KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-93 Haldusasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustat

) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 15.01.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Tallinna arestimajas ja Tallinna Vanglas ebainimlike kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Taotleja pidi ajavahemikul 05.–25.07.2017 arestimajas taluma ebainimlikke kinnipidamistingimusi (toolide puudumise tõttu tuli süüa voodil istudes; kahel korral jäeti taotleja lõunasöögist ilma; kambris puudus soe vesi, piisav ventilatsioon, WCäärised; tagatud ei olnud piisav kambripind; puudus juurdepääs uudistele; jalutuskäik kestis üksnes 15–20 minutit). Taotleja viibib alates 25.07.2017 Tallinna Vanglas, kus on samuti puudulikud kinnipidamistingimused (kambris puudub soe vesi; sooja veega saab pesta ainult kord nädalas 20 minuti vältel; valgustus ei vasta nõuetele; ajalehti saab lugeda vaid kahel korral nädalas; vähene põrandapind; aasia-tüüpi WC; naridel puudub redel ülemisele lavatsile pääsemiseks; erinevates kohtades esineb hallitust; kambri kraanikausist pritsib vett voodisse). Harju Maakohus andis 07.11.2017 määrusega nr 2-17-16467 XXle riigi õigusabi muu õigusnõustamisena ja riigi õigusabi osutanud advokaat esitas taotlejale 09.01.2018 arvamuse mittevaralise kahju perspektiivikuse kohta. 3-18-93
2. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2018 määrusega XX taotluse

§ 7lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

Taotleja vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on XX sissetulek taotluse esitamisele eelnenud viimasel neljal kuul (perioodil 15.09.2017–15.01.2018) olnud 135 eurot. Seega ei ole kahtlust, et taotleja ei ole majandusliku seisundi poolest võimeline kvalifitseeritud õigusabiteenust iseseisvalt hankima. Samas esineb riigi õigusabi andmisest keeldumiseks

§ 7

lg 1 p-s 6 sätestatud alus, sest riigi õigusabi on soovitud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Isegi juhul, kui asjas esineks tungiv avalik huvi, tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata

§ 7

lg 1 p 1 alusel, sest toimiku materjalidest nähtuvalt saab taotleja oma huvide ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Taotleja on suutnud esitada vanglale arusaadaval viisil nõude tõendite hankimiseks ning ka suuremate puudusteta menetlusabi taotluse. XX-l võib küll puududa õigusalane ettevalmistus, kuid esitatava kaebuse näol ei saa olla tegemist faktiliselt ega õiguslikult sedavõrd keeruka vaidlusega, et taotleja vajaks selleks tingimata kvalifitseeritud õigusabi. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist (HKMS § 2 lg 4) aitab kohus menetlusosalist vajaduse korral asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel. Halduskohus selgitas täiendavalt, et enne kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumist tuleb taotlejal esmalt taotleda kahju hüvitamist vanglalt. Alles pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib kinni peetav isik pöörduda riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamiseks kaebusega halduskohtu poole. 3. XX palub 05.03.2018 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.02.2018 määrus ja anda talle riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja tugineb Harju Maakohtu 07.11.2017 määruse nr 217-16467 p-dele 9 ja 11. Ekslik on ka halduskohtu arvamus, et XX on suuteline ennast ise esindama, sest kohtule esitatud menetlusabi taotlus on koostatud riigi õigusabi osutanud advokaadi abil ja juhendamisel. Määruskaebuse esitaja õiguste rikkumine ja temale kahju tekitamine on jätkuv ning seda olukorda pole võimalik lahendada ilma kohtu sekkumiseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 15

lg 8; HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Harju Maakohtu 07.11.2017 määrusega nr 2-1716467 on XX-le antud riigi õigusabi muu õigusnõustamisena (

§ 4lg 3 p 9).

Ehkki maakohus on määruse p-s 9 iseenesest õigesti viidanud riigi õigusabi jätkuvuse põhimõttele (

§ 17

lg-d 1–3), laieneb see siiski vaid olukordadele, kus sisuliselt on jätkuvalt tegemist ühe ja sama menetlusega (nt isiku suhtes läbiviidava väärteomenetluse käigus selguvad uued asjaolud, mis viitavad kuriteo tunnuste esinemisele ning seetõttu väärteomenetlus lõpetatakse ja selle asemel alustatakse kriminaalmenetlust). Õigusnõustamiseks antud riigi õigusabi reeglina sellisel viisil muuks riigi õigusabi liigiks üle kanduda ei saa. Samuti on maakohus määruse p-s 11 õigesti selgitanud võimalust esitada vajaduse korral uus taotlus menetlusabi saamiseks. Halduskohus ei ole jätnud XX 15.01.2018 taotlust läbi vaatamata, vaid lahendas selle sisuliselt. Halduskohus ei ole taotluse lahendamisel seotud maakohtu määruses võetud seisukohtadega. 2

§ 4

lg 3 p 6) või hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumiseks (s.o esindamisena halduskohtumenetluses –

§ 4

lg 3 p 5), jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et vaidluse all olevate küsimuste iseloomu ja taotluses välja toodud asjaolusid arvestades ei esine praegusel juhul sedavõrd tungivat avalikku huvi, mis õigustaks kõrvalekaldumist

§ 7

lg 1 p-s 6 sätestatud piirangust anda riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Samuti on kohtud sarnastes kinnipidamistingimusi puudutavates vaidlustes korduvalt leidnud, et tegemist ei ole sedavõrd keerukate vaidlustega, mille puhul tuleks asuda seisukohale, et keskmine isik ei suudaks kaitsta oma õigusi ilma advokaadi abita, arvestades ka haldusorganite ja halduskohtu selgitamis- ja abistamiskohustust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2017 määrus nr 3-17-895; 21.02.2017 määrus nr 3-15-3177; 13.01.2017 määrus nr 3-14-52871). Ringkonnakohtule ei nähtu, et XX puhul esineks mingeid erilisi põhjuseid, miks tuleks praeguses asjas asuda teistsugusele seisukohale. Seejuures on XX ka varasemalt korduvalt halduskohtumenetluses iseseisvalt osalenud, vaidlustades kinnipidamisasutuste erinevaid otsuseid (haldusasjad nr 308-354, 3-11-2817, 3-12-298, 3-13-1082, 3-16-2037). Lisaks on maakohtu määruse alusel riigi õigusabi osutanud advokaat 09.01.2018 arvamuses selgitanud taotlejale nii tema võimalike nõuete aluseid ja tähtaegu kui ka nende rahuldamise perspektiivi (tl 12-15). Järelikult on halduskohus põhjendatult leidnud, et esineb ka

§ 7lg 1 p-s 1 sätestatud alus keelduda riigi õigusabi andmisest.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada halduskohtu määruse p-s 7 taotlejale antud selgitust seoses mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebusega halduskohtusse pöördumisega. Nimelt kohaldub vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus üksnes vangla tekitatud kahju hüvitamise nõuete suhtes. Kuna XX on taotluses viidanud soovile nõuda mittevaralise kahju hüvitamist nii seonduvalt Tallinna Vangla kui ka Tallinna arestimaja kinnipidamistingimustega, siis on tal kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohtueelne menetlus üksnes Tallinna Vangla tekitatud väidetava kahju osas. Seevastu Tallinna arestimaja tekitatud väidetava kahju osas saab XX esitada RVastS § 17 lg 1 esimese lause alusel kas kahju hüvitamise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile või kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule.
2. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.02.2018 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3