KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-271 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täit

) § 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 alusel 06.02.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba seada MTA kasuks kinnistusraamatusse kohtulikud hüpoteegid summas 7500 eurot H. L. kuuluvale kinnistule asukohas Rapla maakond, Rapla vald, XXXXXXX, XXXXXX registriosa numbriga XXXXXX ning summas 125 562 eurot H. L. kuuluvale kinnistule asukohas Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, XXXXXX küla, XXXXXXX registriosa numbriga XXXXXXXX. 2. Taotluse kohaselt on H. L. alates 23.11.2010 Kotka Kodu OÜ

§ 40alusel.

Vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena võib maksuhaldur nõuda H. L. välja äriühingu deklareeritud tasumata maksuvõlga koos intressiga summas 133 062 eurot, mis on kujunenud perioodil 05.2014-11.2014 deklareeritud tasumata käibemaksust, millele lisandub intress. 2.2. Maksuhaldur leiab kogutud andmetele tuginedes, et äriühingule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik maksuotsusega määratavat maksukohustust täita. Maksuhaldur toob välja, et äriühingul puudub registervara, Kotka Kodu OÜ deklareeris viimati käivet 2015 mais, mis annab põhjust eeldada, et hiljem äriühingul käivet ei olnud, töötamise registri alusel on Kotka Kodu OÜ ainsaks töötajaks H. L. juhtorgani liikmena ja viimane majandusaasta aruanne esitati majandusaasta 2013 kohta. Lisaks ei tasunud Kotka Kodu OÜ tekkinud maksuvõlga tähtajaks ja maksuhaldur alustas sissenõudmistoiminguid. 22.01.2015 tegi maksuhaldur korralduse Swedbank AS-le pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Pangakontol võla tasumiseks vahendeid ei olnud ja viimane laekumine maksusumma katteks toimus 21.01.2016 tagastusnõude arvelt. Maksuvõlg on siiani tasumata. Maksuhaldur leiab, et ta on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Kotka Kodu OÜ registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt ja tal on

§ 96lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

2.3. Maksuhaldur leiab, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine ja põhjendab seda lühidalt kokku võttes järgmiselt. Maksuhaldur seletab, et Kotka Kodu OÜ maksuvõlg on kujunenud H. L. juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuhaldur on tuvastanud, et H. L. omas äriühingu juhatuse liikmena otsest mõju Kotka Kodu OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Ta oli Kotka Kodu OÜ ainsa seadusliku esindajana vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Võla kujunemise ajal võttis H. L. maksuhalduri andmetel äriühingust sularaha välja summas 101 230 eurot, vahemikus 02.12.2013—21.11.2014 on tehtud ülekandeid H. L. kontole 18 korral summas 22 432 eurot, selgitustega „kassasse“, „laen“, „laen tagasi“, „kanne“, „laenu tagastamine“, „tagastus“. 02.07.2014 on tehtud kanne tema ema H. A. L. kontole summas 9400 eurot selgitusega „laenu tagastamine“. Eeltoodust tulenevalt leiab maksuhaldur, et tal on põhjendatud kahtlus, et nimetatud väljamaksete näol võib tegu olla ettevõtlusega mitteseotud kuluga kogusummas 133 062 eurot, millest tulenevalt võib maksuhaldur sellise juhatuse liikme teguviisi (vastavate 2

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

2.

1. Maksuhaldur on seisusukohal, et tal on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ta toob välja, et Maksumaksjate registri andmetel sai H. L. viimati töötasu aastal 2016 ja väljamaksete suurus oli keskmiselt 400 eurot. Seega on H. L. viimaste aastate sissetulek olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kuivõrd H. L. oli Kotka Kodu OÜ aktiivne juhatuse liige ning omas juurdepääsu äriühingu dokumentidele, iseloomustab maksuhalduri hinnangul tema tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja asjaolu, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksude tasumist tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib H. L. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Seetõttu on maksuhalduri arvates vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib H. L. tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 2.
2. Maksuhaldur leiab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Käesolevas asjas algab maksuotsustega määratud maksude aegumistähtaeg varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 20.06.2014, kuna vanim tasumata käibemaksukohustus pärineb 2014.a maist. Seega, kui kohaldada

§ 98

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 5 aastat, aegub maksusumma määramine 2019.a mais. Seega ei ole 5-aastast aegumistähtaega rakendades

§-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud. 2.6. Maksuhaldur toob välja, et H. L. kuulub järgmine registervara: 1) 0,7 ha suurune elamumaa 100%, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, XXXXXX küla, XXXXX registriosa numbriga XXXXXXXXX Ehitisregistri andmetel asub kinnistul elamu.10 Lääne-Nigula vallas müüakse hetkel maju keskmiselt ~ 60 075 euroga. Selliseks hindab maksuhaldur antud maja väärtuse; 2) 27,5 m2 suurune korter aadressil Rapla maakond, Rapla vald, XXXXXXX, XXXXXXX registriosa numbriga XXXXXXXXXX Samas majas on 28 m2 korter müügil 7500 euroga. Selliseks hindab maksuhaldur ka antud korteri väärtuse. Kui võrrelda H. L. vastutusmenetluse tulemusena potentsiaalselt väljanõutavat võlga temale kuuluva registervara väärtusega, selgub, et potentsiaalne võlg ületab oluliselt registervara väärtust. Maksuhaldur märgib siiski, et nimetatud väärtused on pelgalt hinnangulised ning vara tegelik müügihind võib erineda. Seega on otstarbekas paluda taotlusega luba seada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks hüpoteek summas 7500 eurot H. L. kuuluvale 3

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur Helar Luige vastu suunatud täitetoimingud, kui H. L. on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude H. L. vastu tasuda Kotka Kodu OÜ võlgnevus kogusummas 133 062 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kohtutäituri seaduse15 § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 lg 3 p 4 kohaselt 120 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 133 062 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt kohtutäituri põhitasu 7,5 % nõude summast ehk 9979,65 eurot. Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ca 10 099,65 eurot, millele lisanduks KTS § 45 lg 1 alusel 2000 eurot (võttes aluseks kinnistute hinnangulisi väärtuseid), kokku 12 099,65 eurot. Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 145 161,65 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seisukoha küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130

lg 1 p 2); pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130

lg 1 p 3); arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (

§ 130

lg 1 p 4).

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning 4

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

-i § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 4. Kohus leiab, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlus on põhjendatud ja selle saab rahuldada. 4.1. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega H. L. suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (

§ 96lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on selgitanud, et maksuhalduri menetluses on Kotka Kodu OÜ maksuvõla, mis seisuga 05.02.2018 on 140 210,54 eurot, sh intress 59 620,61 eurot, sissenõudmine. Maksuhaldur on ära näidanud, et ta on asunud 22.01.2015 maksuvõlga sisse nõudma, kuid see ei õnnestunud tulenevalt asjaolust, et Kotka Kodu OÜ pangakontol maksuvõla tasumiseks vahendeid ei olnud. Maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Kotka Kodu OÜ registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Maksuhaldur on ära näidanud, et Kotka Kodu OÜ maksuvõlg on kujunenud H. L. juhatuse liikmeks oleku ajal ja et H. L. omas äriühingu juhatuse liikmena otsest mõju Kotka Kodu OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Ta oli Kotka Kodu OÜ ainsa seadusliku esindajana vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduri kogutud andmetest nähtub, et võla kujunemise ajal võttis H. L. äriühingust sularaha välja summas 101 230 eurot, vahemikus 02.12.2013—21.11.2014 on tehtud ülekandeid H. L. kontole 18 korral summas 22 432 eurot, selgitustega „kassasse“, „laen“, „laen tagasi“, „kanne“, „laenu tagastamine“, „tagastus“. Lisaks on 02.07.2014 on tehtud kanne H. L. ema Helle A. L. kontole summas 9400 eurot selgitusega „laenu tagastamine“. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et nimetatud väljamaksete näol võib tegu olla ettevõtlusega mitteseotud kuluga kogusummas 133 062 eurot, millest tulenevalt võib maksuhaldur sellise juhatuse liikme teguviisi (vastavate ülekannete ja sularaha väljamaksete teostamine) kvalifitseerida tasumiskohustuse tahtlikuks rikkumiseks, kuna ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete arvelt oleks Kotka Kodu OÜ saanud tasuda deklareeritud 5

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis annab aluse vastutusotsuse koostamisele tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96

lg 1 tähenduses ja selle menetluse võimalikuks tulemuseks on Helar Luige solidaarne vastutus Kotka Kodu OÜ maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduses 133 062 eurot.

4.

1. Kohus nõustub maksuhalduriga, et arvestades H. L. tegevusest Kotka Kodu OÜ juhatuse liikmena selle majandustegevuse korraldamisel, osaühingu maksude tähtaegselt tasumata jätmises ning sellest rahaliste vahendite väljaviimisel, võib järeldada, et H. L. võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma taotluses näidatud kinnisvara. Samuti nähtub maksuhalduri kogutud andmetest, et H. L. on Maksumaksjate registri andmetel saanud viimati töötasu aastal 2016 ja siis oli selle väljamaksete suurus oli keskmiselt 400 eurot. Kohus nõustub taotlejaga, et L. viimaste aastate sissetulek on olnud ilmselt ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus leiab, et neid asjaolusid arvesse võttes on olemas alused põhjendatud kahtluseks, et võimaliku tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib olla tulevikus võimatu või oluliselt raskendatud. 4.
2. Maksuhaldur on taotluses näidanud H. L. kuuluva registervara, hinnanud ligikaudselt turuhindade alusel selle väärtust ja põhjendanud, miks ta soovib nimetatud varale kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et potentsiaalne maksuvõlg ületab oluliselt registervara hinnangulist väärtust, ei ole soovitud ulatuses kohtuliku hüpoteegi seadmiseks loa taotlemisel tegemist põhjendamatult suure täitmist tagava meetme taotlemise nõudega ja see ei kahjusta ebaproportsionaalselt H. L. õigusi. 4.
3. Käesoleval juhul ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (

§ 98lg 1).

Maksuotsustega määratud maksude aegumistähtaeg algab varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 20.06.2014. Seega ei ole 5-aastast aegumistähtaega rakendades maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud.

§ 98

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 5 aastat kohaldamisel aegub maksusumma määramine 2019.a mais. Samuti ei ole Kotka Kodu OÜ registrist kustutatud. 5. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu H. L. suhtes, kui ta esitab tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Taotlusest selgub, et tagatise summa 145 161,65 eurot tuleneb võimalikust maksukohustusest suuruses 133 062 eurot ja sellele liidetud täitekuludest 12099,65 eurot. 6. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja 6