Obsah (7)
§ 76§ 199§ 74§ 75§ 218§ 262§ 275KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-10640 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina P
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Valeri Leontjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabomets taotlus Valeri Leontjev`i riigi õigusabi osutamise eest tasu 189 (kuuskümmend kuus) eurot 60 senti ( tasu 158 eurot ja käibemaks 31 eurot 60 senti). Välja mõista Valeri Leontjev´ilt kriminaalmenetluse kulud 189,60 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Valeri Leontjev´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700087033 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1
(7)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Leontjev`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Valeri Leontjev tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 01.12.2016
§ 199
lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis jäeti
§ 74
lg 2 sätet kohaldades osaliselt täitmisele pööramata.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel tuli Valeri Leontjevil koheselt ära kanda vangistust tähtajaga 3 kuud ja vangistus tähtajaga 9 kuud mõisteti tingimisi. Isikule määrati 2 aastat katseaeg ja kohustus täita
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kohtuotsus jõustus 17.12.2016. Tartu Maakohtu 20.09.2017 kohtumäärusega kohus rahuldas kriminaalhooldusosakonna taotluse Valeri Leontjev´ile Tartu Maakohtu 01.12.2016 kohtuotsusega 1-16-10640 mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Karistus pöörati täitmisele selle ärakandmata osas, 9 kuud vangistust. Valeri Leontjevi suhtes kohaldati tõkendit vahistamine kohtuotsuse tagamiseks ning
68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamine sundtoomise korras 19.09.
- Kohtumäärus jõustus 06.10.
- Karistuse kandmise algus 19.09.2017 ja lõpp 19.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.12.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Valeri Leontjev kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Reaalset vangistust kannab 2 korda. V.Leontjev on vangistuses osalenud analüüsival vestlusel teemal ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest ning väärtuste tähtsusest inimese elus. Lisaks on toimunud vestlus kaplaniga. V.Leontjevile on vangistuse jooksul määratud üks distsiplinaarkaristust. 16.11.2017 noomitus- kasutas 16.10.2017 ametnikuga suhtlemisel ebaviisakaid väljendeid. Viru Vanglas kinnipeetaval käesoleval hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, samas kohaldatakse tema suhtes alates 02.11.2017 Vangistusseaduse § 69 lg 2 p 1, 3, 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. V.Leontjev omab isikut tõendava dokumendina välismaalase passi kehtivusega kuni 19.09.2021 ja elamisloakaarti kehtivusega kuni 30.04.
- Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanematega aadressil xxx. Peale vabanemist on kinnipeetaval antud aadressile võimalik elama asuda. Võimalus öömaja saada ka vanaema juures aadressil xxx. Kinnipeetaval on omandatud xxxx klassi. Omab riigikeel xxx ja on motiveeritud omandama xxx taset. Enne vangistust oli enamuse ajast tegevuseta, sissetulekuks oli juhutööde palk. Enda sõnul omab töökogemust xx alluvuses töötamisel. V.Leontjev ei nõustu vanglas tööle minema, mistõttu ei võimaldata tal jätkata gümnaasiumis õpinguid. Vangistuse ajal toetavada vanemad igakuiselt. K-Raha andmetel tasumata võlgnevusi summas xxx eurot. Kinnipeetava lähedased on ema, isa, õde ja vanaema. Vanemate hinnangul on raske iseloomuga noor, kellel on aastaid puudunud nende suhtes austus. V.Leontjevi kuritegelikku käitumist iseloomustab hulkuv ja riskiv eluviis (öised mootorsõidukitesse sissemurdmised, avalikud ja salajased vargused). Samuti on tema tegudes julmust ja nahaalsust (vägivalla ähvardusel väljapressimised, avaliku rahu rikkumised, vara kahjustamine põletamise teel, kehavigatuste tekitamine). Tegutseb hetkeemotsioonide ajel. Suhtlusringkonna moodustavada kriminaalse käitumisega kaaslased 2
(7)ja ennekõike on tema see isik, kes kaaslaste käitumist mõjutab ja/või suunab. Kinnipeetav tunnistab, et pärast
- a on tarvitanud alkoholi iganädalaselt. Isikuvastased kuriteod on toime pannud raskes joobes olles, kus toimepandust ta midagi hiljem ei mäleta. Viimane alkoholi tarvitamine oli
- a juulis. Alkoholi tarvitamine tõstab kuriteo riski ning ohtlikust oluliselt. Eelmise vangistuse ajal 2015 läbis sotsiaalprogrammi xxx, mis ei ole andnud muudatusi. Narkootikume tarvitanud alates 15 eluaastast. 2013-2016 on fikseeritud 5 narkootikumide tarvitamise juhtumit. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude eest, sh vägivalla kasutamise eest võimuesindajate vastu. Kinnipeetav elab ja toimib hetkeolukorras, konfliktsituatsioone lahendab füüsiliselt, demonstreerib julmust, saavutab soovitu ähvardamisega. Teiste inimeste tundemaailm ei morjenda, puudub empaatiavõime, kinnistunud kriminogeensed käitumis-ja mõtlemismustrid. Kinnipeetavat on korduvalt allutatud käitumiskontrollile, millest ühel korral pani toime uue kuriteo. Tema huvid, isikuomadused, elustiil toetavad kuritegelikku mõttelaadi ja hoiakuid ning vastavalt sellele ta ka toimib. Kinnipeetava puhul saab rääkida väljakujunenud retsidiivsusest. Vangla hinnangul on V.Leontjev ohtlik avalikkusele. Risk seisneb ühiskonnas, sh ametnikud. Oht seisneb kaasinimeste elu ja tervise ohustamises. Kuriteod võivad olla isikuvastased, seotud vägivallaga. Ohtlikkust suurendab alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning välja kujunenud kriminaalne käitumismaneer. Eelmise vangistuse ajal toime pannud üldohtliku kuriteo, süütamise oma kambris. Käesoleva vangistuse ajal kohaldatakse alates 02.11.2017 täiendavaid julgeolekuabinõusid võimliku füüsilise vägivalla kaaskinnipeetava suhtes kasutamise kahtluse tõttu. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 84 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76 %. Arvestades eeltoodut ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on V.Leontjev lähedaseks tema ema, isa, õde ja vanaema. Vanemate väitel on kinnipeetav raske iseloomuga noor, kellel puudub ema ja isa suhtes autoriteet juba aastaid. Enne vangistust oli kinnipeetaval hulkuv eluviis ja vanemad ei teadnud, kus poeg viibib. Vanemad avaldasid, et nad on väsinud pojaga kaasnevatest probleemidest ning poja kinnipidamisasutuses viibimine annab neile võimaluse emotsionaalselt puhata. Vangistuse ajal on vanemad pojaga kontaktis olnud telefoni teel. Kriminaalhooldaja väitel võib arvata, et V.Leontjevi tutvusringkonda kuulusid enne vangistust õigustrikkuvad noored. Oma kuriteod on V.Leontjev pannud toime üksi. Vanemate sõnul on V.Leontjevil võimalik asuda elama peale vanglast vabanemist koju, aadressile xxx. Lisaks on vanemate sõnul V.Leontjevil võimalik ööbida vanaema juures, aadressil xxx Kinnipeetav omab põhiharidust. Vanaemate sõnul on pere majanduslik toimetulek suhteliselt raske. Raha jagub vaid esmavajalikule. Seega puudub neil suures osas võimalus ja ka kohustus oma täisealist poega ülevalpidada. Suitsetama ja alkoholi tarbima hakkas V.Leontjev vanemate sõnul varateismelisena. V.Leontjev on ise tunnistanud, et hakkas narkootikume (kanep, amfetamiin) tarbima 15-aastaselt. Politseist laekunud informatsiooni kohaselt tarvitas V.Leontjev viimase käitumiskontrolli ajal vähemalt ühel korral metamfetamiini ja käitus seejuures ennast ohustavalt. V.Leontjevil on diagnoositud ning ravitud erinevaid vaimse tervise häireid. Karistusregistri 15.11.2017.a. väljavõtte kohaselt on V.Leontjevit väärteokorras karistatud 12 korda, neist neljal korral
§ 218lg 1 ja NPALS § 15
(1)alusel. Lisaks:
§ 262
lg 1, LS § 207; LS § 201 lg 1; LS § 242 lg 1,
§ 275lg 1 ja AS § 70 alusel.
Valeri Leontjevil on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, kehalise väärkohtlemise, võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise ning süütamise eest. V.Leontjev on varasemalt olnud käitumiskontrollile allutatud korduvalt. Kahel korral täitis ta 3
(7)kriminaalhoolduse nõudeid rahuldavalt. Ühel korral pani käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo ning talle määrati liitkaristusena vangistus, mille kandmisest vabanes isik tingimisi enne tähtaega. Viimati mõisteti V.Leontjev süüdi
§ 199
lg 2 p 9 alusel Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.12.2016 otsusega ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.
§ 74
lg 2 kohaselt määrati kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust, kandmata osa 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi kahe aasta pikkuse katseajaga. 28.08.2017 koostati erakorraline ettekanne, kuna V.Leontjev rikkus kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 20.09.2017 määrusega pöörati täitmisele V.Leontjevile Tartu Maakohtu 01.12.2016 kohtuotsusega nr 1-16-10640 mõistetud ärakandmata karistus 9 (üheksa) kuud vangistust. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla V.Leontjevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa V.Leontjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Valeri Leontjev selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Tal on elukoht. Ta võib tööle minna xx. Ta loodab, et kriminaalhooldusametnik annab talle tööle minekuks loa. Kaitsja on arvamusel, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kõik eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isikul on elukoht, lähedaste toetus ja võimalus minna tööle. Seega ei ole alust jätta vabastamata. Isik hinnang oma seadusevastasele käitumisseon negatiivne, mis tähendab, et ta on motiveeritud loobuda kuritegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Valeri Leontjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud põiharidus. Isik on vanglas läbinud analüüsiva vestluse teemal ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest ning väärtuste tähtsusest inimese elus. Lisaks on isik läbinud vestluse kaplaniga. Isik omab kindlat elukohta. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 5 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, kehalises väärkohtlemises, võimuesindaja vastu vägivalla kasutamises ning süütamises. Käesolev kuritegu on võõra vallasasja äravõtmine, selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil, mis on toimepandud süstemaatiliselt. 4
(7)Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 12 ja need on mõistetud,
§ 218
lg 1,
§ 262
lg 1,
§ 275lg 1, LS § 207, LS § 201 lg 1, LS § 242 lg 1, NPALS § 15
(1), AS § 70 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud ärakandamata karistus on täitmisele pööratud. Seega kulges V.Leontjevi eelnev kriminaalhooldus negatiivselt. Kriminaalhooldaja teatel on V.Leontjev olnud kolmel korral kriminaalhoolduse alla allutatud ning isikut on ühel korral tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastatud, vaatamata sellele isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. V.Leontjevi kuritegusid iseloomustavad majandusliku kasu saamine, sõltuvusainete mõju all kontrollimatu käitumine. Seega puudub kohtul veendumus, et elukoha omamine on see kaalukas asjaolu, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus), kasutas 16.10.2017 Tartu Vanglas ametnikuga suhtlemisel ebaviisakaid väljendeid. Alates 02.11.2017 kohaldatase süüdimõistetu suhtes Vangistusseaduse § 69 lg 2 p 1, 3, 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina välismaalase passi kehtivusega 19.09.2021 ja elamisloakaarti kehtivusega 30.04.2019. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht oma vanemate juures. Postiivne on, et V.Leontjev on omandanud xxx tasemel ja on motiveeritud omandama xx taset. Samuti on positiivne, et V.Leontjev on osalenud analüüsival vestlusel teemal ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest ning väärtuste tähtsusest inimese elus. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul V.Leontjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud kontrollnõudeid oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud ja isik on viibinud kokku kolmel korral kriminaalhoolduse all, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. 5
(7)Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja vangla poolt koostatud iseloomustust on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud ja ennekõike on tema ise selleks isikuks, kes suunab ja mõjutab nende käitumist. Kohus on seisukohal, et isegi kui V.Leontjev ise soovib oma käitumist muuta, siis kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Lähtuvalt asjaolust, et V.Leontjev elab ja toimib hetkeolukorras, konfliktsituatsioone lahendab füüsiliselt, demonstreerib julmust, saavutab soovitu ähvardamisega on isikul väljakujunenud ja kinnistunud kriminogeensed käitumis –ja mõtelmismustrid. Lisaks arvestades kinnipeetava varasemat karistatud saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et V.Leontjevi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.06.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud 5 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. 6
(7)Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd V.Leontjev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabastatud ühel korral tingimisi enne tähtaega, viibinud kolmel kriminaalhoolduse alla, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, talle määratud tingimuslik karistus on täitmisele pööratud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Valeri Leontjev temale 01.12.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
(7)