KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1929 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  2. 3. 4. 5. 6. 7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata Kristjan Pillerile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks nõusoleku, alluma sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Kristjan Piller katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Kristjan Pilleri suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Kristjan Piller karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Kristjan Pillerilt menetluskuluna riigituludesse 102,96 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Valli Murde poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 31.08.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra mõistes Kristjan Pillerile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 24.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Pilleri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 9 korda, kannab neljandat vanglakaristust. Varasemalt karistatud varguste, vägivallaga avaliku varguse, võimuesindaja solvamiste, valeandmete esitamise, röövi, omastamise, joobes juhtimiste, vanglas narkootikumide tarvitamise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab joobes juhtimise eest. Kuriteod vahelduvad, on nii vara- kui isikuvastaseid ja ohtlikke tegusid. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine, vastutustundetu käitumine. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav osaleb tööhõives alates 07.08.2017 ja sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" alates 26.09.

1. Kinnipeetav ära täitnud "Alkoholi" töövihiku, mille raames vesteldud 21.09.
2. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas, risk vanglas) ja ametnikele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivalla kasutamises kaasinimeste vastu, röövimises, narkootikumide tarvitamises kinnipidamisasutuses, vägivallas ja solvamises turvatöötajate vastu ja joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kristjan Pilleri perekonda kuuluvad tema ema R. I. ja poolvend T. P, kes teda vabanemisel toetavad. Kristjan Pilleri isa on surnud. Rahvastikuregistri andmetel Kristjan Pilleril lapsi ei ole. Isik on vangistuse ajal suhelnud enda ema ning endise elukaaslase T. M. R. I. sõnul on kinnipeetaval säilinud kontakt ka oma poolvennaga, kellega on suhted head. R. I. sõnul ei soovi Kristjan Piller enam oma endise elukaaslase T. M. suhelda, kellega varasemalt ühises elukohas sagedasti pidusid korraldati. Samas nähtub VANGIS andmetest, et Kristjan Piller on regulaarselt kontaktis olnud lisaks emale ka endise elukaaslase T. M. Isiku ema sõnul on Kristjan Piller teiste inimeste poolt kergesti mõjutatav, mistõttu kuriteod on aset leidnud. Ema arvates suuresti mõjutanud endine elukaaslane T. M. isikut. Kristjan Piller elas varasemalt koos T. M. üürikorteris aadressil XXX. Vabanedes asub Kristjan Piller elama oma ema R. I. juurde aadressile XXX. Eeltoodud aadressil asuv korter kuulub isiku emale. Tegemist on kahetoalise mugavustega korteriga. Ema sõnul on naabritega suhted head. Tartu Vangla materjalide kohaselt on Kristjan Pilleri vabanemisjärgseks töökohaks A. OÜ, kus ta asuks tööle ehitustöölisena. Telefonivestluses kinnitas A. OÜ juhatuse liige A. R. informatsiooni õigsust. Kinnipeetava ema sõnul on ta valmis Kristjan Pillerit vabanemisjärgselt majanduslikult toetama. Kriminaalkorras karistatud isikute registri andmetel on Kristjan Piller varasemalt kriminaalhooldusele allutatud kolmel korral. Ühel korral on kriminaalhooldus lõppenud isikule määratud ÜKT tundide sooritamisega ning kahel korral seoses sellega, et isik sooritas katseajal uue kuriteo. Kristjan Pilleri puhul on kuritegude sooritamise soodusteguriks olnud alkoholisõltuvus. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab § 424 eest ja
3. korda. On ära täitnud alkoholi töövihiku, mis tähendab, et on endale aru andnud, mis see tähendab, kas juua või mitte üldse juua. Põhitegur on alkohol. Mõistab, et peab hakkama käima psühholoogi juures ja abi otsima. On läbinud programmid Õige Hetk ja Eluviisitreening. On nõus kohus ka kohtu poolt sõltuvusravile allutamisega. Elama läheks ema juurde, kellel käis hiljuti ka kodus külas. Kinnipeetaval on ka laps, aga suheldakse omavahel läbi kinnipeetava ema. Tööle läheks OÜ-sse A. ehitustööliseks. On avavanglasse viidud alates 29.11.
4. Hetkel töötab OÜ-s P. abitöölise-õpipoisina metalltöödel. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kristjan Pilleri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kristjan Pilleri tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et isiku puhul on materiaalsed ja formaalsed alused vabanemiseks täidetud. Kuigi on jäänud väike jääk karistuse kandmise lõpuni, leiab kaitsja, et kaitsealusele ongi vaja kontrolli ja seda saab teha kriminaalhoolduse abil. Kaitsealune on väga mõistlik, 44 aastasena ta ise mõistab, et osa elust on möödas, aga käes ei ole midagi. Elukohta ei ole, ainult ema juurde saab minna, lapsega saab suhelda ainult ema kaudu. Kaitsealuse näol on tegemist isikuga, kes oskab ja suudab töötada ning alluda kontrollile. Tõendiks sellele on distsiplinaarkaristuste puudumine. Kui ta töötab, siis ta ei tarvita alkoholi. Kaitsealune ise leidis, et vajab spetsialisti abi, sest alkoholi tarvitamine on olnud pikaajaline. Ta võib osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning seal on ka väga tugev psühholoog. Ka iseloomustuses on kirjas, et ta ise saab aru, et kuriteod tulevad alkoholi tagajärjel. Kaitsja palub kaitsealune vabastada ja allutada ravile. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kristjan Pilleri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kristjan Piller kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kristjan Pilleri karistusaega hakati arvestama alates 12.02.2017. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kristjan Piller ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma ema R. I. juurde aadressile XXX. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud käesolevaks hetkeks sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja õige hetk. Samuti osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Samuti on kinnipeetav 29.11.2017 üle viidud avavanglasse ning ta töötab vanglast väljaspool OÜs P. Kohus on seisukohal, et Kristjan Pilleri käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Samuti on äärmiselt positiivne, et kinnipeetaval on võimalik vabanemise korral asuda tööle OÜ-sse A. ehitustöölisena. A. OÜ juhatuse liige A. R. on kinnitanud informatsiooni õigsust. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama koos oma emaga, kellega suhted on head. Samuti on kinnipeetava ema kinnitanud, et on valmis Kristjan Pillerit vabanemisjärgselt majanduslikult toetama, mis tagab isiku esialgse majandusliku toimetuleku ning võimaldanud kinnipeetavale elukohta temale kuuluvas korteris. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Kinnipeetav on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Isik näeb seost alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel ning on motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma. Kinnipeetav märkis, et peab hakkama psühholoogi juures käima ning abi otsima. Samuti kinnitas Kristjan Piller kohtule, et on nõus ka kohtu poolt määratavale ravile allumisega. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine kuidas konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda alkoholi tarvitamisest. Seega on põhjendatud anda Kristjan Pillerile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik ilma alkoholita ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Kristjan Pilleri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.02.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 15.02.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102,96 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kristjan Pillerilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik