Obsah (6)

§ 423§ 8§ 463§ 654§ 436§ 171

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-17-11520 Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Tartu Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Kohtuasi Veiko

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise kord määratakse põhikirjas (SAS § 27 lg 1). Samas on osaühingu ja aktsiaseltsi puhul nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise pädevus üldkoosolekul (ÄS § 168 lg 1 p 3, ÄS § 298 lg 1 p 4, ÄS § 319 lg 1). TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Kuivõrd SA-l Eesti Kaevandusmuuseum ei ole juriidilise isiku organit, mis nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtab, ei saa TsÜS § 38 lg 4 kohaselt vastava organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka sihtasutuse vastu esitatud hagiga. Kui põhikirja sätete kohaselt on nõukogu liikme tagasikutsumine kolmanda juriidilise isiku pädevuses, on iseenesest võimalik nõukogu liikme tagasikutsumise õiguspärasuse kontrollimisel hinnata seda, kas nõukogu liikme tagasikutsunud isik oli põhikirja kohaselt õigustatud nõukogu liiget tagasi kutsuma ja kas vastav tahteavaldus oli tehtud. Samas ei näe seadus ette võimalust vaidlustada teise juriidilise isiku nõukogu liikmetel kolmanda juriidilise isiku organite otsuseid. SAS § 8 lg 1 p 9 ja SAS § 27 lg 1 sätestavad, et nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus määratakse sihtasutuse põhikirjas. SA Eesti Kaevandusmuuseum põhikirja p 3.7. sätestab, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Kohtla-Nõmme Vallavalitsus. SAS ei näe ette nõukogu liikme tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu vajadust. Seega võis õigustatud isik kutsuda nõukogu liikme tagasi igal juhul. Hagiavalduses puuduvad viited sellele, et tuginetaks nõukogu liikmega sõlmitud lepingu rikkumisele. Seetõttu on tegemist perspektiivitu hagiga ja see tuleb

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS 3. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa hagi tagamise menetluses tehtud järeldustest järeldada hagi perspektiivikust või nende seisukohtade põhjal hagi lahendada. Hagi saanuks lahendada normianaloogia alusel (TsÜS § 4,

§ 8lg 2 ja lg 3).

Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited normianaloogia kohta, sellega rikuti

§ 463

lõiget 1; 2) leidis maakohus juba menetlusse võtmisel, et hagi ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Selles osas läbiti ka määruskaebusmenetlus, kus Viru Maakohus tühistas

1. augusti 2017 määrusega enda
2. augusti 2017 määruse; 3) on analoogia korras vallavolikogu näol tegemist äriühingu (KAMU) ainuosaniku (vallavalitsuse) nõukoguga. Nõukogu 27.juuni 2017 otsuse 7.2 tekstist tuleneb sõnaselgelt, et ainuosaniku nõukogu (vallavolikogu) on andud ainuosanikule (vallavalitsusele) selge juhise KAMU nõukogu esimehe ja aseesimehe tagasikutsumiseks.
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Kostja võis SAS § 27 lg 1 alusel kutsuda nõukogu liikmed tagasi mõjuva põhjuse olemasoluta ja nõukogu liikmete nõusolekuta. Vajalik oli vaid vastav taheavaldus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
5. Vastavalt

§-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

§ 654lõikele 6.

7. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Õigusnormi (sh analoogia) kohaldamine ei ole menetluslik taotlus

§ 463lg 1 mõttes.

Analoogia kohaldamise eelduseks on seaduselünk, kuid sellele viitavaid asjaolusid esile ei ole toodud.

§ 436

lg 7 alusel ei ole kohus määrust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seetõttu ei pidanudki maakohus kohaldama hagejate viidatud normianaloogiat. Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate seisukoht, et vallavolikogu on vallavalitsuse nõukogu. Isegi juhul, kui volikogu andis vallavalitsusele juhise nõukogu liikmete tagasikutsumiseks, ei muutu volikogu sellega äriühingu üldkoosolekuks. 8. Maakohtu määruse tühistamist ei too kaasa ka määruskaebuse esitaja väide, et hagi tagamise menetluses tehtud järeldustest ei saa järeldada hagi perspektiivikust. Maakohus põhjendas, miks hagi ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Asjaolu, et seda leidis ka ringkonnakohus hagi tagamise määruse tühistamisel, ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks. Hagi on ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub maakohtu esitatud põhjendustel

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätmisele.

1. Hagi läbi vaatamata jätmist ei välista ka määruskaebuse esitajate väide, et hagi on juba menetlusse võetud. Hagi ei saagi jätta läbi vaatamata, kui seda ei ole eelnevalt menetlusse võetud.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi