Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-9057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9057 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Juri Klimovilt menetluskuluna kaitsjatasu 105 (ükssada viis) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. Juri Klimovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700064314 ning selgitus: „Juri Klimov, 1-17-9057, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Klimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Klimov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 28.09.2017 otsusega nr 1-17-9057 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.

§ 238lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestatakse Juri Klimovi kinnipidamisest, s.o alates 26.09.

1. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse eest. Varasemalt on teda karistatud varguste ja mootorsõidukite ärandamise eest. Isiku käitumine on sarnane varasemale käitumisele, kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ning võib olla ka halb materiaalne olukord. Kuna Juri Klimovi 3 karistusaeg on lühem kui 1 aasta, siis ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Tema käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas, suhtumine ametnikesse neutraalne. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Enne vangistust elas Juri Klimov xxxx ja kasutas öömajateenust. Ta on rahvastikuregistri andmetel linnaosa täpsusega xxxx elanik. Vabanemise järel soovib Juri Klimov elama asuda xxxx. Avalduse on ta selleks esitanud, kuid sinna elama asumine toimub üldjärjekorra alusel. Seda, kas Juri Klimovi vabanemise ajaks on järjekord temani jõudnud, pole teada. Juhul, kui koheselt vabanemise järel puudub võimalus xxxx kohta saada, siis on kinnipeetaval võimalus kasutada öömajateenust. Kinnipeetav omandas keskhariduse Tallinna
2. Keskkoolis ning peale seda asus õppima Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumis, kus omandas automajanduse eriala. Kinnipeetava riigikeele tase on C, ta räägib vabalt eesti keelt. Isiku sõnul on ta töötanud peamiselt auto- ja bussijuhina, nõukogude ajal rekkajuhina ja kaugsõidubussijuhina. Hiljem on ta töötanud erinevates taksofirmades (Tulika Takso, Tallinki Takso, Sõbra Takso).
3. aastal oli Juri Klimov 2,5 kuud Tšernobõlis ning jäi 5 aastat varem pensionile. Pension oli xxxx eurot. Enne vangistust tegi isik pensionile lisaks juhutöid. Vangla andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 4955,29 eurot. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes saab isik oma esmavajadused pensionist katta. Vabanedes on kinnipeetaval plaan leida endale ka töö. Sotsiaalne lähivõrgustik Juri Klimovil puudub. Põhja-Tallinna Valitsuse eluasemeteenuste xxxx K L sõnul elas Juri Klimov enne vangistust üksinda. Kasutades öömajateenust puutus ta kokku isikutega, kelle käitumine ei olnud mitte alati seaduskuulekas ja kes armastasid tarvitada alkoholi. Kinnipeetava abielu on lahutatud ja sidemed endise abikaasaga katkenud. Rahvastikuregistri andmetel on Juri Klimovil 2 poega, kuid puuduvad andmed selle kohta, et ta nendega suhtleb. Kinnipeetava vanemad on surnud. Isik tunnistab mõningast probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Alkoholi hakkas ta tarvitama 16-aastaselt, viimati tarvitas enne vangistust. Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid alkoholijoobes. Isiku sõnul alkoholist loobumine on tema jaoks kerge, kuid samas ta ise toob välja, et alkoholi tarvitamine on viinud korduvalt kuritegeliku käitumiseni ning et ta on kergesti mõjutatav alkoholi tarbima suhtlusringkonna poolt, millest tulenevalt ei ole alkoholist loobumine tõenäoline. Oma tervislikku seisundit hindab kinnipeetav rahuldavaks, kuigi viimasel ajal teevad valu põlved. Isik väidab, et vabaduses olles pidi ta minema silmaoperatsioonile. Suhtlemisprobleeme kinnipeetaval pole. Vägivaldset käitumist isik ei poolda, pigem lahkub ise esimesena, kui mingi konflikt võib tekkida. Impulsiivsus tekib isiku sõnul alkoholijoobes olles. Kainena suudab ta oma käitumist kontrollida, tagajärgedele mõeldes saab aru oma vigadest ning ka alkoholi ja kuritegude seosest. Vabanedes plaanib isik leida endale sotsiaalpinna ning asuda ka tööle. Ta on avaldanud soovi tasuda oma rahalisi nõudeid. Kuritegelikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda, saab aru ametnike rollist ning probleeme ei ole nendega esinenud. Isiku enda sõnul on viimaste kuritegude põhjusteks olnud alkoholi tarvitamine, kuid probleemi alkoholist loobumises ta ei näe ning väidab, et loobuda alkoholist on tema jaoks kerge. Kinnipeetav mõistab ühiskonnas kehtivaid norme, kuid alkoholijoobes ei saa aru, mida teeb. Kuna alkoholi tarbimine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks ja isik on kergesti mõjutatav alkoholi tarvitama, säilib uue kuriteo toimepanemise risk. Riskihindamise kohaselt on Juri Klimov kõikides punktides hinnatud väheohtlikuks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 21%. Eeltoodust lähtudes toetab Viru Vangla Juri Klimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Juri Klimov 4 vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on Juri Klimovile uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks otstarbekas määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 toodud kohustus. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et enne vangistust elas Juri Klimov xxxx ja kasutas öömajateenust. Ta on rahvastikuregistri andmetel linnaosa täpsusega xxxx elanik. PõhjaTallinna eluasemeteenuste xxxx K L sõnul ööbis ta peamiselt xxxx asuvas öömajas, kuid kui seal kohta polnud, siis ka teistes majutusüksustes. Vabanemise järel soovib Juri Klimov elama asuda xxxx. Avalduse on ta K L sõnul selleks esitanud, kuid sinna elama asumine toimub üldjärjekorra alusel. Seda, kas Juri Klimovi vabanemise ajaks on järjekord temani jõudnud, K L öelda ei osanud. Juhul, kui koheselt vabanemise järel puudub võimalus xxxx kohta saada, siis on kinnipeetaval võimalus kasutada öömajateenust. Juri Klimov on töötanud varem auto- ja bussijuhina. Enne vangistust elatus ta pensionist. Vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabanedes saab ta oma esmavajadused pensionist katta. On positiivne, et Juri Klimov omab kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Juri Klimovit on varavastaste kuritegude toimepanemise eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. 18.07.2017 vabanes ta vanglast ja juba 26.09.2017 pani toime uue varavastase kuriteo, varastades kanget õlut ja sigarette. Kinnipeetav varastab peamiselt alkoholi. Arvestades kinnipeetava suhtlusringkonda ja seda, et ta varastab peamiselt alkoholi, saab järeldada, et Juri Klimovil on alkoholiprobleem. Juri Klimov on ühel korral olnud kriminaalhooldusel. Katseajaks määratud kontrollnõudeid ta täitis ja katseaja läbis. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Juri Klimov vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on Juri Klimovile uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks otstarbekas määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 toodud kohustus. Juri Klimov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ise on selles süüdi, et on vanglas. Ta helistas jaanuari lõpus majutusüksusesse ja talle öeldi, et tema järjekord eraldi elamispinna saamiseks tuleb kas veebruari lõpus või märtsi alguses. Kui kohus ta vabastab, siis on tal võimalik sinna majutusüksusesse minna, sest tal on seal koht olemas. Talle on teatatud, et tal on võimalik sinna koht saada. Ta läks naisest lahku. Eelmise karistuse kandis ta lõpuni ära. Kui kohus ta vabastab, siis ta läheb Tallinnasse ja uurib, kui kaugel tema järjekord on eraldi elamispinna saamiseks, siis läheb ta haiglasse uurima silmaoperatsiooni kohta. Peale seda hakkab ta korralikult elama. Kui ta tahab, siis ta alkoholi ei tarvita, elab korralikult nagu ta elas 40 aastat. Ta on nõus alluma kriminaalhooldusele. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel ja läbis selle edukalt. Ta on nõus, et kohus määrab talle alkoholi tarvitamise keelu. Ta läheb kohtutäituri juurde ja teeb maksegraafiku nõuete tasumiseks. Ta leiab kohe ka tööd, sest ta saab töötada autojuhina ja taksojuhina. Tal on head suhted endise abikaasa õega. Ta palub, kui on võimalus, et ta parem elab väljas korraliku kodanikuna. Rohkem ta kuritegusid toime ei pane. Abiprokurör Mari Luuk on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Juri Klimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Juri Klimovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et põhjendatud on Juri Klimovi tingimisi enne tähtaega vabastamine. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab seda, et ta on võimeline alluma kehtivatele reeglitele. Tal on vabanemisel olemas elukoht, ta on valmis alustama võlgnevuste tasumist, soovib leida töökoha. Tema sissetulek on esialgu pension. Tal on olemas lähedane isik, kellega 5 suhelda. Alkoholi tarvitamise ohtu ei teki, sõltuvust tal diagnoositud ei ole. On alust arvata, et isik ei pane toime uusi kuritegusid. Kaitsja palub kohtul Juri Klimov tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Klimovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et karistusregistri andmetel on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab eelkõige see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei väljenda kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid ning probleeme ametnikega suhtlemisel ei ole esinenud. Viimaste kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine, kuid kinnipeetav on väitnud, et ta on võimeline hoiduma alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamisega seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski saab kohtu hinnangul vähendada ka isikule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramisega. Vabanemisel on isikul võimalus elama asuda xxxx. Kuna tegemist on pensionäriga, siis saab ta vabanemisel oma esmavajadused katta pensionist. Samuti on isik avaldanud valmisolekut vabanemisel endale töökoht leida ning hakata tasuma rahalisi nõudeid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusel ning katseaja edukalt läbinud. Kohus leiab, et Juri Klimovile tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Juri Klimovile katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 105 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 105 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik