← Eesti

2-17-4173/33

2-17-4173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2017.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja num

) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 206

lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Harju Maakohus on 27.04.2017.a määrusega tsiviilasjas nr (2-17-4173) määranud Xxxx eestkostjaks Xxxx kuni 27.04.2022.a. Ühtlasi on kohus märkinud, et eestkostja ülesandeks on eestkostetava Xxxx esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemine, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Xxxx puudub iseseisev tehingute tegemise õigus, sealhulgas perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigus ning valimisõigus. Lisaks on kohus tuvastanud, et avaldajale on kuulumas korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx). Sama korteriomandi kohta on kinnistusraamatu kolmandasse jakku tehtud kanne tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse osas Xxxx kasuks, mis ulatub elamu korterile nr 1. Avalduses taotleb avaldaja saada nõusolekut puudutatud isiku kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 näeb ette, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte teise lõike p 6 sätestab, et puudutatud isikuks on eelkõige kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata 2 2-17-4173 täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (KRS § 341 lg 8). Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Asjaoludest nähtuvalt viibib Xxxx alates 2013. aasta algusest üldhooldusteenusel Xxxx Hooldekeskuses. Kohus on eestkoste seadmise menetluses tuvastanud, et Xxxxesineb täpsustamata vaskulaarne dementsus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Xxxx Hooldekeskuse juhataja on märkinud, et Xxxx esinevad tugevad mäluhäired, mistõttu vajab pidevat järelevalvet ja hooldust. On tulnud ette kordi, kus ta lõunat sööma minnes ei oska enam oma tuppa tagasi minna, ei leia kus uks on jne. Kohus on eelkirjeldatud asjaoludel veendunud, et Xxxx ei asu hooldusteenusel viibides isiklikku kasutusõigust teostama. Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on

§ 187

lg 1 p 1 alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek kustutada eestkostetava Xxxx nimel Xxxx kasuks korteriomandi Xxxx kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kolmandasse jakku seatud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mis ulatub elamu korterile nr 1.

§ 209

lg 1 sätestab, et isikule kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida eestkostja ei saa teha.

§ 209

lg-st 2 tuleneb, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on eestkostja Xxxx korteri omanikuks, sh kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamise osas huvitatud isikuks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada eestkostetava tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga temale erieestkostjat määramata

§ 209lg 2 ja KRS § 341 lg 8 koosmõju alusel. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus Ts

MS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.