← Eesti

2-16-5096/18

Obsah (9)§ 429§ 428§ 173§ 172§ 168§ 174§ 175§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht Näncy-Marita Maltseva 01. august 2017.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Avaldaja on esitanud kohtule taotluse avaldusest loobumiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi (

§ 429

lg 4), mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-16-5096 lõpetada. 7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 8. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse peatamise või ajatamise menetluses tehtav lahend on selgelt võlgniku huvides, mistõttu on üldjuhul tulenevalt

§ 172lg 1 sätestatust põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Käesoleval juhul tuleb lisaks arvestada asjaolu, et avaldaja on avaldusest loobunud. 10.05.2017.a loobumise avalduses on avaldaja märkinud, et Harju Maakohus jättis 04.04.2016.a määrusega tsiviilasjas 2-16-5096 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Selle tulemusena jätkas kohtutäitur täitemenetlust ja võlgniku arveldusarvelt oli täitemenetluses arestimise tulemusena laekunud kohtutäituri kontole kogu sissenõudja poolt täitedokumendi alusel nõutav võlanõue (57 277,40 eurot) ning 2

(4)kogu täitekulude nõue. Seega sisuliselt ei olnud võlgnikul käesolevas asjas täitemenetluse ajatamist või peatamist võimalik taotleda, sest ka positiivse lahendi jõustumine ei muudaks olematuks kohtutäituri toiminguid. Seega ei nähtu eeltoodud põhjendusest, et avaldusest loobumise tingis sissenõudja poolt nõude rahuldamine. Kohtu hinnangul on põhjendatud tuginedes

§ 172

lg 1 ja § 168 lg 4 sätestatule jätta menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. 9.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kohtutäitur kohtult menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole. Kulude kandmist ei nähtu ka toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kohtutäituri menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõista.
  2. 16.05.2017.a esitas puudutatud isik II kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. XxxxOÜ palub

§ 168lg 4 ja 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja on esitanud põhjendamatu avalduse, millest ta on loobunud. Erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jaotamise üldpõhimõtetest kõrvalekaldumise, antud juhul ei esine. XxxxOÜ menetluskulud seisnevad õigusabikuludes 1 365 eurot koos käibemaksuga. Puudutatud isik II palub määrata kindlaks, et menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud summas. Puudutatud isik kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva asjaga. Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

  1. Kohtutäitur nõustub nimetatud seisukohaga täies ulatuses, jättes kulude põhjendatuse kohtu hinnata.
  2. Avaldaja peab puudutatud isiku II menetluskulusid põhjendamatult suureks ja mittevajalikeks arvestades käesoleva menetluse mahtu, sisu ja keerukust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, milline tunnihind on põhjendamatult suur. Puudutatud isik II ei ole põhjendanud miks peaks käesoleval juhul õigusteenust osutama keskmisest kõrgema tunnihinnaga. Puudutatud isik II on koostanud sisuliselt ühe menetlusdokumendi, mistõttu palub avaldaja kohtul kontrollida 8,75 tunni ulatuses õigusteenuse osutamise põhjendatust. Sealjuures ei ole
  3. mai 2016.a ja
  4. mai 2017.a menetlustoimingud kontrollitavad ning toimingu sisu ja sellele kulunud aeg ei ole omavahel kooskõlas.
  5. Kohus leiab, et XxxxOÜ lepingulise esindaja ajakulu osutatud õigusabi osas on täies ulatuses põhjendatud. Arvestades avaldusele esitatud vastuse sisu ja mahtu ning menetluse edasist käiku, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabi osutamise ajakuluks 8,75 tundi. Samuti peab kohus mõistlikuks ja advokaadibüroode puhul tavapäraseks advokaadibüroo tunnihinda, milleks on 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Sarnaselt on ka Riigikohus hiljutises 21.06.2017.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17 pidanud mõistlikuks õigusabi osutamist nii tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) kui ka 140,61 eurot (käibemaksuta), kuivõrd need ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 04.05.2016.a menetlustoiminguna märgitud kohtult saadud info analüüs, tagasiside ja selgitused kliendile menetluse seisu kohta 3

(4)0,75 tunni vältel ning 16.05.2017.a menetlustoiminguna kohtu kirjadega ja loobumisavalduse tutvumine, selgitused kliendile 0,75 tunni vältel. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et 04.05.2016.a ja 16.05.2017.a menetlustoimingud ei ole kontrollitavad ning toimingu sisu ja sellele kulunud aeg ei ole omavahel kooskõlas. Kohtunõuete ja menetlusosaliste poolt esitatud taotlustega tutvumine ning nende tutvustamine kliendile on eesmärgipärased tegevused õigusabi osutamisel, 04.05.2016.a ja 16.05.2017.a menetlustoimingud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja ajaliselt mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Osaühingult Xxxx välja mõista II XxxxOÜ kasuks menetluskulud summas 1 365 eurot. Ühtlasi peab kohus põhjendatuks välja mõista Osaühingult Xxxx XxxxOÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. 15.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.