Obsah (8)

§ 423§ 148§ 150§ 663§ 333§ 173§ 172§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1947 Tsiviilasi Kohtut

) § 477 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi.

§ 423

lg 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 12. Kuivõrd hindamise vaidlustaja, võlgnik Xxxx, ei ole eksperdi hindamiskulu ettemaksu maksnud, siis tuleb lugeda, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

§ 423lg 1 p 13 alusel jätab kohus avalduse läbi vaatamata.

1. Kohus määras kohtutäituri taotlusel arestitud, Xxxx´le (võlgnik) kuuluva kinnisasja, Harju maakond, Xxxx// Xxxx(registriosa xxxx), maksumuse kindlaksmääramiseks uut hindamist läbiviivaks eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi ning kohustas võlgnikku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks Rahandusministeeriumi arvelduskontole ette 445 eurot ja esitama kohtule selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tlk 22-23). Kohus hoiatas võlgnikku, et juhul, kui hindamiskulu ei tasuta kohtu määratud ajaks, loetakse, et nad ei ole hindamist vaidlustanud (TMS § 74 lg 9). 2
2. Võlgnik sai kohtu 15.02.2017.a määruse kätte 15.03.2017 (tlk 32-35). Võlgnik esitas kohtumäärusele määruskaebuse. Võlgnik märgib, et ta on tasunud nii menetluses 2-1026672 ettemaksu ning ka käesolevas menetluses määrab kohus ekspertiisitasu ettemaksuna. Seega on varasemale ettemaksu nõudele 300 eurot lisandunud uus nõue ettemaksu teostamiseks summas 450 eurot. Kuna ettemaksu kirje tehakse raamatupidamislikult ettemaksu kontole siis ettemaksu kontolt kulusse saab maksesoorituse kanda pärast raamatupidamisliku toimingu ehk antud olukorras ekspertiisi teostamist ja sellekohase arve kohtule esitamist. Kuna eelnevat ekspertiisi täiteasjades 017/2008/4070 ja 017/2008/4072 teostatud ei ole siis peab ka määruse koostamise hetkel olema tasutud ettemaks ettemaksu kontol. Xxxx on saanud ekspertiisikulude katteks nõude koos täiendava nõudega ettemaksu tasumiseks summas 300 eurot ja käesolevas asjas summas 445 eurot. Kuna ettemaksu nõuet on esitatud kokku kolmel korral siis on kogunõue summas 745 eurot ja kohtu viited

§ 148lg-le 5 ebaõiged ning määrus on edasikaevatav.

Avaldaja on seisukohal et ekspertiisitasu nõue käesolevas asjas peaks olema 145 eurot. Võlgnik esitas kohtule ka maksekorraldused enda väidete tõendamiseks. 15. 31.03.2017.a kohtumäärusega kohus keeldus võlgniku määruskaebust Harju Maakohtu 15.02.2017.a kohtumääruse peale menetlusse võtmast. Kohus lisas, et võlgnikul tuleb tasuda ekspertiisikulu vähem tasutud ulatuses, s.o summas 300 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (tlk 36-37). Kohus selgitas võlgnikule, et loeb ekspertiisitasu makstuks kohtule esitatud 29.03.2017.a maksekorralduse (kogumakse 160 eurot) alusel summas 145 eurot (tlk 33). Kuivõrd kohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest, siis oli puudutatud isikul õigus kohtule teatada, kas ta taotleb ka 15 euro lisamist ekspertiisitasu hulka. 10.09.2010.a ja 19.07.2014.a tehtud maksete (tlk 33 pöördel-34) osas märkis kohus, et nende tagastamise ning kasutamise õigus võib olla lõppenud

§ 150lg 7 ja lg 6 koosmõju alusel.

Nimelt näeb

§ 150

lg 7 ette, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras.

§ 150

lg 6 täpsustab ekspertiisitasu tagasinõudmise ja kasutamise tähtaega - riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasjas nr 2-10-26672 tasutud ekspertiisitasu tagastamise osas tuli esitada taotlus sellele menetlusgrupile, kes ekspertiisitasu maksmist tsiviilasjas nr 2-10-26672 ette nõudis. See põhimõte tuleneb

§ 150lg-st 4 – st riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli.

Mõlemad ettemaksud olid tehtud tsiviilasja nr 2-10-26672 raames (tlk 33 pöördel-34). Seega, kohus selgitas, et eeltoodust tulenevalt on võlgnikul jätkuvalt kohustus tasuda ekspertiisikulu ülejäänud ulatuses, s.o summas 300 (445-145) eurot. 16. Võlgnik esitas 11.05.2017.a kohtule määruskaebuse, et tühistada Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumäärus (tlk 52-54). 17.08.2017.a jättis Harju Maakohus võlgniku 11.05.2017.a määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (tlk 110) Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.08.2017.a kohtumäärusega võlgniku 11.05.2017.a määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumääruse muutmata (tlk 111). Tallinna Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Lisaks märkis Tallinna Ringkonnakohus, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (

§ 663lg 2 teine lause).

Eeltoodust tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2017.a kohtumäärus jõustus 21.08.2017.a.

1. Kuna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumäärus jõustus 21.08.2017.a, teavitas kohus võlgnikku kohustusest 3 tasuda ekspertiisikulu (tlk 113). 15.09.2017.a saadetud e-kirja sai võlgnik kätte 21.09.2017.a.
2. Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumäärusega pandi võlgnikule kohustus tasuda ekspertiisikulu vähem tasutud ulatuses, s.o summas 300 eurot. Kohus tuletas eeltoodud kohustust meelde ka e-kirjaga, milles andis uue tähtaja eeltoodud ekspertiisikulu tasumiseks. Võlgnik ei ole enda kohustust täitnud tähtaegselt, seega tuleb lugeda, et võlgnik ei ole eksperdi hindamiskulu ettemaksu maksnud ning hindamist vaidlustanud.
3. Võlgnik esitas kohtule 15.09.2017.a vastuväite, milles ta toob välja, et puudub õigusselgus, kas Harju Maakohus lahendab asja õigesti, kuna samaaegselt määruskaebuse lahendamisega on esitatud kohtu nõue 300 euro tasumiseks.
4. Kohus lahendab vastuväite

§ 333

lg 1 alusel, mis sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

1. Kohus leiab, et vastuväite rahuldamiseks alused puuduvad.
2. Võlgnik on seisukohal, et kohtu poolt edastatud kirja alusel toimuv menetlustoiming eksperdi kulude ette tasumiseks ei ole teostatud õigesti, kuna võlgnik on ettemaksu juba varasemalt tasunud ja 31.03.2017.a kohtumääruse ettemaksu tasumise asjaolu tõttu vaidlustanud. Olukorras kus 31.03.2017.a kohtumääruse osas puudub lõplik lahend ei saa 15.09.2017.a saadetud e-kiri omada õigusjõudu, sest tasumise vajaduse ehk kohtu nõudeõiguse osas puudub õigusselgus.
3. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumäärus jõustunud 21.08.2017.a. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2017.a kohtumäärusega, millega jäeti rahuldamata võlgniku määruskaebus Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumäärusele. Eeltoodust tulenevalt on olemas lõplik lahend Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumääruse osas. Seega, kohtul on õigus 31.03.2017.a kohtumäärusest tulenevat kohustust võlgnikule meelde tuletada ning anda selguse huvides uus tähtaeg kohustuse täitmiseks.
4. Kohus on 31.03.2017.a kohtumääruses selgitanud, miks ei saa lugeda tsiviilasjas nr 2-1026672 tasutud ettemakse käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohus ei muutnud Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumäärust, seega käesolevas menetluses on tagatud õigusselgus Harju Maakohtu 31.03.2017.a kohtumääruses nõutava eksperdi hindamiskulu ettemaksu osas.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus vastuväite rahuldamiseks ja see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine Xxxx kanda. 4 27. Kohus selgitab lisaks, et

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 190

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 190

lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

§ 190

lg 7 sätestab, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5