Obsah (6)

§ 430§ 657§ 4§ 459§ 171§ 174

Tsiviilasi nr: 2-17-3534 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-3534 Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2018, Tallinn Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud

§ 430lg 1).

Kohus asus seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi. Määruskaebus

1. Kostja esitas 12.10.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuses teeb kostja ettepaneku, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale alates hagi esitamisest igakuiselt elatist 210 eurot. Määruskaebuse väidete kohaselt sõlmis kostja kompromissi arvestusega, et kostja taotleb hagejale lastetoetust Rootsi Kuningriigilt, kuid pärast kompromissi sõlmimist sai kostjale teatavaks asjaolu, et hageja seaduslik esindaja (hageja ema) taotleb riiklikku lapsetoetust Eesti Vabariigist. Kuivõrd mõlemast riigist ei ole võimalik lastetoetust saada, on muutunud kompromissi sõlmimiseks olevad asjaolud. Menetluse edasine käik 2
2. Hageja oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 8. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

9. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

§ 4lg 3 ja § 430 lg 1 esimese lause järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Selleks esitavad pooled

§ 430

lg 2 järgi kohtule allkirjastatud kompromissilepingu või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 1 teise ja kolmanda lause järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, ning märgib määruses kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud

§ 430

lg-s 3 sätestatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Ka määruskaebuses ei ole selliseid asjaolusid välja toodud. Samuti ei ole kolleegium tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi kinnitamisel. Toimikust nähtuvalt arutasid pooled kompromissi sõlmimist 27.09.2017 kohtuistungil. Pooled palusid vastavalt

§ 430

lg 2 teisele alternatiivile kanda kompromisskokkulepe kohtuistungi protokolli (tl-d 156 pöördel ja 157). Kompromisslepingus nõustus kostja elatise tasumisega hagejale alates 01.10.2017 igakuiselt miinimumsummas, kuid mitte vähem kui 235 eurot kuus, ning samuti elatise võlgnevuse 1770 eurot tasumisega osamaksetena kolme aasta jooksul igakuiselt 49 eurot 17 senti kuus. Pooled arutasid enne kokkuleppe sõlmimist ka määruskaebuses viidatud lastetoetuse küsimust (tl 156 pöördel ja 157). Seega ei esine ringkonnakohtu hinnangul aluseid maakohtu määruse tühistamiseks. 3 11. Määruskaebuses välja toodud asjaolu, et kostja ei osanud enda sõnul kompromissi sõlmimisel arvestada võimalusega, et väidetavalt edaspidi taotleb lastetoetust lapse ema, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kompromissiga nõustumisel peab menetlusosaline ise olema kindel, et tal on piisavalt informatsiooni kokkuleppe sõlmimiseks ja ta on suuteline seda täitma. Kompromissi sõlmimise aluseks olevate asjaolude olulise muutumise korral võib kostja

§ 459

lg-st 1 lähtudes esitada maakohtule hagi elatise suuruse vähendamiseks (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p-d 37 jj). Kohtuliku kompromissi saab võlgnik (kostja) tühistada või üles öelda ainult

§ 430

lg-s 8 sätestatud korras (vt ka Riigikohtu 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-15, p 9; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p 11). 12. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud kostja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud hageja oma seisukohta määruskaebusele, siis ei ole hagejal tekkinud määruskaebuse menetlemisel lepingulise esindaja kulusid. Seega hagejal puuduvad

§ 174lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.

13. Seoses kohtuniku Ele Liiv viibimisega haiguslehel asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ulvi Loonurm 4