Obsah (7)

§ 50835§ 4896§ 50838§ 50836§ 50839§ 50844§ 390

1-17-10721 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10721 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava j

§ § 48911 lg 1 p-i 1 alusel lubatavaks ning määras R. Tarkuse Eestis ärakandmise kuuluvaks karistuseks 7 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja algust arvestati R. Tarkuse vahistamisest, s.o 04.09.2015. Kohus märkis, et

§ 50835

lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi õiguse kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on

§ 4896lg-1 nimetatud süüteoga.

Eestile esitatud vabadusekaotuse tunnistuse kohaselt mõisteti R. Tarkus süüdi raskes narkokuriteos, mis on

§ 4896lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. Toimepandud süütegu on kuriteoks ka Eestis ning kvalifitseeritav Kar

S § 184 lg 2 p-i 1 järgi, mille eest võib karistuseks mõista kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. R. Tarkusele Soome Vabariigis mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ei ületa seega Eestis sama kuriteo eest ette nähtud karistuse maksimaalmäära ning talle mõistetud karistus ei kuulu muutmisele. Maakohus märkis, et kohtule esitatud materjalide kohaselt on R. Tarkus enda Eestisse ületoomise vastu.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetu on

§ 50836lg-s 1 nimetatud isik.

Maakohus leidis, et R. Tarkus vastab

§ § 50836 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimustele, kuna ta on Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht asub Eesti Vabariigis. Lisaks on R. Tarkus Soome Immigratsiooniameti 09.05.2017 otsusega Soome Vabariigist välja saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemiskeeld (ajavahemikus 09.05.2017-09.05.2032). Maakohus lisas, et

§ 50839

nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks alused puuduvad. Määruskaebus

1. Harju Maakohtu 28.11.2017 määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Tarkus. Süüdimõistetu taotleb maakohtu määruse tühistamist ja Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 23.12.2016 otsuse nr 16/154092 tunnustamata jätmist. R. Tarkus selgitab, et tema ületoomine Eesti Vabariiki karistuse kandmiseks on ebaseaduslik, kuna tal on Soomes pooleli kohtumenetlus. Soome Vabariigi vastu on R. Tarkus kohtus selle pärast, et R. Tarkuse väitel käitusid Soome tollitöötajad tema suhtes vahistamisel ja hilisemate toimingute käigus õigusvastaselt. Samuti on R. Tarkuse hinnangul temaga ebaseaduslikult käitutud Soome vanglates. Esimese astme kohtulahend, mille R. Tarkus sai kätte 01.12.2017, on temalt konfiskeeritud, kuid kohtumenetluse jätkumise tõendamiseks esitab ta kohtule apellatsioonikaebuse koopia. Ta lisab, et tema kriminaalasjaga tegeleb Euroopa Inimõiguste Kohtus. Eestisse ei soovi R. Tarkus karistust kandma tulla järgnevatel põhjustel: 2 1-17-10721  Ta kannab Riihimäe vanglas karistust ning tal puudub sissetulek.  Soomes vabaneb ta karistuse kandmiselt 01.06.2019, kuid Eestis avaneb tal selleks võimalus alles 2/3 karistuse ärakandmisel. R. Tarkuse hinnangul on see erinevus liiga suur.  R. Tarkuse sõnul murdsid Soome tollitöötajad tema käed, millega kaasneb hulgaliselt ravinõudeid – xxx ning xxx, mis Eestis on narkootiliste ainete nimekirjas. Lisaks on R. Tarkusel xxx ja xxx.  R. Tarkuse sõnul ei ole tal Eestis kedagi ning ta ei ela juba ammu Tallinnas aadressil xxx. Ta on enda sõnul rahvastikuregistrit sellest ka teavitanud ning saanud elukohateate ankeedi uue elukoha teavitamiseks. Uue elukoha teavitamisel on R. Tarkusel tekkinud probleem, kuna viimane aadress asus Hollandis Rotterdamis, kuid sealne üürileping on lõppenud. R. Tarkus palub eeltoodut arvesse võttes Harju Maakohtu 28.11.2017 määrus tühistada ning teda karistuse kandmiseks Eestisse mitte üle tuua.
2. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas R. Tarkus taotluse tema Eestisse karistuse kandmiseks ületoomise protsessi lõpetamiseks ning selle uuesti alustamiseks siis, kui kohtuistungid ja ravi on Soomes lõppenud. R. Tarkus märgib, et kuna tal ei ole kohtuotsust tervise kahjustamise osas, edastab ta kohtule oma advokaadi apellatsioonikaebuse. R. Tarkusele jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tema Soomest väljasaatmise protsessi läbi viia ajal, kui tal on pooleli kohtuvaidlus. Ta leiab, et see on ebaseaduslik. Lisaks märgib R. Tarkus, et on Soomes pääsenud ka ravile, kuid pole selle kohta arstidelt veel pabereid saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole.
4. Tulenevalt

§ 50836

lg 1 p-st 1ei ole Eesti Vabariigi kodanike puhul, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis, Eesti kohtul kaalutlusõigust küsimuses, kas isiku karistuse täitmine Eestis on põhjendatud. Nende isikute puhul ei eelda teise liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsuse tunnustamine süüdimõistetute nõusolekut (

§ 50838lg 1).

Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamisest saab Eesti kohus keelduda seaduses (

§-s ja 50839) loetletud juhtudel. Sama kehtib

§ 50836

lg 1 p 2 kohaselt ka Eesti Vabariigi kodanike puhul, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. 7. Eelnevast tulenevalt on esmane küsimus see, kas R. Tarkus on isik, kes vastab

50836 lg 1 p 1 või 2 tingimustele. R. Tarkus on esitanud määruskaebuses väite, et tema tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis. Vabaduskaotusliku karistuse tunnistuses R. Tarkuse alalise elukoha kindlaksmääramisel tuginetud Eesti rahvastikuregistri andmetele. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 48 lg 2 p 3 kohaselt on elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande 3 1-17-10721 täitmine on seotud elukohajärgsusega. Sellest tulenevalt võib Soome Vabariigis kohtu tehtud otsuse tunnustamisel lähtuda rahvastikuregistri andmetest. Ringkonnakohus nendib, et rahvastikuregistri andmetes on R. Tarkuse elukoht märgitud linnaosa täpsusega (Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn). See ei tähenda, et rahvastikuregistri andmetele tugineda ei saa. Rahvastikuregistri seadus (RRS) näeb ette, et teatud juhtudel (nt § 42 lg-s 11 ja § 43 lg-s 4 nimetatud juhul) kantakse tema elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Ka on selline täpsus praegusel juhul piisav: tuvastada tuleb, et R. Tarkus elas Eestis, mitte mõnes teises riigis. R. Tarkuse väide, et tema alaline elukoht ei ole Eestis, on tõendamata. RRS § 391 lg 1 kohaselt on isiku kohustus hoolitseda registris oleva elukoha aadressi õigsuse eest. RRS § 21 lg 3 p 4 ja § 42 lg 5 kohaselt tuleb rahvastikuregistrisse kanda ka alaliselt välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku aadress. Esitatud kaebuses möönab R. Tarkus ise, et tal ei olnud võimalik esitada rahvastikuregistrile ega kohtule konkreetset välisriigi aadressi. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et R. Tarkuse alaline elukoht asub Eestis. Kuna väljasaatmisotsus omab välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel tähtsust juhul, kui isiku alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, ei hakka ringkonnakohus käsitlema argumenti, et R. Tarkus on Soome Immigratsiooniameti 09.05.2017 otsusega Soome Vabariigist välja saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemiskeeld (ajavahemikus 09.05.201709.05.2032). 8. R. Tarkuse karistuse täitmist Eestis ei välista asjaolu, et Soome Vabariigis oleks tal tagatud karistuse kandmiselt vabanemine poole karistusaja ärakandmisel, kuid Eesti õiguse järgi talle selline võimalus tagatud ei ole.

§ 50844

lg 4 kohaselt ei tohi Eestis täidetav karistus raskendada isikule taotlevas riigis mõistetud karistuse olemust ja selle kestust. Nimetatud säte puudutab aga üksnes liikmesriigis mõistetud karistuse pikkust. See tähendab, et Eestis ei tohi R. Tarkus kanda vangistust üle talle Helsingi apellatsioonikohtu 23.12.2016 otsusega mõistetud 7 aasta ja 6 kuu.

§ 50844

lg 4 alla ei käi karistuse täideviimisega, sh ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimused. Nende küsimuste lahendamisel lähtutakse

§-st 50845, mille kohaselt kohaldatakse tunnustatud välisriigi kohtuotsuse karistuse täideviimisel, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, Eesti õigust. Seega ei ole Eesti kohtul alust keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja süüdimõistetu karistuse Eestis täitmisest ka juhul, kui Soomes kehtiv ennetähtaegse vabastamise regulatsioon on soodsam. 9. Nagu eespool märgitud, on Eesti kohtul võimalik keelduda Eesti Vabariigi kodaniku suhtes, kelle alaline elukoht oli Eesti, Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamisest üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülejäänud R. Tarkuse määruskaebuse argumendid (R. Tarkusel on Soomes pooleli kohtuvaidlus seoses talle tervisekahjustuse tekitamisega Soome tolliametnike poolt; tal puudub Soome vanglas sissetulek; ta vajab ravi) paigutatavad ühegi

§-s 50839 nimetatud kohtuotsuse 4 1-17-10721 tunnustamist välistava või piirava tingimuse alla. Seega ei saa need argumendid mõjutada Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 23.12.2016 otsuse nr 16/154092 tunnustamist. 10. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja R.

Tarkuse määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5