Obsah (6)

§ 168§ 656§ 657§ 4§ 394§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

Kuna elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba ja hagejatel menetluskulusid tekkinud ei ole, jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja märkis, et on nõus maksma elatist, kuid maakohtu otsusega määratud summa ületab kostja võimalusi. Kostja netosissetulek on 1200-1400 eurot kuus. Selle eest on kostjal vaja tasuda eluasemekulud ca 400 eurot (üür 300 eurot ja kommunaalkulud 80-120 eurot), lisaks peab kostja 2 üleval lapseootel elukaaslast (prognoositav lapse sünnitähtaeg 15.12.2017). Samuti tasub kostja pangale eluasemelaenu 290,39 eurot. Kostja on valmis lastele maksma elatist pool kehtestatud määrast ehk igale lapsele 118 eurot. Seda juhul, kui laste ema on valmis panustama samas summas. Kostja soovib ülevaadet, millele ja mis summas kulutusi tehakse, et veenduda kulutuste mõistlikkuses ja kostja poolt makstava raha lasteni jõudmises. Kostja on seisukohal, et mõistlikud kulud lastele katab summa, mida kostja soovib lastele maksta, kui ema panustab sama palju.
2. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tema eluasemekulud on keskmiselt 400 eurot kuus. Eeldusel, et nimetatud summad on siiski õiged, tuleb arvesse võtta, et kostja ei ela üksinda ja seetõttu tuleks eluasemekulud jagada kõigi nende isikute vahel, kellega kostja eluaset ja seega ka kulutusi jagab. Eeldusel, et E. L. on tõepoolest kostja elukaaslane ja ootab tema last, on ta võimeline end ise ülal pidama: ta on ravikindlustatud isik ja saab alates 15.08.2017 ajutise töövõimetuse hüvitist, mille suurus on vastavalt ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 p-le 4 rasedus- ja sünnituspuhkuse korral 100 %. Järelikult on ta erinevalt hagejatest võimeline end ise ülal pidama, mistõttu ei ole kostjal kohustust teda ülal pidada. Samas on kostjal vaieldamatu kohustus osaleda hagejate ülalpidamises, kuid sellest kohustusest hoidub ta pahatahtlikult kõrvale. Vastab tõele, et kostja sooritab igakuiseid pangalaenu tagasimakseid summas 290,39 eurot kuus, kuid see ei õigusta elatise maksmata jätmist. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu lõppes
3. a augustis. Toona lepiti kokku, et laste elatusraha suuruseks on 650 eurot kuus, kostja teostab igakuiseid pangalaenu tagasimakseid ja kommunaalmakseid ning hageja esindaja arvestab nimetatud kulud igakuisest elatusrahast maha, mida ta on ka teinud. Kostja ei pidanud kõnealusest kokkuleppest kinni, makstes elatist oluliselt vähem. Eluasemelaenu võtsid vastustajate esindaja ja kostja Heki 6 Lähtel asuva maja ehitamiseks. Maja on käesolevaks ajaks müüki pandud. Pärast selle müümist tagastavad hageja seaduslik esindaja ja kostja laenu pangale ja kostjale ei jää enam mitte mingeid kohustusi. Maakohus kohustas kostjat viivitamata maksma elatisraha kolmele lapsele miinimummääras alates 01.07.2017, kuid kuni käesoleva ajani ei ole ta kohtuotsust täitnud vaatamata sellele, et kostja võttis hagi õigeks ja tunnistas oma kohustust osaleda laste ülalpidamises hagiavalduses nõutud ulatuses. Kostja ema T.P. on tasunud suurema osa elatisraha võlast. Hagejate seaduslik esindaja on valmis kostjaga jagama laste heaolu ja hooldust puudutavaid küsimusi, sealhulgas arutama laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid kostja ise ei ole
4. aasta augustist saadik laste käekäigu vastu huvi näidanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. augusti
7. a otsus tulen tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks

§ 656

lg 2 ja

§ 657lg 1 p 3 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praeguses asjas ennatlikult leidnud, et kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 4

lg 3 teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Seejuures on kostjal võimalik võtta tema vastu esitatud nõue õigeks nii täielikult kui ka üksnes osaliselt. 3 Kohtul on võimalik teha õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja on selgelt väljendanud, et ta tunnustab hageja nõuet, peab seda täielikult põhjendatuks ning on valmis nõuet täitma. 8. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 16. juuni 2017. a määrusega, milles ühtlasi kohustas kostjat hagile vastama. Kohtumääruses on toodud tavapärased selgitused hagile vastamise kohta. Määrus sisaldab

§ 394lõikes 2 sätestatud küsimusi, millele tuleb kostjal vastata.

Seejärel on kohus lühidalt selgitanud ka hagile vastamata jätmise tagajärgi, samuti hagi õigeksvõtu ja faktiliste väidete omaksvõtu ning tõendite õigeaegse esitamata jätmise tagajärgi. Kostja on vastanud hagiavaldusele selliselt, et on kopeerinud hagiavalduse menetlusse võtmise kohtumääruse teksti koos vastuses sisalduma pidavate küsimuste loeteluga, ning on neile küsimustele seejärel lühidalt vastanud. Küsimusele „Kas Teie võtate hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses Teie vastu suunatud nõudeid“ on kostja vastanud ühe sõnaga „Jah“. Samas on kostja märkinud vastuväidetena hagi menetlemisele, et kostja arvates on asi võimalik lahendada kohtuväliselt; hagis esineb valeväiteid, et maikuus pole laekumisi olnud, samuti ei omavat kostja autot. Taotluste ja väidete all on kostja esile toonud, millised maksed ta maikuus on teinud. Kostja on pidanud võimalikuks asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

1. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades on kostja avaldus hagi õigeksvõtmise osas ilmselt vastuoluline. Kostja vastuse vormistust ja sisu arvestades ei ole üheselt mõistetav, mida kostja õigeksvõtmise all silmas pidas ning kas talle oli õigeksvõtu menetluslik olemus ja tähendus arusaadav. Arvestades kostja väiteid tema poolt teostatud maksete kohta, samuti seda, et kostja pidas võimalikuks asja lahendamist kokkuleppel, ei ilmne vastusest kostja selget tahet ja valmidust tasuda igale hagejale elatisena 50 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates
2. jaanuarist
3. a tuleks ühele hagejale tasuda elatist 250 eurot). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-09 (p 12) selgitanud, et vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tal on kohustus hagejatele rahalist elatist tasuda, kuid ta ei ole väljendanud valmidust tasuda elatist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 ettenähtud määras. Seetõttu tulnuks kohtul paluda kostjal täpsustada, millises ulatuses on kostja valmis või suuteline hagejatele elatist maksma. Kostja väitel on tema igakuine netosissetulek keskmiselt 1300 eurot kuus, s.o napilt üle Eesti keskmise töötasu suuruse. Arvestades ülalpeetavate hulka ning ka vaidlustamata asjaolu, et kostja tasub pangale eluasemelaenu makseid, võivad asjas esineda PKS § 102 lõikes 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. 10.

§ 4

lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Praegusel juhul tuleb kompromissi sõlmimist pidada mõistlikuks ja soovitavaks, et vältida asja kohtuliku arutamisega kaasnevat täiendavat ajakulu. Kompromissi sõlmimisel on muuhulgas võimalik arvestada asjaoluga, et kostja tasub eluasemelaenu makseid, ning näha ette tagajärjed juhuks, kui kinnistu müüakse ja laenumaksete tasumise kohustus lõppeb (s.o sellisel juhul peaksid elatise maksed eelduslikult vastavas ulatuses suurenema). 11.

§ 173

lõike 3 teise lause kohaselt määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4