Obsah (8)

§ 660§ 661§ 431§ 428§ 429§ 150§ 230§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese Viljandi kohtumaja 22. veebruar 2018 nr 2-17-10153 X.X.hagi X.X.ja X.X.vastu kinniasja ebase

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Hageja on 02.07.2017 esitanud kohtule hagi X.X.ja X.X.vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudes. Hageja loobus hagist 05.02.2018 toiminud kohtuistungil. 14.02.2018 esitas hageja taotluse tagastada pool tasutud riigilõivust. 2.

§ 431

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 1 3.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 4. Kostjal ei olnud menetluse lõpetamisele vastuväiteid. 5. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine alust menetluse lõpetamisest keeldumiseks ning kuna hageja on hagist loobunud, võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab

§ 428lg 1 p 3 alusel tsiviilasjas menetluse.

6. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seoses sellega kohtu kantseleil tagastada antud tsiviilasjas tasutud pool riigilõivust so 150 eurot hageja arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxx(Swedbank).

1. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjatelt, kuna hagejale teadaolevalt kostjad vabastasid eramu augusti alguses 2017, s.o. peale hagiavalduse esitamist kohtusse.
2. Hageja on seisukohal, et seda väidet tõendab elektri tarbimine majas augustis 2017 ja naabrivalve.
3. Kostjad vaidlevad tõendite vastu. Elektritarbimise näidud ei tõenda kinnistul olevate hoonete kasutamist kostjate poolt. Elektrit sai kasutada ka hageja ise ja /või kinnistu teine omanik X.X..
4. Kohus leiab, et elektritarbimise graafikud ei tõenda kostjate poolt kinnistu kasutamist. Samuti ei tõenda seda üldsõnaline väide naabrivalve kohta. Kes on naabrivalve ja mida ta konkreetselt tõendab, selle kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole. 11.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Hageja on märkinud hagiavalduses, et kostjad kasutavad X.X: kuuluvat kinnistut xxxxx-xxxx xxxx xxxxxxxx xx, ilma õigusliku aluseta. X.X.valdus talle kuuluva kinnistu kaasomandi osa suhtes on takistatud.
2. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostjad kasutasid kinnistut ilma õigusliku aluseta ja ei ole ümber lükanud ka väidet, et kostjatel oli teise kaasomaniku nõusolek kinnistul elamiseks.
3. Kostjate esindaja selgitas kohtuistungil, et kinnistul on kaks omanikku, lisaks hagejale ka X.X.. X.X. on X.X.ema vend ehk hageja onu. Kostja X.X.on hageja vanaema õde. Kostjad ei ole mingil moel hagejale kahju tekitanud. Hageja elab ja töötab Soomes. Kostjatel oli teise kaasomaniku X.X.i nõusolek ja luba seal viibida ja suusõnaline kokkulepe oli ka hagejaga. X.X.on olemas X.X.i notariaalne volikiri, mis on koostatud
4. detsembril 2014 notar Virgi Ojapi büroos. Kostja I kasutas kinnistut elamispinnana omanike nõusolekul, kuid kostjad hagi esitamise seisuga enam kinnistut ei kasutanud.
5. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kinnistu oli hageja X.X.valduses. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kinnistu faktilise valduse võttis hageja üle
6. novembril 2017 tunnistajate juuresolekul.
7. Kohus leiab, et arvestades kõiki hagis, vastustes ja kohtuistungil esitatud asjaolusid, ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 17.

§ 178

lg-te 1 ja 2 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 3