← Eesti

2-17-19417/4

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 175§ 177§ 468

2-17-19417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2018, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19417 Tsiviila

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 05.01.2018 määrusega menetlusse ja andis tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 23.01.2018. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai kohtumääruse kätte isiklikult allkirja vastu 23.01.2018 (tl 69). Hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.02.2018. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 415 lg 1 kohaselt ja kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus rahuldab hagi kostja vastu tagaseljaotsusega ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 19.04.2016 sõlmitud laenulepingu nr 30518 võlgnevus 293, 97 eurot, sh. põhivõlgnevus 236, 31 eurot, intress 38, 28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0, 022% päevas, s.o 19, 38 eurot perioodi 03.02.2017-29.12.2017 2/3 2-17-19417 eest ning viivis põhiosalt (236, 31 eurolt) alates 30.12.2017 kuni kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt k

A.b hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (asja läbivaatamise kulu sh menetlusosalise esindaja kulu (

§ 138lg 1, 2, § 144 p 1).

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 215 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 140 eurot (2 x 70) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 215 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 140 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt (215 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.