← Eesti

2-17-102690/19

Obsah (8)§ 218§ 187§ 162§ 164§ 657§ 442§ 163§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Kaire Pullerits, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) (lapsed) esitasid 13.02.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse SS-lt (kostja, isa) elatise 250 eurot saamiseks kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 21.02.2017 tegi kohus kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.03.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. 17.04.2017 esitasid hagejad maakohtule hagi kostja vastu, milles palusid kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista alammääras elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 13.02.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivis menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt on hagejad MM (ema) ja kostja lapsed, kes elavad alates vanemate kooselu lõppemisest juunis 2015 ema juures. Laste vanemad kolisid
  3. aastal Eestisse ja läksid lahku juunis
  4. Hagejate ema väitel kostja hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ei täida. Kostja tasus laste ema kontole elatist 2016 juulist kuni detsembrini, seejärel on kostja tasunud hagejate elatist vaid 200 eurot kuus. Kostja ei ole hagejatele alates 2017 aasta algusest elatist korrapäraselt maksnud. Kostja hakkas elatist kandma laste ema arveldusarvele alates juulist 2015, eelnevalt kandis kostja üürikulud ja laste ema kanda oli söök ja laste tarbed. Sellel ajal sai laste ema vanemahüvitist 256 eurot kuus ja 90 eurot peretoetust. Laste vanaema (kostja ema) kandis igakuiselt laste ema arveldusarvele raha kuni august 2016 sooviga toetada oma lapselapsi, selle tingis vajadus mööbli ja kodumasinate järgi seoses uude 2

(10)elukohta kolimisega. Kostja ema rahalisest toetusest kostjat ei informeeritud, kuna kostja ema kartis, et kostja jätaks vastasel juhul oma kohustused täitmata. Laste vanaema kandis laste emale 15 000 eurot korteri ostmiseks, mis jäi siiski ostmata, kuid laste ema ja vanaema kokkuleppel ei soovinud vanaema selle raha tagastamist. Kostja sai teada laste vanaema toetusest lastele, kostja ja tema ema vahel tekkis sellest tüli, mille tulemusel nõudis laste vanaema laste emalt raha tagastamist. Laste ema kandis osa summast laste vanaema arvele tagasi, osa rahast oli kulutatud auto ostule maksumusega 7000 eurot. Laste ema registreeris auto kostja nimele ja andis selle talle puuduoleva summa katteks, kõik osapooled olid sellest teadlikud ja nõus. Laste ema kulutas ülejäänud 2000 eurot laste vajaduste katteks. Hagejate emal pole ei kostja ega ka kostja emaga kokkulepet olnud, et nimetatud 2000 eurot tuleb arvestada kostja kohustuse katteks. Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbi vaatamata. Juhul kui kohus hagi menetleb, palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad ei ole nõude esitamisel arvestanud perioodil 21.02.2017-20.07.2017 saadud elatisabiga 986,18 eurot. Laste vajadused ei ole nii suured, et kostja peaks maksma sellises ulatuses elatist. Laste ema kolis peale lahku kolimist oma onu juurde Kose valda ja ei vajanud mööblit ega kodumasinaid, sest ei elanud üürikorteris. Kinnistusraamatu andmeil pole laste ema seniajani korterit ostnud, mis tingiks vajaduse mööbli ja kodumasinate järele. Kostja on oma kohustuse maksta elatist täitnud ja tasunud etteulatuvalt elatist hagejatele järgmiselt: - vanemad leppisid kokku kostja poolt tasutud 11 730 euro lugemises etteulatuva elatise maksmiseks: - kostja on tasunud alates detsembrist 2013 elatist 500 eurot kuus, mida laste ema on kirjalikult kinnitanud; - kostja ja tema ema tasusid paralleelselt lastele kumbki 400 eurot kuus, kokku 800 eurot kuus. - kostja oli teadlik, et tema ema hagejate toimetulekut toetab ja tõele ei vasta väited kostja ning tema ema sellekohase tüli kohta; - kostja ema kandis hagejate ema arvele 15 000 eurot lastelaste toetamiseks, sest laste ema väitis laste vanaemale, et soovib saadud raha eest endale ja lastele korterit osta; - korter jäi ostmata, laste ema ostis saadud raha eest auto; - septembris 2016 külastas laste vanaema Eestit, tema ja laste ema vahel tekkis usaldamatuse õhkkond ja ta palus laste emal 15 000 eurot endale tagasi maksta; laste ema kandis saadud rahast tagasi 6000 eurot; - ostetud sõiduki andis laste ema kostjale, kuid arvestades sõiduki vanust ja olukorda, ei saa see maksta 9000 eurot; kostja hindab sõiduauto väärtuseks 6000 eurot; - alates detsembrist 2013 on kostja tasunud igakuiselt lastele elatist käesoleva ajani 18 000 eurot ja samaaegselt kostja vanaema kokku 6400 eurot; - laste ema käsutuses peab olema veel 3000 eurot lastele mõeldud raha, mida on võimalik kasutada sihipäraselt laste ülalpidamiseks. Kostja sissetulek ei võimalda elatist tasuda hagejate nõutud suuruses. Kostja sooviks laste kulusid kanda n-ö otse, kuna ei usalda hagejate ema ja arvab, et ta kulutab elatise pigem enda peale. 3
(10)Maakohtu otsus 4. 05.09.2017 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis alates 13.02.2017 hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt igakuise elatisena kummagi hageja kasuks välja elatise alammääras. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Poolte menetluskulud jäid kostja kanda (

§ 162lg 1).

Kohus mõistis kostjalt laste ema kasuks välja õigusabikulud 972 eurot ja menetluskuludelt viivise. Kuna hagejate nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ja tõendama. Kostja on hagejate isa ja on kohustatud neid üleval pidama. Kostja konto väljavõtetega on tõendatud, et kostja osales hagejate ülalpidamises kuni 2016 lõpuni, 2017 jaanuaris kostja elatist ei tasunud ja perioodil veebruar 2017 kuni juuli 2017 on kostja igas kuus tasunud elatist kahe hageja peale kokku 200 eurot. 2017 on elatise alammäär 235 eurot, mida hagejad ka nõuavad. Seega ei ole kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust seadusest tulenevas vähimas võimalikus suuruses. Kostja tasutav 100 eurot hageja kohta ei kata lapse vajadusi, kui teine vanem panustaks samas suuruses. Hagejate vajadusi katab peamiselt hagejate seaduslik esindaja, kuid vanemate kohustused laste ees on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1 tulenevalt võrdsed. Ühtegi õigustust, miks kostja hagejaid seadusest tulenevas määras üleval ei pea, kohus ei tuvastanud. Kostja ema poolt hagejatele antav toetus ei oma õiguslikku tähendust elatise väljamõistmisel, kuna hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel puudub kokkulepe, et ülalpidamiskohustust hagejate ees täidab kostja asemel kolmas isik. Kostja soovib laste kulusid kanda otse ja seab kahtluse alla hagejate ema poolt elatise kasutamise sihipärasuse. Hagejate emal kui hagejaid igapäevaselt kasvataval isikul on õigus valida, kas ta soovib teise vanema poolt kulude otse kandmist või soovib ta kostja antud ülalpidamise abil ise hagejate kulusid tasuda. Kuna alammääras elatise nõuet ei pea hagejad tõendama, ei analüüsi kohus kostja väidet, et hagejate ema ei kasuta elatist sihipäraselt. Eeltoodust tulenevalt tuli hagi rahuldada. Hagejad taotlesid menetluskulude väljamõistmist esindaja 9 h töö eest 972 eurot, 1 h hind 108 eurot (sh käibemaks). Hagejate ema õigusabikulud olid, arvestades elatise menetluse tavalisest pikemat käiku, mõistlikud ja põhjendatud. Kohus arvestas, et kostja esitas vastuväidetena õiguslikke väiteid, mida tavapäraselt elatise vaidluses ei esitata. Õigusabikulud 972 eurot tuli kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on elatise maksmise kohustuse etteulatuvalt täitnud. Oma vastuses hagile (p 3.8) tõi kostja välja ettemaksuna tasutud elatise arvestuse. Kohus ei võtnud selle väite osas seisukohta ning jättis elatise ette tasumise küsimuses kohaldamata VÕS § 84 lg 1 ja § 88 lg 1. Ettetasutud elatise suuruse tõendamiseks esitas kostja tunnistaja ülekuulamise ja tõendite kogumise taotlused. Tunnistaja ülekuulamise taotluse jättis kohus 29.08.2017 istungil rahuldamata, kuid muude kostja 15.08.2017 menetlusdokumendi p-des 3.2 ja 3.4 esitatud taotluste osas kohus seisukohta ei võtnud. Juhul kui kohus ei pea kostja ema poolt esitatud kirjalikku kinnitust piisavaks, et lugeda tõendatuks, et ta on saatnud raha hagejate emale just laste ülalpidamiseks ja seda kostja väidetud summas, siis jääb kostja selle taotluse juurde ka apellatsioonimenetluses. 4

(10)Samuti jääb kostja oma taotluse juurde laste ema auto ostu-müügilepingu ja ema pangakonto väljavõtte välja nõudmiseks. Maakohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel sellega, millisel määral on kostja menetluse ajal elatist tasunud. Kohus ei arvestanud ka sellega, et elatise nõue on osaliselt, s.o 986,18 euro ulatuses, riigile üle läinud. Hagejad on nõude loovutamise tõttu kaotanud õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hagejate tegelikud kulud on väiksemad kui hagis väidetud. Kostja taotleb elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära PKS § 102 lg 2 alusel. Kostja tugines nimetatud väidetele ka 15.08.2017 menetlusdokumendi p-des 3.4 ja 3.
  1. Maakohus ei põhjendanud vanavanema poolt teostatud elatisemaksete õiguslikku tähendust. Ükski õigusnorm ei näe ette, et vanavanema poolt elatise maksmisel on õiguslik tähendus vaid siis, kui vanemad on selles eraldi kokku leppinud. Kui kostja ema maksetel ei oleks õiguslikku tähendust, siis tuleks lastel vanaemalt saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus jättis selle küsimuse lahendamisel kohaldamata VÕS § 78 lg
  2. Ükski seaduse säte ei näe ette, et elatise maksmise kohustus tuleks täita isiklikult. Kuna tegemist on hagilise perekonnaasjaga, mille menetluskulude jagamisel ei kohaldu

§ 162

, jättis maakohus ekslikult kohaldamata

§ 164ja menetluskulud kostja kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab teha

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata, ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.

  1. Pooled ei vaidle järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: kostja on XX.XX.XXXX sündinud XX ja XX.XX.XXXX sündinud YY (edaspidi hagejad) isa; kostja tasus ajavahemikus veebruar 2017 kuni juuli 2017 elatist igakuiselt 200 eurot kuus, s.o 100 eurot lapse kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna hagejad esitasid hagi elatise alammäras, ei pea nad oma vajadusi põhjendama ja tõendama.
  2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtu otsus ei vasta

§ 442

lg 8 nõuetele, sest kohus ei ole kostja vastuväidetele vastanud, tõendeid analüüsinud ega järeldusi teinud. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

  1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt enne hagiavalduse esitamist makstud elatist saab vaadelda mingis ulatuses elatise ettemaksuna.
  2. Kostja esitas hagejate ema 15.07.2015 kinnituse (tl 46, tõlge 47), mille kohaselt kostja on toetanud teda ja poolte ühiseid lapsi alates nende sündimisest, seejuures alates Eestisse kolimisest 23.12.2013 on kostja teinud ülekandeid igas kuus 500 euro ulatuses, pärast teise tütre sündi 600 euro ulatuses. Tõendit saab arvestada seisuga 15.07.
  3. Hagejad ei eitanud ka 5

(10)ringkonnakohtu istungil, et kostja nimetatuga hagejate ema ja lapsi toetas, kuid hagejate ema hagejate seadusliku esindajana selgitas, et kostja osales sel viisil üüri maksmises ja tegemist ei olnud elatise maksmisega. Kostja pole vastu vaielnud hagis toodud asjaolule, et hagejate ema ja tema asusid eraldi elama juunis
  1. Seega tuleneb antud tõendist, et pooled elasid tõendis märgitud perioodil koos ja neil oli vähemalt osaliselt ühine majapidamine.
  2. Pooled ei vaidle ja nimetatut tõendavad ka konto väljavõtted (tl 48-62), et ajavahemikul 02.06.2015-30.06.2016 teostas kostja ema ülekandeid hagejate emale 400 eurot kuus ja 05.05.2016 tegi ülekande 15 000 euro ulatuses (tl 63). 17.04.2017 antud kostja ema kinnitusest (tl 64) nähtub, et kostja ema on selgitanud 400-euroseid makseid ajavahemikul juuli 2015 – august 2016 lastelastele makstava rahana.
  3. Pooled ei ole tuginenud asjaolule, et neil oleks olnud suuline või kirjalik kokkulepe kindlas ulatuses elatise maksmiseks. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas elatise miinimummäärast suuremat maksmist lahuselava lapsevanema ja vanavanema poolt korraga saab vaadelda kui etteulatuvat elatise maksmist. Kostja on oma vastuses hagile kinnitanud, et ta oli teadlik oma ema poolt selliste ülekannete tegemisest laste emale laste ülalpidamiseks ja maksis lastele samaaegselt ise veel 400 eurot. Seega maksti kokku hagejatele 800 eurot ja eelduslikult ühe lapse kohta 400 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik kostja ema poolt nimetatud ajavahemikul makstud summasid käesoleva vaidluse asjaolude alusel hinnata kostja kohustuse etteulatuva täitmisena. Tegemist võib olla mittetäieliku kohustuse (VÕS § 4 mõttes) täitmisega või kinkega (VÕS § 259 lg 1 mõttes), kuna seadusest tulenevalt on vanavanemal kohustus maksta elatist üksnes asenduskohustusena (PKS § 106). Igal vanavanemal on õigus ja kõlbeline kohustus oma puudust kannatavaid lapselapsi võimaluse korral toetada. Samuti võib olla tegemist ka kostja kohustuse täitmisena hagejate ees (VÕS § 78 lg 1 mõttes), kui vastav kokkulepe oli kostja ja tema ema vahel. Kumma õigusliku olukorraga on tegemist, oleneb kostja ja tema ema sisesuhtes langetatud kokkulepetest ja ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.
  4. Kui käsitada 400 euro maksmist kostja ema poolt kostja kohustuse täitmisena (VÕS 78 lg 1 mõttes) ja arvestades, et 400 eurot lapse kohta on rohkem, kui elatise miinimummäär, ei saa tasutud summasid arvestada ringkonnakohtu hinnangul edasiulatuva elatise katteks. Last vahetult ülalpidaval vanemal on mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 7 lg 1) tulenevalt vaja teada, et elatis, mis talle on makstud, on mõeldud ka etteulatuva elatise katteks. Seadusest ei tulene, et kui lahuselav vanem maksab lastega koos elavale vanemale elatist üle seaduses sätestatud alammäära, arvestatakse miinimummäärast üle jääv summa edasiulatuva elatise katteks. Vastasel korral tekib olukord, kus lastega koos elav vanem ei tea, et ta võib lastele teha tegelikult väiksemas ulatuses kulutusi kui talle makstava elatise raames ja peab osa raha säilitama tulevaste kostja kohustuste katteks või arvestama, et tulevikus maksab teine vanem vähem elatist. Selline olukord oleks võimalik, kui võlgnik ja võlausaldaja selles kokku lepiksid või võlgnik maksmisel sellest võlausaldajat informeeriks. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
  5. 17.04.2017 antud kinnituses on kostja ema väitnud, et ka 05.05.2016 pangaülekandega hagejate emale üle kantud raha oli mõeldud lastelastele. Nimetatud väide on osaliselt vastuolus poolte esiletooduga. Hagejad ei eita, et raha oli mõeldud laste emale ja lastele korteri ostuks. Pooled ei vaidle, et korter jäi ostmata, hagejate ema ostis teatud osa raha eest auto ja kostja ema palus 15 000 eurot endale tagastada. Pooled ei eita, et 6000 eurot on laste ema juba laste vanaemale tagastanud, auto on registreeritud kostja nimele ja antud kostja käsutusse. Hagejate ema ja kostja vahel on üksnes vaidlus, kas kostja ema leiab sellega hagejate ema kohustuse (tagastada ülejäänud 2000 eurot) täidetud olevat või mitte. Seega ei saa ringkonnakohus 6
(10)arvestada kostja ema kinnitusest kui dokumentaalsest tõendist tuleneva väitega, et laste vanaema poolt 15 000 euro tasumisega on laste vajadused kaetud või et laste vanaema on täitnud kostja kohustuse. Poolte väidetest ja kostja ema kinnitusest selgub, et kostja ema kandis raha üle sihtotstarbeliselt korteri ostuks, ei nõudnud esialgu raha tagastamist, kuid tegi seda hiljem. Menetluses antud kinnitus on aga antud olukorras, kus hagejate ema väitel on ta kostja emale 6000 eurot juba tagastanud ja lugenud kokkuleppel kostja emaga ülejäänud kohustuse täidetuks kostjale auto üleandmisega. Seega ei saa väita, et hagejate seaduslikul esindajal on võimalus kasutada 15 000 eurot laste ülalpidamiseks. Nimetatud summa tasumist ei saa seetõttu käsitada ka etteulatuva elatise maksmisena.
  1. Mis on auto väärtus ja kas hagejate ema peab veel hüvitama kostja emale 2000 eurot või rohkem, ei ole käesoleva vaidluse juures oluline, sest puudutab laste ema ja kostja ema vahelisi suhteid. Eeltoodu tõttu ei analüüsi ringkonnakohus auto turuhinda puudutavaid väiteid ja vastavat tõendit - väljavõtet portaalist auto24.ee (tl 69-76).
  2. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt RKTKo 3-2-1-174-16, p 13).
  3. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite osas, et ta teeb miinimumtasuga treeneritööd ja muud vara kostjal ei ole. Kostja ei ole tõendanud, milline on tema konkreetne sissetulek ja varaline seis, kuid on selgitanud 29.08.2017 kohtuistungi protokolli kohaselt, et teenib 400 eurot kuus, tema kulutused on 500 eurot kuus, millest 370 eurot on korteri üür, millele lisanduvad vesi ja elekter, kokku 500 euro kandis. Eelduslikult on kostjal kulutused ka toidule ja riietele. Millistest sissetuleku allikatest kostja tema sissetulekut ületavat osa kannab, seda kostja selgitanud ei ole. Samas ei ole ka hagejad väitnud, et kostja sissetulekud on suuremad tema poolt märgitust.
  4. Arvestades kostja ringkonnakohtu istungil antud selgitust, et ta on valmis laste püsikulud või tema arvates ettemaksu lõppemisel tasuma lastele elatist kummalegi 200 eurot kuus, esinevad kostjal võimalused sellises ulatuses elatise maksmise kohustust täita. Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks laste isalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise 200 euro ulatuses.
  5. Maakohus jättis arvestamata kostja väidetega, et ta tasus elatist veebruarist kuni juulini 2017 200 eurot kuus. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja maakohtus konto väljavõtte (tl 45), millelt nähtuvalt on kostja tasunud elatist alates 16.07.2015 – 12.03.2017 igakuiselt 200 eurot. Vaidlust ei ole, et samas ulatuses jätkas kostja elatise maksmist hagejatele kuni juulini
  6. Hagejad kinnitasid 29.08.2017 kohtuistungil oma seadusliku esindaja kaudu, et kostja on tasunud elatist 2017 aastal kõikidel kuudel, v.a jaanuar ja august. Elatist tuleb seetõttu vähemalt nimetatud kuude eest tasutud elatise võrra vähendada ja otsus nimetatud osas tühistada. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et elatise veebruari 2017 eest saab välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 13.02.
  7. Arvestades, et veebruaris on 28 päeva ja kostjal 7
(10)on vaja tasuda 15 päeva eest, on kostja elatise maksmise kohustuse veebruari kuu eest kohaselt täitnud. Märtsist kuni juulini tuli kostjal täiendavalt tasuda 100 eurot kummalegi lapsele, kokku 5 x 200 = 1000 eurot kahele lapsele kokku.
  1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei arvestanud ka sellega, et elatise nõue on osaliselt, s.o 986,18 euro ulatuses üle läinud riigile ja hagejad on nõude loovutamise tõttu kaotanud õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja elatisabi määramise teate (tl 66), millega on tõendatud, et kostja suhtes määrati elatisabi perioodil 21.02.2017 – 20.07.2017 kogusummas 986,18 eurot. Perehüvitise seaduse § 57 lg 1 kohaselt, kui märgitud ajavahemikul oli lapsel õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud ulatuses. Seega tuleb ka nimetatud summa kostja poolt makstavast elatisest maha arvestada. Arvestades ringkonnakohtu poolt varem tuvastatuga, et kostja pidi tasuma perioodil 13.02.2017-31.07.2017 1000 eurot kahele lapsele kokku, tuleb nimetatud summast maha arvestada 986,18 eurot. Järelikult tuleb sama perioodi eest kostjalt välja mõista kummalegi hagejale (1000-986,18):2=6,91 eurot ja alates 01.08.2017 elatis 200 eurot.
  2. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et laste vajadused on väiksemad kui hagis märgitud. Nimetatud vastuväite tõendamise koormus lasus kostjal. Kostja väited, et lastele ei saa kuluda ühe lapse kohta 470 eurot, on oletuslikud ja tõendamata. Kostja ei ole eluliselt usutavaks teinud, miks ta arvab, et laste vajadused on väiksemad. Nimetatuks ei anna alust asjaolu, et laste ema sissetulekud on väikesed. Seetõttu ei ole võimalik miinimummääras esitatud elatise nõuet eeltoodu tõttu vähendada.
  3. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et vanemate vahelise suhtluskorra kokkuleppe kohaselt on lapsed kostja juures vähemalt 8 päeva kuus, kuid samas saavad lapsed ka rohkem päevi kostja juures olla. Vaidlust ei ole poolte vahel, et selline kokkulepe on sõlmitud (tl 96). Riigikohtu praktika kohaselt ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Kui laps elab lahuselava vanema juures, siis eeldatakse, et lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps tema juures on (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p-d 23.3-23.4).
  4. Kostja ei ole väitnud, et ta kannaks näiteks laste lasteaiakulud, on ostnud oma elamisse lastele mööblit või teinud kulutusi suurema elamispinna soetamiseks, mis arvestaks laste elamisega tema juures. Eeldatavasti kannab kostja vastaval perioodil laste söögikulud. Millised on aga kostja vastavad kulutused, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, mistõttu ei ole võimalik nendega arvestada. Kostja on märkinud, et on nõus võtma enda kanda laste huvialaringidega ja lasteaiaga seotud kulud, et olla veendunud, et tema poolt elatise tasumine on täidetud laste ees (8 päeva vahetud kulud + igakuised püsikulud). Nimetatust tuleneb, et kostja seni neid kulutusi ei kanna ja neid kannab laste ema. Seega pole ringkonnakohtul nimetatuga võimalik arvestada.
  5. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, et hagi esitamisele eelnenud perioodil on hagejate ema töötanud ka perioodil, kui nii kostja ema kui kostja lastele elatist maksid. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus hagejate emale tööandja poolt antud iseloomustust (tl 92). 8
(10)Apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kostja taotluste rahuldamata jätmist on põhjendatud, kuid ringkonnakohus on vastavad maakohtu minetused kõrvaldanud, lahendades kohtuistungil kostja taotlused.
  1. Kokkuvõttes kuulub hagejate nõue rahuldamisele osaliselt. Kohtuotsuse resolutsiooni selguse ja arusaadavuse eesmärgi huvides mõistab ringkonnakohus perioodi eest hagi esitamisest 13.02.2017-31.
  2. 2017 kostjalt kummagi hageja kasuks välja 6,91 eurot ja alates 01.08.2017 kummagi hageja kasuks elatise 200 eurot. Kummagi hageja nõue jääb rahuldamata perioodi eest 13.02.2017 kuni august 2017 (986,18+1200):2=1093,09 euro ulatuses (kokku kahe hageja kohta 2186,18 euro ulatuses).
  3. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei oleks tohtinud menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda

§ 162lg-st 1.

Kohtupraktika kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

§ 163

lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata

§ 164

lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Ülalmärgitu kohaselt on menetluskulude jaotus kohtu kaalutlusotsustus (vt RKTKo 3-2-1-136-13, p 18). 28. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb muuta ka poolte menetluskulude jaotust. Käesolevas asjas on menetlus tingitud osaliselt sellest, et kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta (

164 lg 3). Ringkonnakohus hindab kummagi hageja nõude rahuldamise ulatuseks, arvestades ühe aasta elatise nõude rahuldamata jätmisega ligikaudu 50% ulatuses, aga samas ka asjaoluga, et edasiulatuv elatis kostja vastu rahuldatakse kuni laste täisealiseks saamiseni ligikaudu 85% ulatuses ja edasiulatuva elatise kaal on suurem tulenevalt pikemast perioodist, mille eest see välja mõistetakse. Nimetatust tulenevalt tuleb kokkuvõttes 80% poolte maa- ja ringkonnakohtu kohtukuludest jätta kostja kanda ja 20% poolte maa- ja ringkonnakohtu kuludest hagejate kanda (

§ 162lg 1 ja § 173 lg 3 esimene lause).

  1. Maakohus on kindlaks määranud hagejate menetluskulude vajaliku ja põhjendatud suuruse 972 eurot ja kostja ei ole nimetatud osas maakohtu otsust vaidlustanud. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud. Taotluse kohaselt on hagejate esindaja teinud järgmisi õigustoiminguid vastava ajakuluga: Harju Maakohtu määrusega tutvumine 0,25 h, apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 h, konsulteerimine kliendiga 1 h, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 3 h ja istungil osalemine 1 h. Nimetatud toimingutest ei nähtu toimiku materjalide põhjal vajadust Harju Maakohtu 06.09.2017 määrusega tutvumiseks, kuna sellist määrust toimikus ei sisaldu. Muud toimingud on arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vajadust kliendiga nõu pidada, hagejate apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud 5,5 h ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu suurust 90 eurot, millele lisandub käibemaks, võib pidada mõistlikuks. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 495 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 594 eurot.
  2. Kostja menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule ei esitanud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks võrdsetes osades 80% hagejate poolt kantud maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 972+594=1566 eurot, s.o 1252,80 eurot. 9

(10)31. Hagejate taotluse rahuldamiseks, kanda menetluskulude hüvitis ÕIGUSNÕU OÜ arveldusarvele, puudub kohtul seaduslik alus. Hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.