Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15013 Tsiviilasi Xxxx,

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 28.09.2017.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldajate kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 09.10.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Arvi Pink´i 28.09.2017.a otsusele täiteasjades nr 024/2012/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. 4
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgnike kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on määranud kinnisasjale õiglase müügihinna, kas kohtutäitur pidi avaldama kinnisasja Xxxx, Tallinn müügikuulutuse kõikides (või ühes) suuremates kinnisvaraportaalides, nagu city24, kv.ee, Sotheby’s ning kas kohtutäitur peab määrama enampakkumise toimumiseks vähemalt 2-nädalase perioodi.
6. Avaldajad on seisukohal, et kohtutäitur müüb enampakkumisel nende vara ebamõistlikult madala hinnaga. Kohtutäitur ja sissenõudjad eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kohtutäitur on esitanud kohtule väite, et avaldajad on minetanud kaebeõiguse enampakkumise hinna vaidlustamiseks.
7. Asja materjalide kohaselt on kohtutäitur 13.06.2017.a koostanud avaldajatele kuuluva kinnisasja aadressil Xxxx, Tallinn suhtes arestist vabastamise ja uuesti arestimise akti täiteasjades nr 024/2012/1068-1071, millega määrati kinnisasja hinnaks 400 000 eurot (tlk 21-23). Akti kohaselt viibisid täitetoimingu juures ka avaldajate esindaja Kristel Valk. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama toimingu tegemisest (TMS § 217). Vastavalt eeltoodule võis kohtutäituri tegevusele kaebuse esitada hiljemalt 23.06.2017.a. Avaldajad esitasid 29.06.2017.a kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele ning ka tähtaja ennistamise taotluse. Kohtutäitur lahendas eeltoodud kaebuse ja taotluse 24.07.2017.a, millega jättis taotluse rahuldamata ning kaebuse läbi vaatamata. Toimikust ei nähtu, et avaldajad oleks vaidlustanud eeltoodud kohtutäituri otsust ning pöördunud kohtusse. Avaldajad on vaid esitanud 31.07.2017.a kohtutäiturile arvamuse kinnisasja enampakkumise hinna osas (tlk 41-42). Avaldajad esitasid kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri poolt määratud enampakkumise hinna osas uuesti 01.09.2017.a kaebuses 22.08.2017.a täitetoimingust teatamise aktile (tlk 46-49). Kohtutäitur lahendas eeltoodud kaebuse 28.09.2017.a otsusega, milles viitas, et jätab kaebuse eeltoodud osas läbi vaatamata, kuna menetlusosaline ei ole tähtaegselt kaebust esitanud (tlk 50-52).
8. Avaldajad soovivad vaidlustada kohtutäituri 13.06.2017.a täitetoimingut, mille osas avaldajate 29.06.2017.a kaebus jäeti läbi vaatamata ning tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata kohtutäituri 24.07.2017.a otsusega. Avaldajad ei ole eeltoodud otsust vaidlustanud kohtus ning kasutanud enda kaebeõigust. Kohus on seega seisukohal, et avaldajad on minetanud kaebeõiguse enampakkumise hinna vaidlustamise osas. Muuhulgas on kohtutäitur selgitanud avaldajatele nende õigust kaebuse esitamiseks täitetoimingu tegemisel ning selgitanud ka pärast tähtaja möödumist asjaolusid, miks on kaebeõigus minetatud.
9. Avaldajad on hinnangul, et kohtutäitur peab avaldama kinnisasja aadressil Xxxx, Tallinn, müügikuulutuse kõikides (või ühes) suuremates kinnisvaraportaalides. Avaldajad on seisukohal, et müügikuulutus tuleb avaldada seaduses sätestatud nõudeid järgides ning veebileht www.oksjonikeskus.ee ei ole enamlevinud kinnisvara müügikuulutuste portaal. Kohtutäitur on avaldajatele märkinud üksnes seda, et tema loeb keskkonda www.oksjonikeskus.ee nõuetele vastavaks ja ei pea vajalikuks täiendavalt kuulutust avaldada. 5
10. Kohtutäitur ning sissenõudjad sellega ei nõustu. Kohtutäitur ja sissenõudjad selgitavad, et eeltoodud küsimust menetletakse juba tsiviilasjas nr 2-17-4257, mis tõttu on avaldajate kaebus põhjendamatu. Kohtutäitur selgitab, et kuigi avaldajad on väljendanud kohest valmisolekut enampakkumise kuulutamisega teistes kinnisvaraportaalides kaasnevate kulude kandmiseks, siis käesoleva seisuga ei ole kohtutäitur esitatud palvele vastust saanud. Samuti ei ole avaldajate poolt sellega seonduvalt laekumist toimunud.
11. TMS § 153 lg 2 sätestab, et enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast.
12. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kohtutäitur on avaldanud kinnisasja müügikuulutuse keskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Avaldajad ei ole põhjendanud ega tõendanud enda väiteid nagu eelpool nimetatud portaal ei ole enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaal. Kohtu hinnangul on täidetud TMS § 153 lg-s 2 toodud nõue avaldada enampakkumise kuulutus Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis.
13. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldajad on kohtutäiturile 31.07.2017.a esitanud taotluse avaldada kinnisasja müügikuulutus kinnisvaraportaalides city24, kv.ee ja Sotheby’s (tlk 41-42). Kohtutäitur on 02.08.2017.a e-kirjas palunud avaldajatel teada anda, millist müügikuulutuse avaldamise paketti konkreetses kinnisvaraportaalis avaldajad kasutada soovivad ning tasuda ette vastavate pakettide maksumus kohtutäitur Arvi Pink´i ametialasele kontole. Avaldajate esindaja on kohtutäituri 02.08.2017.a e-kirja kätte saanud, mida tõendab asjaolu, et avaldajate esindaja on palunud kohtutäituri arvamust, milline on enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaal (tlk 54-55).
14. Kohus selgitab, et kohtutäitur ei saa ilma võlgniku või sissenõudja soovita avaldada kinnisasja müügikuulutust mõnes väljaandes ning hiljem esitada nõude võlgnikule kuulutuse avaldamisel tekkinud kulutuste eest. Seega, kui avaldajad taotlesid kinnisasja müügikuulutuse avaldamist portaalides city24, kv.ee ja Sotheby’s, siis peavad avaldajad kandma ka kulu, mis sellega tekib. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldajad oleks eelpool toodud nõuet täitnud ning esitanud kohtutäiturile info valitava paketti osas ja kandnud paketti maksumuse kulu.
15. Täitemenetlust alustati avaldajate suhtes 17.04.2012.a (tlk 17-20). Kinnisasja arestist vabastamise ja uuesti arestimise akt koostati 13.06.2017.a. 22.08.2017.a täitetoimingust teatamise aktiga teavitati kinnisasja enampakkumise ajast, milleks oli 15.09.2017.a. Muuhulgas märgiti aktis, et enampakkumise hind on 300 000 eurot ning 24.07.2017.a algama pidanud enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu. Kohtutäituri ja sissenõudjate seisukohtade, täitmisteate, vara arestimise akti ning täitetoimingust teatamise akti kohaselt ei ole vara suudetud võõrandada ligikaudu 5 aasta jooksul ning enampakkumised on korduvalt nurjunud. Kohus on seisukohal, et kuna kinnisasja vastu ei ole tuntud huvi niivõrd pika aja jooksul, siis on ebamõistlik kohtutäituri enda initsiatiivil dubleerida kuulutusi kõikidesse (või vähemalt lisaks ühte) kinnisvaraportaalidesse. Kohtutäitur ei ole kohustatud ilma avaldajate taotluse ja taotletava kulu hüvitamiseta lisama erinevatesse portaalidesse kinnisvara müügikuulutust. Seda eelkõige ka põhjusel, et selline tegevus tekitaks avaldajatele täitemenetluses ülemäära liigse kulu. Kohus on 6 seisukohal, et mitme kuulutuse avaldamine ühe enampakkumise objekti kohta ei tekita potentsiaalsetes ostjates rohkem ostuhuvi ega muuda pakutavat kinnisvara ka kuidagi atraktiivsemaks.
16. Avaldajate hinnangul peab kohtutäitur määrama enampakkumise toimumiseks vähemalt 2-nädalase perioodi.
17. Tulenevalt TMS § 871 lõikest 1 registreeritakse enampakkumisele enne enampakkumise algust ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha TMS § 83 lõigetes 2 ja 21 sätestatud korras. Tulenevalt TMS § 153 lg 2 peab kinnisasja enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva, mis on seadusandja jaoks piisav aeg ostuhuvi tekkimisel ennast enampakkumisele registreerida. Elektroonilise enampakkumise korra kehtestab TMS § 881 arvestades kinnisasja müügi korral sätestatud erisustega tulenevalt TMS §
18. Paragrahvi § 881 lg 2 kohaselt peab elektrooniline enampakkumine olema avatud vähemalt viis tööpäeva.
19. 22.08.2017.a täitetoimingust teatamise aktis märgiti enampakkumise alguseajaks 15.09.2017 ning enampakkumise lõpuajaks 22.09.2017 (tlk 43-44). Akti kohaselt oli tegemist elektroonilise enampakkumisega. Vastavalt eeltoodule on täidetud TMS § § 881 lg-s 2 toodud nõue, et elektrooniline enampakkumine peab olema avatud vähemalt 5 päeva. Kuigi seadus võimaldab määrata ka pikemat enampakkumise tähtaega, ei muudaks enampakkumise tähtaja pikendamine kohtu hinnangul enampakkumise objekti potentsiaalsetele huvilistele atraktiivsemaks, seda enam kui kinnisvara on püütud realiseerida mitme aasta jooksul.
20. Avaldajad esitavad kohtutäituri erinevatele toimingutele kaebuseid, mille sisu ja asjaolud on samalaadsed. Nii tsiviilasjas nr 2-17-4257, kui ka käesolevas menetluses on avaldajad läbi kaebuse kohtutäituri tegevusele tuginenud samadele alustele. Mitmeid esitatud kaebuseid saab pidada iseenesest kunstlikeks ning nende esitamist menetlusõiguste pahauskseks kasutamiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajad soovivad käesolevalt esitatud kaebusega venitada täitemenetlust.
21. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Xxxx ja Xxxxkaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink´i 28.09.2017.a otsusele täiteasjades nr 024/2012/1068 ja 024/2012/1071 rahuldamata.
22. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
23. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7 41. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda. 42.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 8