järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav RENE EHA Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon: xxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 38305115214, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- eesti keel, töökoht: xxxxxxxxxxxxüldehitaja, kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: 1) 11.12.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi 1 aasta vangistust,
lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu vangistust, asendati üldkasuliku tööga 1030 tundi tähtajaga 2 aastat; 2) 09.05.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-3551
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta vangistust (kandmata 11 kuud 26 päeva vangistust) 18-kuulise katseajaga, väärteokorras 7 kehtivat karistust, tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Sirje Must Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rene Eha
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks Rene Ehale mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et see on tõendamist leidnud uuritud kirjalike tõendite ja süüdistatava ütlustega. Objektiivne koosseis on süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta, subjektiivsest küljest on Rene Eha poolt tegemist tahtlusega ja kavatsetusega, sest isik teadis, et tal ei ole juhtimisõigust. Juhtimisõiguseta sõitmine on Rene Ehale kujunenud elustiiliks - olles varem korduvalt karistatud jätkas ta samasugust tegevust. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada, et Rene Ehal on kaks kehtivat kriminaalkaristust 2013. ja 2017. aastast. Peale selle on teda karistatud väärteokorras alates 2012. aastast 7 korral. Viimane karistus oli 18.08.2017, kui Rene Ehale määrati 17 päeva aresti ja lisaks konfiskeeriti 2
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks selle kuriteo eest mõista 4 kuud 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 kuud ja 26 päeva, võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 16 päeva vangistust. Süüdimõistmisel palus prokurör Rene Ehalt sisse nõuda ka menetluskulud, milleks on sundraha ja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi tasu. Süüdistatav Rene Eha kinnitas, et süüdistuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistab end süüdi. Ta kahetses oma tegu ning selgitas nii käesoleva kui ka varasemate süütegude toimepanemise asjaolusid. Juhtimisõiguseta sõitmist põhjendas ta vajadusega tööl käia, kuna töötamine on seotud erinevate ehitusobjektidega elukohast eemal. Varasemad süüteod on süüdistatava sõnul toime pandud mõtlematusest ning olnud mõjutatud muuhulgas peres toimunud traagilisest sündmusest. Praeguseks on ta elu taas korda saanud, elab koos elukaaslase ja kahe lapsega, töötab ja tuleb majanduslikult toime. Käesolevaks ajaks on ta alustanud õpinguid autokoolis, et omandada juhtimisõigus. Varasemad karistused on enamjaolt kantud. Süüdistatav avaldas, et ta ei soovi vangistust kandma minna ja on nõus tegema üldkasulikku tööd. Paindlik tööaeg võimaldaks kolm nädalat tööl käia ja nädala üldkasulikku tööd teha. Kaitsja nõustus, et süüdistus on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, isik tuleb süüdi mõista ja küsimus on, milline võiks olla õige karistus. Kaitsja hinnangul on Rene Eha puhul tegemist inimesega, kellel on olnud probleeme enda elu korraldamisega. Tema peres on olnud mitmeid traagilisi sündmusi: õnnetus õe perega, oma pere läks lahku. Nüüdseks on uus elukaaslane ja olukord normaliseerunud. Rene Eha on tubli isa ja töömees, kes ei ole suutnud seadust täita. Ta on minevikus palju süütegusid toime pannud, kuid karistused on arhiveeritud ja neid kohus enam arvestama ei peaks. Kaitsja on seisukohal, et ühiskonnal ei ole kasu sellest, kui Rene Eha jääb vangistuse tõttu ilma töökohast ning jääb pooleli ka autokool, milles süüdistatav on alustanud õpinguid, et edasiselt käituda seadust rikkumata. Kuivõrd Rene Eha on varem talle karistusena määratud kohustusi täitnud ja seadus võimaldab mõista ka üldkasulikku tööd karistuseks, palus kaitsja kohtul seda võimalust kaaluda. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatava Rene Eha süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtuistungil uuritud tõendite põhjal leidnud täielikult tõendamist. Rene Eha ütlustest nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses nähtus, et tal puudus juhtimisõigus, teda oli varem korduvalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja ka selle eest karistatud. Vaatamata sellele juhtis ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas uuesti mootorsõidukit. Süüdistatava ütlused on kooskõlas kohtuistungil uuritud kirjalikud tõenditega. Nii nähtub riikliku infosüsteemi registri väljatrükist (t lk 12-13), et Rene Eha juhtimisõiguse on peatunud seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega alates 01.07.2011. Tunnistaja xxxxxxxxvere 06.10.2017 tunnistajana antud ütlustest ja ülekuulamisprotokolli lisadest (t lk 4-5, 6-8, 9) nähtub samuti, et 05.10.2017 juhtis Rene Eha süüdistuses näidatud kohas ja ajal sõiduautot Opel Astra Caravan reg märgiga xxxxxx. Kontrollimisel selgus, et samal aastal oli teda varem juba kahel korral juhtimiselt kõrvaldatud. Asjaolu, et Rene Eha on enne 05.10.2017.a juhtimisõigust omamata korduvalt juhtinud sõidukit ning juhtimiselt varasemalt kõrvaldatud, tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 3
järgi, s.o isiku poolt mootorsõiduki ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimisena. Kohtu hinnangul pani Rene Eha kuriteo toime kavatsetult.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Rene Eha ütlustest kohtuistungil nähtus, et ta oli teadlik, et tal puudub juba pikemat aega juhtimisõigus ning juhtimisõiguseta ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellele vaatamata asus ta taas sõidukit juhtima.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla süüdistatava süüvõimelisuse. Ka ei ole kohtuliku uurimise käigus tuvastatud ühtegi Rene Eha süüd välistavat asjaolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rene on süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistus Kohtuistungil uuritu põhjal on Rene Eha süü kuriteo toimepanemisel olnud suur. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Rene Eha teades, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, teda oli erineval moel selle eest karistatud ja, et edasiste rikkumiste eest järgneb kriminaalvastutus, jätkas rikkumiste toimepanemist ja juhtis taaskord sõidukit. Ta liikles praktiliselt läbi Eesti, enim sõidetaval maanteel seades nii ohtu paljude teiste isikute turvalisuse. Õigusvastase käitumise vabanduseks tõi Rene Eha töökohta sõitmise vajaduse, samas oleks võimalik süüdistatava elukohast Tallinnasse sõita ka ühistranspordiga, mis marsruudil TartuTallinn annab väga erinevaid võimalusi ja on vägagi paindliku graafikuga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust. Rene Eha selgitas kohtuistungil, et tal on kahju, et nii juhtus ja soovib ennast parandada. Selleks on ta astunud ka reaalseid samme, et edasiselt analoogseid rikkumisi vältida. Ta on alustanud õpinguid autokoolis, et taastada juhtimisõigus. Otsustamaks, millised on võimalused mõjutada isikut edasiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, ei saa jätta kohus tähelepanuta ka süüdistatava varasemat käitumist. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et Rene Eha on karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Kehtivaid väärteokaristusi on seitse ja kriminaalkaristusi kaks. Viimati karistati Rene Eha kriminaalkorras Tartu Maakohtu 09.05.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3551, seda küll teiseliigilise, s.o
Karistuseks mõisteti vangistus, mille kandmiselt vabastati Rene Eha
a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3551 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Kuigi nii süüdistatav kui tema kaitsja palusid kohtul kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, et pea kohus seda põhjendatuks. Varasema käitumisega on Rene Eha näidanud, et senised karistused, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega või on vabadus olnud piiratud lühikeseks ajaks, ei ole siiani eesmärki täitnud. Seega taaskord vangistusest vabastamine olukorras, kus isiku üleastumiste hulk ja nende sagedus on suurenenud, oleks kohatu ega täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Lisaks eripreventiivsele eesmärgile peab karistus andma ka avalikkusele selge signaali, et isiku pidev õigusvastane käitumine on selgelt taunitav ja riik sekkub, vajadusel ka rangeimal moel. Menetluskulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu summas 86,16 eurot (t lk 73-75). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a vastu võetud määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.