KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6293 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg P

§ 76lg 4,5 alusel määrata Peeter Kivistikule katseaeg kuni 19.04.2021.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Peeter Kivistikule elektroonilise valve kestuseks seitse

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Peeter Kivistiku keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76lg 5 alusel allutada Peeter Kivistik käitumiskontrollile kestusega kakskümmend neli

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7, 8 alusel määrata Peeter Kivistikule katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed);  osaleda sotsiaalprogrammis.

1. Määrata Peeter Kivistik katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Peeter Kivistiku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Peeter Kivistik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Norra Kuningriigi Borgartingi apellatsioonikohtu 08.09.
5. a kohtuotsusega tunnistati Peeter Kivistik süüdi Norras 08.09.2015 narkootikumide ebaseadusliku sisseveo eest ja teda karistati 7 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Harju Maakohtu 01.12.2016 määrusega asjas nr 1-16-6293 tunnistati lubatavaks Peeter Kivistiku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Borgartingi apellatsioonikohtu 08.09.2015 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Peeter Kivistiku poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti

§ 184

lg 2 p 1 järgi teda karistati vangistusega 7 aastat ja 6 kuud, millest arvati maha 3 aastat 1 kuu ja 1 päev vangistust ning kanda jäi 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.10.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega asjas nr 1-16-6293 tühistati Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus osas, millega maakohus kohaldas kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni art 11 lg 1 p-i c ja arvas karistusest maha 3 aastat 2 kuud ja 1 päeva vangistust. Kohtus täpsustas, et Peeter Kivistiku poolt toimepandud kuritegu ei kvalifitseerita Eestis ümber ega mõisteta talle karistust, vaid määras Peeter Kivistiku poolt Norra Kuningriigis toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks luges 31.10.
2. Riigikohtu
3. mai 2017 määrusega asjas nr 3-1-1-29-17 arvati KrMS § 484 lg 7 alusel Peeter Kivistiku suhtes Eestis täidetava karistuse – 7 aastat 6 kuud vangistust – hulka välisriigis vangistuses viibitud aeg 11 päeva ja loeti ärakantavaks karistuseks 7 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust, mille algust arvestati alates tema kinnipidamisest
4. oktoobril
5. 31.10.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Peeter Kivistiku isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, lisandub neljas, mis on praeguseks karistuseks (üle toodud Norra kuningriigist). Varasemalt toime pannud avaliku varguse, salajase varguse ja dokumendi, pitsati või stambi riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine. Praeguseks kuriteoks narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kõikide kuritegude puhul on ajendiks olnud majanduslikud raskused ja eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Peeter Kivistik saabus karistust kandma Eesti Vabariiki 24.08.
6. Karistusaja aluseks on 31.10.
7. ITK koostati kinnipeetavale 05.09.2017 ja Kivistikust mitteolenevatel põhjustel ei ole taasühiskonnastavate tegevustega alustatud. Eesti saabus Norra Bastoy avavanglast, millele eelnevalt viibis Ullersmo vanglas. Norra vangistuse ajal, läbis 2014 aastal kursuse Design and Art (Disain ja kunst) ja Media and Communication (Meedia ja kommunikatsioon), mis toimusid nädalas 3 korda ja mille kogumahuks oli 24h. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ja rahva tervise ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on materiaalsetes raskustes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 12%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Tartu Vangla poolt saadetud taotluse kohaselt, ei ole P.Kivistikul oma isaga kunagi suhteid olnud ning kinnipeetava ema suri, kui isik oli 14-15 aastane. P.Kivistiku lähemasse suhtlusvõrgustikku kuulub onu V. K. Lähedastest inimestest on kinnipeetaval elukaaslane J. P. C. ja ühisest kooselust tütar Z, kes aga elavad Hispaanias. Tartu Vangla taotlusest nähtub, et paarisuhe on säilinud ning suhtlus toimub omavahel telefoni teel. Lähisugulastest on olemas veel poolvend T. K, varasema nimega P. Onule teadvalt ei ole Peeter Kivistikul temaga suhtlust. Vangistuse perioodil on P. Kivistik suhelnud lähedastest telefonitsi ainult onuga, kellega on olnud ka lühiajaline kokkusaamine. Vestlustest kinnipeetava onu V. K, tema abikaasa L. K. ning nende poja O. K. selgus, et nemad ei ole kinnipeetava käekäigu ja varasemate tegevustega kursis. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub P. Kivistik elama aadressile XXX. Kinnisturegistrist nähtub, et tegemist on Peeter Kivistiku onu –V. K. kuuluva korteriga. Tegemist on 4-toalise, kõigi mugavustega ridaelamuboksiga. Elektroonilise järelevalve jaoks vajalikud eeltingimused on täidetud. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud onu V. K, tema abikaasa L. K. ja nende täisealinepoeg O. K. Harju Maakohtu määrusest nähtub, et isik ei ole Eestis elanud alates
8. aastast. 21.09.2017 koostatud riskihindamisest nähtub, et isik töötas välismaal ametlikult farmides, ehitustel abitöölisena, põllumajanduses ja lillekasvatuses. Enne vangistust oli hõivatud enda loodud firmaga, mis viis kokku tööotsijaid ja tööpakkujaid. Välismaal on isik ka juurde õppinud turunduse juhtimist, disaini ja kunsti ning meediat ja kommunikatsiooni. Käesolevalt on kinnipeetav avaldanud, et vabanemise korral on võimalus tööle saada ettevõttesse K. V. OÜ. 02.10.2017 toimunud telefonivestlusest ettevõtte tegevjuhi K. K. selgus, et tööandja on isiku võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral valmis P. Kivistikule tööd pakkuma. Ettevõte tegeleb metalltoodete valmistamisega ning Peeter Kivistiku tööülesanneteks oleks abistavad-ja metallitööd. Võimalik elektrooniline jalavõru poleks tööandja sõnul takistuseks, kuna töö on paikne. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Peeter Kivistik selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Norras pani toime narkootikumidega seotud kuriteo. Norras on ära kandnud enamuse ajast ja läbinud mitu kursust ja õpib omavoliliselt, sest on elamisluba Hollandis ja Hollandi riik saadab siiani õppimismaterjale. On õppinud kunsti ja meediajuhtimist, õpib praegu turundust. 2 aastat on õpitud ja üks veel jäänud ning siis saab sertifikaadid kätte. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Elama läheks venna ja tema abikaasa juurde, kellega läbisaamine on hea, nad ainukesed sugulased. Kinnipeetava abikaasa elab Hispaanias koos ühise 8-aastase lapsega. Suheldakse telefoni teel. Kui kinnipeetav oli Norras, käisid vanglas külas pidevalt. On kavas taasühineda. Naine töötab ja laps käib koolis Hispaanias ning kui jalavõru aeg läbi saab, siis kindlasti läheks sinna. Onu sai kinnipeetavale töökoha Tartus abitöödele metalli lakkija ja värvijana. Tahaks ennast ka turunduse ja juhtimise suunas arendada. Metallitööd ja abitöölise koht ei too küll sisse, kuid see ei ahvatle taas kuritegu sooritama. Käis enne ka avavanglas tööl tuletõrjes üksuse juhina ja kinnipeetaval on ka laps. Varasemalt pani lapse kõrvalt kuriteo toime nooruse rumalusest, püüab ennast parandada. Probleemid alkoholi ja narkootikumidega jäävad kaugesse minevikku. Kuriteokaaslastega ei suhtle ja ei kavatse hakata ka, tegi otsuse ja see oli vale otsus. Norra vanglas oled nagu väljas, on vesi ümber, aga on võimalus õppida. On arvuti, sul on eramaja ja käid oma võtmega, käid kalal. Inimesed tulevad igast maailma otsast ja teevad intervjuusid. Kui peaks tekkima probleemid, pöörduks kinnipeetav sugulaste poole, nad toetavad teda ja muidugi on tuttavaid, kellelt võib abi küsida. Vanglas on osalenud majandustöödel. On selle aja jooksul palju aru saanud ja loodab kohtu poolt kõige paremat otsust. Kaitsja palub P.Kivistik ennetähtaega tingimisi vabastada eelkõige seetõttu, et tema vabastamist toetavad vangla ja prokuratuur. Ühtegi distsiplinaarkaristust ja kehtivat karistust ei ole ja arhiveeritud karistused pärinevad 2001 ja 1999 aastast, neile tugineda ei tohiks. Ta on läbinud erinevad kursused ja seda praegugi Hollandi Kuningriigi kulul õppides turujuhtimist. Töökoht on garanteeritud. Vangistuses leida sobivat töökohta on ebareaalne. Samuti on isik täitnud nõuetekohaselt töökohustust. Vabaduses on olemas elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Mis puudutab sotsiaalprogramme, mis on planeeritud sügisesse, siis neid on võimalik ka vabaduses läbida olles kriminaalhooldusel. Norra Kuningriik usaldas P.Kivistiku avavanglasse ja arvestades madalaid uue kuriteo sooritamise riskiprotsente leiab kaitsja, et P.Kivistik tuleks vabastada tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Peeter Kivistiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Peeter Kivistiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kaks karistust kustunud ja viimane karistus on üle toodud Norrast. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetul vangistuses viibimise aja jooksul kordagi probleeme tekkinud, ei kaaskinnipeetavate ega ametnikega. Isiku puhul on positiivne, et isikul on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samuti on positiivne isiku käitumine karistuse kandmise ajal. Negatiivne asjaolu on süüdimõistetu isiku korduv karistatus. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Peeter Kivistiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Peeter Kivistiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Peeter Kivistiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Peeter Kivistiku kannab käesolevalt karistust välismaal toime pandud narkokuriteo eest. See kuritegu oleks Eestis kvalifitseeritav

§ 184

lg 2 p 1 järgi, mis on esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Peeter Kivistik kandnud temale mõistetud karistusajast ära üle 4 aasta 2 kuu, so 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest tulenevalt elama aadressile XXX. Tegemist on kinnipeetava onu –V. K. kuuluva 4-toalise, kõigi mugavustega ridaelamuboksiga. Elektroonilise järelevalve jaoks vajalikud eeltingimused on täidetud. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud onu V. K, tema abikaasa L. K. ja nende täisealinepoeg O. K. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole Tartu Vanglas ühtegi distsiplinaarkaristust ning ka Norras on isik üle viidud madalama turvatasemega vanglasse isiku heast käitumisest tulenevalt. Tartu Vanglas viibides osaleb kinnipeetav alates 06.11.2017 vangla majandustöödel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav ametiisikutega koostööaldis. Kui kohus isikut ei vabasta, soovib ta osaleda programmides. On huvitatud ka haridusest, jätkab enda Norras vangistuses pooleli olevaid õpinguid. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, kes aitab isikul püsida seadusekuulekal teel ning on valmis raskustes abistama. Kinnipeetav suhtleb oma elukaaslasega vangistuses olles telefoni teel. Samuti on kinnipeetaval lähedased suhted onuga, kes aitas kinnipeetaval vabanemise puhuks ka töökoha leida. Kuriteokaaslastega kinnipeetav ei suhtle ning ei soovi ka vabanedes suhtlema hakata. Seega saab kinnipeetava lähivõrgustik ja suhtlusringkond olema seadusekuulekas ning toetav. Kinnipeetaval on vabanemise korral kindel töökoht ettevõttesse K. V. OÜ. Ettevõte tegeleb metalltoodete valmistamisega ning Peeter Kivistiku tööülesanneteks oleks abistavad-ja metallitööd. Elektrooniline jalavõru poleks tööandja sõnul takistuseks, kuna töö on paikne. Töökoha olemasolu tagaks isiku eduka pikaajalisema majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakuks ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Kinnipeetava ütlustest nähtub, et isik on motiveeritud ennast harima ning teadvustab, et narkokuritegu oli vale otsus. Isik kinnitas, et tulevikus probleemide tekkimisel pöördub abi ja toetuse saamiseks lähedaste ja tuttavate juurde. Seega on põhjendatud anda isikule võimalus tõestada endale ja kohtule, et ta suudab edaspidi oma elu seadusekuulekalt korraldada. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik