Obsah (10)

§ 423§ 333§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 190§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12745 Tsivii

§ 423

lg 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbi vaatamata, vaid üksnes sätestab selleks võimaluse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-16, p 12). Kohus selgitas pooltele 01.11.2016 elektronkirjas, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata ja andis kostjale tähtaja sisuliste vastuväidete esitamiseks (kd I tl 179). 3

1. Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet. Esimene nõue tuleneb laenulepingu täitmisest ning teine kaasomandile tehtud kulutustest. Kohus hindab esmalt laenulepingu täitmisest tulenevat nõuet. Puudub vaidlus, et poolte kaasomandis oli kinnistu asukohaga Xxxx, Tallinn, millest 3/6 mõttelist osa kuulus hagejale ja 1/6 mõttelist osa kostjale (kd I tl 56-57). Poolte abielu sõlmiti 08.08.2008 ja lahutati 08.11.
2. 23.08.2006 sõlmisid pooled Swedbank AS-iga laenulepingu nr xxxx(kd I laenuleping, tl 32-37). 13.02.2007 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, millega refinantseeriti kostja laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus 31 996 euro ulatuses ning laenulimiidiks sai 127 925 eurot (kd I tl 29-31). Mõlemad pooled on laenulepingus märgitud laenusaajatena. 17.11.2015 sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi kaasomandi lõpetamise osas tsiviilasjas nr 2-15-5375 (kd I tl 110-112). Kompromissiga andis kostja nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistust kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa kaasomandist anti üle hageja ainuomandisse, misjärel kuulus hageja ainuomandisse 4/6 mõttelist osa kaasomandist (I kd tl 110-112). Pooled vaidlevad kompromissi p 1.2 üle, kas sellega on reguleeritud ka varasemalt sissenõutavaks muutunud laenukohustuste kandmine. Kompromissi p 1.2 järgi hageja võtab kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes Swedbank AS-i ühelt poolt ning hageja ja kostja teiselt poolt vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kompromisslepingu sõlmimise päevaks täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot, vabastades välissuhtes kostja Swedbank AS-i ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtumääruse, millega kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, jõustumise päevast.
3. VÕS § 578 lg 1 järgi kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Selline eeldus ei tähenda iseenesest seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis loobuvad nad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on üksteise vastu (VÕS § 207 lg 1), või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid (VÕS § 207 lg 2, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-10, p 13).
4. Laenulepingust tulenevad kohustused olid poolte solidaarkohustused. Hageja tugineb sellele, et alates 08.11.2013 kuni kompromissi jõustumiseni tasus ta laenulepingust tulenevaid kohustusi 9170,85 euro ulatuses (I kd tl 38-40). Seega leiab hageja, et tal on nõue kostja vastu poole tasutud summa ulatuses, so 4585,43 eurot. Kostja seevastu leiab, et tsiviilasjas nr 2-155375 olid vaidluse all laenulepingu täitmisega seonduv ja käesoleva vaidluse aluseks olevad asjaolud.
5. Poolte ühist tahet kompromissilepingu tõlgendamisel kohus ei tuvastanud (VÕS § 29 lg 1). Seega tuleb kohtul pooltevahelist kompromissilepingut tõlgendada (VÕS § 29 lg 5). Tsiviilasjas nr 2-15-5375 menetles kohus hageja nõuet kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja kostja vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes. Iseenesest võib kompromiss hõlmata ka nõudeid, mida pool kohtule hagis esitanud ei ole. Käesolevas asjas leiab kohus, et kompromissilepinguga ei ole hageja loobunud tasutud laenumaksete nõudest kuni kompromissi jõustumiseni. Nimetatud asjaolud võisid olla tsiviilasjas nr 2-15-5375 arutelu all, kuid kompromissiga neid hõlmatud ei ole. Kohus lähtub kompromissi selgest tekstist, mis annab lünkadeta edasi kokkuleppe sisu, mille järgi võtab hageja üle 4 kompromissilepingu sõlmimise päevaks täitmata kohustused. Selles kokkuleppes ei ole viidatud sissenõutavaks muutunud laenumaksete jagunemisele ega sellele, et need jäävad hageja kanda. Tõendamata on kostja väide, et pooled on tsiviilasjas nr 2-15-5375 kinnitatud kompromissis leppinud kokku, et õiglane hüvitis kostjale kaasomandi osa kaotamise eest on 12 500 eurot, mille sisse on arvestatud ka laenulepingust tulenev kohustus. Tsiviilasja nr 2-155375 menetlusdokumentidest seda ei tulene (kd I tl 136-161).
6. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid laenumaksete kujunemise kohta esitanud. Kohus on 01.11.2016 elektronkirjas selgitanud kostjale, et kostjal tuleb esitada hagile sisuline vastus, mh kas tal on nõuetele, nende arvestusele sisulisi vastuväiteid (I kd tl 179). Kostja ei ole vastuväiteid selles osas esitanud.
7. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet, mis tuleneb kaasomandile tehtud kulutustest. Poolte kaasomand lõpetati 17.11.2015 kohtu poolt kinnitatud kompromissiga. Hageja leiab, et kostja kui kaasomanik pidi kandma 25% Xxxx seotud kuludest, mis perioodi oktoober
8. a kuni 17.11.2015 eest on 1354,74 eurot. Kostja leiab, et hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu tulenevalt kinkelepingu p-st 2.2.1 (kd I tl 22-28). Kohtu hinnangul ei ole viide nimetatud kinkelepingule asjakohane, sest hageja nõuab kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist osa suhtes, mis jäi kostja kaasomandisse ning mis jäeti hageja ainuomandisse 17.11.2015 kinnitatud kompromissiga (vt kinkelepingu p 5.1, kd I tl 25). Lisaks leiab kostja, et hageja nõue on välistatud kompromissiga, milles vaieldi läbi kaasomandi omandi ja valdamise küsimused (sh valdamise kulud). Poolte ühist tahet kompromissilepingu tõlgendamisel kohus ei tuvastanud (VÕS § 29 lg 1). Seega tuleb kohtul pooltevahelist kompromissilepingut tõlgendada (VÕS § 29 lg 5). Kohus leiab, et kompromissilepinguga ei ole hageja loobunud kaasomandile tehtud kulutuste nõudest ning seda ei ole arvestatud hüvitiste suuruse määramisel. AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja on arvestanud kantud kulude suuruseks 1354,74 eurot ja kostja ei ole sellele summale sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele.
9. Hageja on esitanud viivisenõude. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepinguga seotud kohustuste osas on hageja arvestanud viivist perioodi 15.11.2013 kuni 20.08.2016 eest 791,35 eurot (kd I tl 46-48). Kaasomandile tehtud kulutuste nõudelt on hageja arvestanud viivist perioodi 01.11.2013 kuni 23.08.2016 eest 309,61 eurot (kd I tl 49). Hageja nõuab lisaks mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise VÕS § 367 alusel. Alates hagi esitamisest kuni otsuse kuulutamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.08.2016 kuni 30.03.2017 eest 284,67 eurot.
10. 25.08.2016 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõu jääb tagama kohtuotsuse täitmist (kd I tl 86-87).
11. Kostja esindaja esitas 24.03.2017 menetlusdokumendi. Kohtu hinnangul on nimetatud menetlusdokument esitatud tähtaega rikkudes ning kohus ei võta seda vastu. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Samuti jätab kohus tähelepanuta menetlusdokumendis esitatud vastuväite kohtu tegevusele.

§ 333

lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti 5 vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 333

lg 2 järgi kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Vastuväide tulnuks esitada hiljemalt 09.03.2017 kohtuistungil lõpus. Menetluskulud 14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda. 15.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 16.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. 25.08.2016 määrusega on kohus andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud hageja hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 525 eurot tasumisest (kd I tl 8283). 18.01.2017 määrusega on kohus andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (kd II tl 33-34). Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 264 eurot (sh käibemaks). Kohtu arvates on põhjendatud määrata kindlaks tasu 120 eurot (sh käibemaks). Kohtu arvates ei ole reaalne, et esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 5 tundi ja 30 min (5 tundi kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine ja 30 min istungil osalemine), nagu on märgitud õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluses. Kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks ei saanud kuluda nimetatud aega. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, mille eest tuleb justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 esimese lause kohaselt maksta 120 eurot (sh käibemaks).

§ 190

lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud, so riigilõiv summas 525 eurot ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 120 eurot, kokku 645 eurot riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (

§ 179lg 2²).

Vastavalt

§ 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 6 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 7