korteris kinni. Kohus oma 24.01.2017 määruses märkis, et esinevad formaalsed alused karistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestas kohus, et tegemist on esimese erakorralise ettekandega ning süüdimõistetu mõistis kohtuistungil oma rikkumiste tagajärgi ning soovis alustada koheselt kontrollnõuete täitmist. Kohus leidis, et Vadim Romanovile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab esmalt rakendama leebemaid meetmeid. Kuivõrd aga rikkumised siiski aset leidsid, pidas kohus vajalikuks neile reageerida ning määrata Vadim Romanovile käitumiskontrolli ajaks kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis tähtajaga kuni 21.10.
MS § 387, 427,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.