1-17-6426/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-6426 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Mari Luuk Kaitsja Robert Sprengk (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Janno Saali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu JANNO SAAL, isikukood 39703024222, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.08.2017 ja lõpp 28.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.02.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Janno Saal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Janno Saalilt menetluskuluna riigituludesse 87,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700047409, selgitusse märkida: „1-17-6426, Janno Saal, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister kasuks 87,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Janno Saali kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Janno Saalile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janno Saali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Janno Saal on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 03.07.2017 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 4231 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 02.07.2017 -03.07.2017, so 2 päeva, karistusaja hulka ning mõistis Janno Saalile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.03.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust võrra mõistes Janno Saalile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 07.08.
4. Janno Saali on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Praegune kuritegu on süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ja liidetud on isikuvastane kuritegu, mis on toime pandud teist korda. Kuritegude muster kordub. Soodusteguriks on mõtlematu käitumine, grupi mõju, enesevalitsemise kaotamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Janno Saali tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Janno Saal taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja selgitas, et käis viimati kodus reedel, elama läheb xxxx, otsib endale töökoha, vormistas paberid invaliidsusgrupi määramiseks ja kinnitas, et võtab praegu korralikult ravimeid ja hakkab ka vabaduses korralikult rohtusid võtma. Avaldas, et peab oma elukohas elavat perenaist kasuemaks ja teab, et elamispinna omanikuga suhtlemiseks on tal vaja kriminaalhooldaja luba, kuna omanik on kriminaalkorras karistatud. Arvas, et kriminaalhoolduse raames saab ju paariks päevaks nädalas kokku leppida pesemise, kuna sinna valve levi ei ulatu. Kinnitas, et vanglasse sattuda rohkem ei taha, on sellest esimesest korrast õppust võtnud ja tahab lollused ära lõpetada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Janno Saali ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Janno Saali kohta. Kaitsja hinnangul on esimene reaalne vangistus isikule mõjunud, vanglas on ta end hästi ülal pidanud, distsiplinaarkaristused puuduvad, individuaalplaan on täidetud. Vabanemisel elukoht 2 ja sissetulek on olemas, seega kõik eeldused isiku vabastamiseks on olemas. Kaitsja palub Jaano Saali vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Janno Saali käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning kohtu hinnangul ei ole Janno Saali puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude muster on korduv ja soodusteguriks on mõtlematu käitumine, grupi mõju ning enesevalitsuse kaotamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama juhututtava juurde üürnikuna. Tegemist on 4-toalise eramajaga ja sinna saab paigaldada elektroonilise valve, kuigi Elisa levi on nõrk. Elamiskoha miinuseks on aga asjaolu, et pesemisvõimalus asub majast eemal ja elektroonilise valve levi sinna ei ulatu. Majas elab ka kriminaalkorras karistatud isik, kes on elamispinna omanik, seega tuleb Janno Saalil üürniküürileandja rollis temaga suhelda. Arvestades aga asjaoluga, et Janno Saal on teiste poolt mõjutatav ning impulsiivselt käituv isik, siis ei pruugi selline ühiselu reeglite järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema ja 3 venda, kusjuures 2 venda on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on läbinud pereteraapia ja sulle tulemusena on suhted pereliikmetega paranenud ning isegi head. Vennad koos emaga elavad kinnipeetavast eraldi, kuid nad kõik on ema sõnul nõus Janno Saali vabanemisel aitama vaatamata sellele, et nad on kõik töövõimetuspensionärid. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid, kellega võimalik suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul puudub ka konkreetne eriala ja tal on vähene haridus (põhiharidus). Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab isiku majanduslikku toimetulekut. Vanusest tulenevalt puuduvad tal ka töökogemused ja tööl käimise harjumus, samas soovib isik ise leida endale töökoht osalise tööajaga, kuna Janno Saal on xxxx ulatuses töövõimetu (invaliidsus ning 3 töövõimetus on seotud psüühikaga). Samas on kinnipeetaval õigus taastada töövõimetuspension, seega vabanemise korral on tal siiski väike, kuid kindel igakuine sissetulek. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik vangistuses töötab, on kaardistanud oma probleemid ja läbinud vestluse teemal „Alkoholi mõju tervisele ja seos kuritegevusega“, käib muusikateraapias. Ka osaleb Janno Saal noortele suunatud motivatsiooniprogrammis, hea käitumise eest on talle väljastatud erinevaid preemiaid, ka on ta käinud programmi raames kodukülastusel. Vangla iseloomustuse kohaselt on Janno Saalil tervislikust seisundist tulenevalt vähene probleemide lahendamise oskus ning kalduvus lahendada erimeelsusi vägivallaga, ka ei suuda ta alati mõista teiste inimeste seisukohti. Ametnikesse suhtub kinnipeetav viisakalt, kuid õigustab oma kuritegusid ja põhjendab vägivalla kasutamist kellegi kaitsmise vajadusega. Samalaadsete süütegude kordumine viitab sellele, et isik ei ole võimeline oma vigadest õppima, ta ei oska oma emotsioonidega toime tulla, mis omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt vaatamata sellele, et kontrollitud keskkonnas kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka on Janno Saali varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal kombel, ehk pannes katseajal toime uue kuriteo. Ka esines isikul probleeme üldkasuliku töö ajakava järgmisega. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole Janno Saalile positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Ka on kohus seisukohal, et kuna Janno Saal kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, siis peaks see olema eriti tugeva toimega ja seetõttu ei ole põhjendatud isikut vabastada ajal, mil ärakantud on üksnes pool määratud karistusest. Kinnipeetav saab karistust vanglas edasi kandes kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, raviplaanist kinnipidamine jne). Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4