3-17-2674/9

KOHTUM Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu Haldusasja number 3-17-2674 Haldusasi J.T. esialgse võimaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. jaanuari
4. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja J.T. õiguskaitse taotlus suitsetamise Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta J.T. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. J.T. esitas
8. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse suitsetamise keelu peale Tartu Vanglas. Kaebaja palus hinnata, kas justiitsministri määruse asjassepuutuvad sätted on põhiseaduspärased ja kas vangla kodukorra punktid, mis keelavad suitsetamise, on õiguspärased. Kaebaja palus suitsetamise keelu tühistamist ja vangla kohustamist suitsetamist võimaldavate toimingute sooritamiseks. Kaebaja palus menetluse ajaks ka esialgse õiguskaitse kohaldamist.
9. Justiitsministeerium teatas
10. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule, et J.T. vaie registreeriti
11. novembril
12. Justiitsministeerium tagastas
13. detsembri
14. a otsusega nr 11-7/707-4 vaide.
15. Tartu Vangla teatas Tartu Halduskohtule
16. detsembril 2017, et J.T. on vanglale esitanud
17. novembril 2017 vaide. Tartu Vangla andis
18. detsembril
19. a kirjaga J.T. le tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. J.T. esitas
20. detsembril 2017 avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
21. Tartu Halduskohus tagastas
22. detsembri
23. a määruse resolutsiooni p-ga 1 J.T. kaebuse ja jättis p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.
24. J.T. põhjendas
25. detsembril 2017 esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tal on nikotiinisõltuvus ja mittesuitsetamine mõjutab tema närvikava. Taotlejal on uneprobleemid ja üleüldine loidus. Lisaks on kohati isu tõus ja seejärel langus. Suitsetamise keeld ei ole põhiseadusega kooskõlas ja see ei aita kaasa vangistuse eesmärkide täitmisele.
26. Tartu Halduskohus jättis
27. jaanuari
28. a määrusega J.T. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid enda väidete kinnitamiseks, et tal on nikotiinisõltuvus, et suitsetamise keeld mõjutab tema närvikava, mistõttu esineb uneprobleeme, loidust, isu tõusu ja langust. Ei nähtu, et suitsetamise keeld tooks isikule kaasa pöördumatuid tagajärgi. Isik ei ole esitanud teavet selle kohta, et suitsetamine oleks taotlejale vajalik, et vältida tervisekahju saabumist. Reeglina põhjustab suitsetamine terviseprobleeme suitsetajatele endile kui ka neile, kes peavad suitsuvingu taluma (Tartu Ringkonnakohtu
29. detsembri
30. a määrus asjas nr 3-17-1449, p 25). Suitsetamiskeeluga on piiratud eeskätt kinnipeetava üldist vabadusõigust. Kuid suitsetamine ei ole selline hüve ja väärtus, mida peab saama tingimata teostada vaide- ja kohtumenetluse ajal. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on eelduslikult tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud. Kui tulevikus peaks suitsetamise keeld osutuma õigusvastaseks ja kehtivuse kaotama, saab isik seda tegevust soovi korral jätkata. Halduskohus leidis, et ka võimalikud võõrutusnähud ei ole nii intensiivsed, et alandaksid inimväärikust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
31. J.T. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
32. jaanuari
33. a määruse peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja on registreerinud end psühhiaatri vastuvõtule, et saada dokumendid, mis aitaksid tal esialgse õiguskaitse vajadust põhistada. Kaebaja leiab, et suitsetamisest loobumine peaks olema vabatahtlik, mitte pakkudes lisajalutuskäiku ja puuvilju. Suitsetamise keeld on ebaseaduslik, mistõttu ei peakski tõestama ega põhistama seda, kuivõrd see tekitab võõrutusnähte, valu, läbielamisi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontrollimisel on oluline tuvastada, kas isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus, st pöördumatu tagajärje oht. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna isikul ei esine esialgse õiguskaitse vajadust.
35. Tartu Ringkonnakohus leidis analoogses vaidluses
36. detsembri
37. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 (tegemist on jõustunud lahendiga), kus kinnipeetav oli esitanud esialgse õiguskaitse taotluse lubamaks tal pärast keelu jõustumist vangla territooriumil suitsetada, et suitsetamisest loobumise puhul ei esine kinnipeetavatele äratuntavaid pöördumatuid tagajärgi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et teadupärast kahjustab krooniline tubakasuitsetamine mitmeid elundkondi, sh südame-veresoonkonda, meeleelundeid jne. Suitsetamist vältides saab ennetada paljusid haiguseid. Tubakasuitsetamine ise on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi, kuna tubakatoodetes leiduv nikotiin on närvimürk. Mitmed ülemaailmsed teadusuuringud on näidanud, et tubakatoodete tarvitamine on muutunud globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks ning tegemist on suure tervise riskifaktoriga. Suitsetamisest tekkinud haiguste ravi rahastavad maksumaksjad. Suitsetamisest loobumise järgselt tekkida võivad võõrutusnähud võivad küll esineda, kuid suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud 2 võõrutusnähud oma kogumis. Ka käesoleva määruskaebuse esitaja on märkinud, et suitsetamise keelamine tekitab temas võõrutusnähte ja valud, kuid nagu mainitud, ei kaalu need üles võimalikke terviseriske mis kaasnevad suitsetamisega. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate oma, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Kui kinnipeetavatel tagatakse suitsetamisest loobumisel võimalike võõrutusnähtude asjatundlik ravi, siis ei saa Tartu Vangla tegevust pidada kuidagi isiku õigusi ülemäära riivavaks. Seda enam, et võõrutusnähud on reeglina mööduvad. Kaebaja ei ole näidanud ära, et tal esineks selliseid võõrutusnähte või et tema tervislik seisund oleks sedavõrd halvenenud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks hädavajalik.
38. Ringkonnakohus lisab, et vanglas suitsetamise keelustamist õigustav avalik huvi väljendub täiendavalt ka selles, et kindlamalt välistatakse mittesuitsetavate kinnipeetavate ning vanglaametnike tervise kahjustamise oht läbi passiivse suitsetamise. Ehkki vanglates on passiivse suitsetamisega kaasnevaid ohte püütud vähendada, näitavad mitmed kohtuvaidlused seda, et täielikult ei pruugi vanglas olla välistatud see, et suitsetajate läheduses viibivad mittesuitsetavad isikud, kes peavad tervist kahjustavat tubakasuitsu sisse hingama. Samuti võib suitsetamise lubamine ohustada vangla julgeolekut, sest sigarette võidakse kasutada nt kinnipeetavatevahelise valuutana. Lisaks võib ringkonnakohtu senise kohtupraktika põhjal väita, et tubakatoodete kasutamisega seonduvate reeglite rikkumisi (nende peitmine, vahendamine, jne) esineb kinnipeetavate poolt vanglates küllaltki sageli. Suitsetamise täielik keelamine vanglates aitab ilmselgelt neid rikkumisi vähendada ning võimaldab ühtlasi vabastada vanglaametnike ressursse muude oluliste ülesannete täitmise jaoks. Seega räägib suitsetamise keelamiseks oluline avalik huvi, mida peab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtma.
39. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb J.T. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
40. jaanuari
41. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3