← Eesti

2-17-100341/21

Obsah (8)§ 218§ 187§ 162§ 657§ 651§ 442§ 652§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1003

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. XX (hageja) esitas 10.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt (kostja) igakuise elatise 235 eurot saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele esitati vastuväide. 16.02.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.03.2017 esitas hageja maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise miinimummääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 10.01.
  2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps, kes elab koos HH-ga (ema). Kostja hageja ülalpidamisel ei osale. Hageja ema kasvatab lisaks hagejale oma poega CC (sündinud XX.XX.XXXX) eelmisest abielust. Hageja vajadused on 640 eurot kuus. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole võimeline tasuma hagejale elatist miinimummääras, s.o 235 eurot kuus, kuna kostjal on ka teine laps, SS, kelle ülalpidamiseks tasub kostja Viru Maakohtu 27.02.2008 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-06-27497 elatist seaduses sätestatud alammääras. Kostja palk on keskmiselt 1070 eurot, igakuised kulutused on alljärgnevad: eluasemekulud 400 eurot (üür 320 eurot + kommunaalmaksed); toidule 300 eurot; transpordile 25 eurot; sidekulud, sh internet, kaabeltelevisioon 30 eurot; tervishoiule 10 eurot; riietus, hügieenitarbed, vabaaeg 60 eurot; teise lapse ülalpidamine 235 eurot. Kostja taotles PKS § 102 alusel määrata hagejale elatis alla seaduses sätestatud alammäära, s.o summas 150 eurot (samas summas elatise määramist taotleb kostja ka teise lapse osas), et laste olukord oleks võrdne ning kostja tuleks samas toime oma igakuiste kulutustega. Oma ametist tulenevalt puudub kostjal võimalus teenida lisaraha mujalt. Maakohtu lahend
  4. Maakohus rahuldas 06.07.2017 otsusega ja 08.09.2017 täiendava otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 10.01.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 19.07.2032) miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi 2

(7)Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot. Kohus andis HH-le ainuõiguse hagejale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jäid kostja kanda (

§ 162lg 1).

Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal PKS § 100 lg-st 2 tulenev kohustus hagejale elatist maksta. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Elatisehagi saab rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Hageja seaduslik esindaja on hagi lisana esitanud arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 07.01.2016-07.01.2017 eest, millest nähtub, et kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Kostja ei ole elatise maksmist tõendanud. Seega on kostja rikkunud lapse ülalpidamiskohustust ja sellega on pandud hageja ebakindlasse olukorda, kuna teda kasvatav vanem ei saa planeerida lapse vajaduste rahuldamiseks kulutuste tegemist. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalik maksta hagejale elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostjal on ka teine laps, kelle ülalpidamiseks on temalt Viru Maakohtu 27.02.2008 otsusega välja mõistetud elatis miinimummääras. Vaidlust ei ole selles, et hageja on oma ema ülalpidamisel. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on alates 27.02.2017 1000 eurot kuus ja pärast katseaega 1050 eurot kuus. Hageja emal on lisaks hagejale veel ühe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Hageja ema ülalpidamisvõime hageja suhtes on 262,50 eurot kuus (1050:4). Hageja emale kuulub korter, mis on ka hageja elukohaks ja sõiduauto Citroen C4

(2007). Kostja andmete kohaselt on tema keskmine sissetulek 1070 eurot kuus, kinnisvara ja mootorsõidukit kostjal ei ole. Seega on kostja ülalpidamisvõime hageja suhtes 267,50 eurot kuus (1070:4). Kostja esitas arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.2016-08.01.2017 eest, millelt ei nähtu kostja poolt märgitud kulutused eluasemele ~400 eurot kuus, samuti ei ole tõendatud üürileandjale sularahas maksmine. Samas esitas kostja üürilepingu, millest eeldatav kulu nähtub. Nimetatud arvelduskontolt nähtuvad sagedased kulutused meelelahutusele, sh kontodele wargaming (~ 172,89 eurot), steamgames.com (~61,20 eurot), www.paf.fi (~1057 eurot) ning E-sigaretipoodi (~587,29 eurot), millised kulutused kokku keskmiselt 156 eurot kuus ei ole eluliselt tähtsad ja milleks kuluvat raha on võimalik kulutada alaealiste ülalpeetavate huvides. Nähtuvalt kostja ülalpidamisvõimest on kostjal võimalik maksta hagejale elatist vähemalt miinimumsummas. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 ja leidis, et kuigi kostja ametist tulenevalt puudub tal võimalus teenida lisaraha mujalt, ei ole see mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu oleks põhjendatud vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Oma laste ülalpidamine on laste isa kohustus ja ülalpeetavate arvu suurenedes on kostja teadlik, et tal tuleb ülal pidada kõiki alaealisi lapsi ning kostja valikute pärast ei pea kannatama lapsed. Seega on tegemist kostja teadliku ning läbikaalutud otsusega ning kostja arvestusega oma olemasolevate ning tulevaste ülalpidamiskohustuste osas. Vanemate valikute, sh tööd puudutavate valikute tõttu, ei pea saama kahjustatud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse areng ning et noorel inimesel on alati võimalik kaaluda ka elukutse vahetamist. Kostja põhjendused ei ole veenvad ja kostja võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt miinimumsummas, ei ole tõendatud. Kui kostja satub oma muude rahaliste kohustuste tõttu hagejale elatise maksmisel olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit, siis on kostja kohustus teenida sissetulekut ja kindlustada, et niisugust olukorda ei tekiks. 3
(7)Apellatsioonkaebus
  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha vastavas osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas meelevaldselt tõendeid hageja majandusliku seisundi kohta, jättis osa tõendeid analüüsimata ja tegi tõenditest ebaõigeid järeldusi. Otsusest ei ole jälgitav, kuidas kohus järeldusteni jõudis. Kostja on tõendanud eluasemega seotud kulude kandmist hagi vastusele lisatud üürilepinguga, millest tuleneb kostja kohustus maksta üüri ja kõrvalkulusid. Sularahas arveldamine ei ole keelatud. Tõele ei vasta kohtu väide, et hageja kulutused igakuisele meelelahutusele on keskmiselt 156 eurot kuus. Kohtule edastatud kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et ajavahemikul 01.2016-12.2016 kulutati arvutimängudele keskmiselt 30,90 eurot kuus, elektroonilistele sigarettidele 51,5 eurot kuus ning spordiennustuste portaalist PAF.fi sai kostja hoopis sel perioodil kasumi 559 eurot. Seejuures ei olnud ajavahemikul 01.2016-12.2016 kostja vastu hagi esitatud. Kuna eelmainitud kulutused tegi kostja teiste oma vajaduste arvelt, ei ole õige viidata kulutustele hagi täies ulatuses rahuldamise põhjendamisel. Kostja ei pea põhjendatuks, et tal tuleb loobuda kõikidest hobidest ja harjumustest, arvestades tema stressirikast tööd. Maakohtu mõttekäik, et kostja ülalpidamisvõime hageja suhtes on 267,50 eurot kuus (1070:4), on arusaamatu ja põhjendamatu. Kostja põhjendas ja tõendas vastuses hagile, miks ta ei saa maksta hagejale rohkem kui 150 eurot kuus. Ainuüksi üür moodustab kostja kuludest 320 eurot, millele lisanduvad veel kommunaalmaksed. Kohtu etteheited, et kostja ei ole midagi teinud, et leida paremini tasustatavat tööd, ei ole asjakohased. Kostja töötab avalikus teenistuses riigiasutuses ja saab peaaegu keskmist palka. Kostja ei tohi oma ameti tõttu leida endale täiendavat töökohta. Juhul kui vaidlusalane elatise summa jääb muutmata, ei saa kostja oma elamisvajadustega toime tulla ja tasuda lastele elatist võrdsel määral. Kostja palub kohtul arvestada sellega, et alates veebruarist 2017 on ta maksnud hagejale igakuiselt elatist 150 eurot, mida ta tõendab kaebusele lisatud pangakonto väljavõttega ajavahemiku 06.01-11.09.2017 kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, millega maakohus rahuldas hagi 200 eurot ületavas osas. Kolleegium saab teha

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata, ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. 7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Apellatsioonkaebuse on esitanud üksnes kostja, kes vaidlustab maakohtu otsust osaliselt. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega üle 150 euro kuus, nagu seda tegi maakohus. Ülejäänud osas ei ole hageja ega kostja otsust vaidlustanud. 4

(7)
  1. Pooled ei vaidle järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja elab koos oma emaga; - kostja on hageja isa, kes perioodil 07.01.2016-07.01.2017 ei osalenud lapse ülalpidamises; - kostja netosissetulek on 1070 eurot kuus; - hageja ema netosissetulek on alates 27.02.2017 1000 eurot kuus ja pärast katseaega 1050 eurot kuus; - kostjalt on välja mõistetud elatis ka teisele tema ülalpidamisel olevale lapsele miinimummääras, s.o maakohtu otsuse tegemise ajal 235 eurot kuus Viru Maakohtu 27.02.2008 otsusega; - hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps; - hageja emale kuulub korter, mis on ka hageja elukohaks ning sõiduauto Citroen C4 (väljalaskeaasta 2007); - kostjal ei ole kinnisvara ega mootorsõidukeid; - kostja töötab Põhja prefektuuris kriminaalbüroos vanemuurijana, mistõttu tema ametist tulenevalt puudub tal võimalus lisateenistuseks; - kostja eluasemekulud on ligikaudu 400 eurot kuus.
  2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtu otsus ei vasta

§ 442

lg 8 nõuetele, sest kohus ei ole kostja vastuväidetele vastanud, kõiki tõendeid analüüsinud ega järeldusi teinud. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

  1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist miinimummääras, ilma oma teise lapse ja enda ülalpidamisvõimet kahjustamata.
  2. Põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule seoses tema eluasemekulude suuruse tuvastamisega. Maakohus on otsuse kohaselt tuvastanud nende suuruseks 400 eurot ja eluasemekulude osas ei ole kostja suuremaid kulusid väitnud.
  3. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada kostja kulutusi meelelahutusele (arvutimängud ja spordiennustusportaalide korraldatud ennustusvõistlustes osalemine, e-sigaretid) alates maksekäsu avalduse esitamisest 10.01.
  4. Maakohtu poolt märgitud keskmiselt 156 euro ulatuses tehtavad kostja kulutused seoses eelnimetatuga on kantud
  5. aastal. Seetõttu ei oma tähendust ka kostja apellatsioonimenetluses esitatud väide, et spordiennustusportaalis sai ta hoopis kasumist 559 eurot. Vaidlusalusel perioodil ei olnud hageja esitanud kostja vastu hagi.
  6. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna hageja esitas hagi elatise alammääras, ei pea ta oma vajadusi põhjendama ja tõendama. Kohtu mõttekäik, mille kohaselt on kostja ülalpidamisvõime 1070:4 = 267,50 eurot, on mittejälgitav, kuna kostjal on kaks ülalpeetavat.
  7. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kostja töötab avalikus teenistuses riigiasutuses ning saab peaaegu riigi keskmist palka. Seetõttu tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendused, mille kohaselt ei ole kostja midagi teinud, et leida tööd, mis oleks paremini tasustatav. Arvestada tuleb ka kostja argumendiga, et ta ei saa teha lisatööd, mis tooks täiendavat sissetulekut. 5

(7)
  1. Kohtupraktika kohaselt tuleb piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Osaliselt on põhjendatud apellandi seisukoht, et ta ei pea loobuma kõikidest oma hobidest ja harjumustest, arvestades tema stressirikast tööd. Samas on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (vt RKTKo 3-2-1-35-17 p 21.4.).
  2. Kohtulahendite infosüsteemist nähtub, et 28.11.2017 jõustus kohtulahend, millega kostjalt mõisteti välja tema teise ülalpeetava SS kasuks varasema miinimumelatise (235 eurot) asemel alates 02.02.2017 200 eurot kuus. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise alates 10.01.2017, seega veebruaris 2017 pidi kostja tasuma ka hagejale elatist väiksemas ulatuses kui 235 eurot. Kostja vajadused on eluasemekulud 400 eurot, toidukulu 300 eurot, transpordikulu 25 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoid 10 eurot, riietus, hügieenitarbed ja vaba aeg 60 eurot, kokku seega 825 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud kostja vajalike kulude suurust. Arvestades kostja keskmise sissetulekuga 1070 eurot, ülalpeetava SS ülalpidamiskuluga 235 eurot ja hageja poolt taotletava elatisega
  3. aastal 235 eurot kuus ning ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus, jääks kostjal sellises suuruses elatise väljamõistmisel oma vajaduste katmiseks 585 eurot (
  4. aastal oleks jäänud 600 eurot).
  5. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ei tähenda vanema käsutuses olevate vahendite enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt kasutamise kohustus tema käsutuses olevate vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate ja ülalpidaja arvuga, vaid kohtupraktika kohaselt seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt RKTKm 3-2-1119-05, p 11). Eeltoodu tõttu on põhjendatud vähendada kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja vajaduste näol tegemist mõistlike täiskasvanud tööealise inimese kuludega. Arvestada tuleb siiski sellega, millise ülalpidamiskohustuse kostja kanda jätmine ei oleks kostjale ülemäära koormav. Arvestades, et hageja ülalpidamiskohustust peab pooles ulatuses täitma ka hageja ema, on mõistlik jagada hageja sissetulekud tema ja kahe lapse vahel proportsioonis 56 % + 22 % + 22 %, mis teeb kummalegi lapsele 200 eurot. Arvestades, et kostja sissetulek on 1070 eurot, jääb kostjal sellisel juhul oma vajaduste rahuldamiseks 670 eurot. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et alates 02.02.2017 on isalt välja mõistetud SS kasuks elatis alla miinimummäära 200 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja mõista välja kostjalt 200 eurot hageja ülalpidamiseks alates 10.01.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  6. Kostja on palunud arvestada tema poolt maksekäsu menetluse jooksul makstud elatisega 150 eurot kuus ja esitanud nimetatu tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte. Nimetatule ei ole kostja maakohtus tuginenud ja ringkonnakohus sellega arvestada ei saa (

§ 652lg 4).

Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega ja nimetatuga saab arvestada kohtutäitur, kui hageja peaks pöörama käesolevas asjas jõustuva kohtuotsuse sundtäitmisele, arvestamata kostja poolt tasutud summasid. Kostja poolt esitatud konto 6

(7)väljavõtet ringkonnakohus asja materjalide juurde ei võta. Kuivõrd tõend on esitatud elektrooniliselt, siis selle füüsilist tagastamist kostjale ei toimu. 19. Arvestades, et kostja ei ole põhjustanud hagi esitamist seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta, tuleb poolte menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (

§ 164lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.