← Eesti

2-17-120851/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-120851 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Anatoli Tolstovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Era Liisingu Inkassoteenused AS-i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Vastustaja (kostja): Anatoli Tolstov (isikukood XXX) esindajad RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2018 määrus ja saata Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Anatoli Tolstovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
  5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  6. Tagastada Era Liisingu Inkassoteenused AS-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5). ASJAOLUD
  7. Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) esitas
  8. septembril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anatoli Tolstovi (kostja) vastu 727 euro 93 sendi väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks.
  9. Hageja esitas
  10. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 760 eurot ning alates
  11. jaanuarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja
  12. juulil 2016 interneti vahendusel lepingu nr 355224, millega kostjale võimaldati võtta kiirlaenu 2000 euro suuruse krediidilimiidi ulatuses. Kostja esitas
  13. juulil 2016 taotluse talle avatud krediidilimiidist 500 euro saamiseks. Pärast taotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel laenuleping ja –tingimused, millega tutvumise järgselt rahuldas esialgne võlausaldaja kostja taotluse. Kostja kohustus tasuma laenusumma koos laenukasutuse tasuga hiljemalt
  14. juuliks
  15. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 2 alusel allub hagi Tartu Maakohtule. Kostja viimane teadaolev elukoht on XX Tartu. Seda aadressi on kostja oma allkirjaga Eesti Posti postkontoris elukohana kinnitanud. Rahvastikuregistri kanne, mille kohaselt on kostja elukohaks Venemaa, ei ole õige. Laenulepingu p 15.2 kohaselt on kostja kohustatud teatama oma elukoha muutumisest, mida ta teinud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT
  16. Tartu Maakohus keeldus
  17. jaanuari 2018 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt lähtus kohus TsMS § 70 lg-tes 1-4 sätestatust tulenevalt kohtualluvuse kindlakstegemisel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping). Laenulepingu p-s 20.2 sisalduv kokkulepe kohtualluvuse kohta ei vasta TsMS § 104 lg-s 1 sätestatud tingimustele ning on seega tühine. Tsiviilasja nr 2-17-101025 menetluses on Tartus asuva XXX korteri omanik
  18. jaanuaril 2017 kohtule kinnitanud, et kostja ei ole sellel aadressil kunagi elanud. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad
  19. veebruari 2017 vastusest nähtuvalt andmed kostja elukoha kohta. Seega pole kostja viibimiskohta Eestis õnnestunud kindlaks teha. Ka kinnistusraamatust ega töötamise registrist ei nähtu kostja seost Eestiga. Äriregistri andmete kohaselt on kostja Osaühingu Pondmark (Pondmark) juhatuse liige. Pondmark ei ole alates
  20. aastast majandusaasta aruandeid esitanud, seega võib tegemist olla mittetegutseva äriühinguga. Kostja registrisse kantud elukoht on alates
  21. maist 2017 Venemaa, XXX. 2 Maakohus asus seisukohale, et kostja elukoht ei ole Eestis. Õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  22. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt kinnitas kostja laenulepingus oma elukohana XXX Tartu. Lisaks on kostja isiklikult käinud
  23. juulil 2016 enda isikut tuvastamas AS Eesti Posti postkontoris, kus on kinnitanud oma allkirjaga, et tema elukohaks on XX Tartu. Praeguses menetluses ei ole kostjale üritatud menetlusdokumente kätte toimetada kostja teadaolevatel Eesti aadressidel ja seetõttu on võimatu väita, et kostja ei ela Eestis ja kostja elukohaks on Venemaa, sest kostjale ei ole Venemaal menetlusdokumente kätte toimetatud. Käesoleval juhul on kohus teinud järelduse kostja elukohta kohta pelgalt vanade rahvastikuregistrile esitatud andmete alusel, mida kostja on ise isiklikult hiljem ümber lükanud ja mis kostja esitatud dokumentide põhjal ei vasta tõele. Kostja on enne laenulepingu sõlmimist täitnud küsimustiku, kus on märkinud, et ta elab ja töötab Eestis. Puuduvad mistahes andmed kostja viibimiskoha kohta Venemaal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, leides, et õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama, kuna kostja ei ela Eestis.
  26. Praeguses menetluses ei ole maakohus nõuetekohaselt kindlaks teinud, et kostja ei ela Eestis. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, seadusega ettenähtud juhtudel ka õiguslik tähendus. Isiku elukoha andmetele seadus õiguslikku tähendust ei omista. Seega ei saa isiku elukoha kindlakstegemisel lähtuda üksnes sellest, milline elukoht on kantud rahvastikuregistrisse.
  27. Maakohus on viidanud tsiviilasjas nr 2-17-101025 antud XXX Tartu korteri omaniku kinnitusele ning Politsei- ja Piirivalveameti
  28. veebruari 2017 vastusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi menetlusse võtmisest keeldumist Eesti kohtu pädevuse puudumise tõttu ei saa põhjendada üksnes teises menetluses (ning ajaliselt varem) kogutud andmetega. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-17-101025 oli hagejaks hoopis teine juriidiline isik, olid sellised andmed vaidlustatud määruses hageja jaoks ka üllatuslikud.
  29. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa hagi ise menetlusse võtta.
  30. Määruskaebuses on taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna käesolevas menetluse staadiumis ei ole veel teisi menetlusosalisi, siis kuulub riigilõiv 50 eurot TSMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale tagastamisele. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.