lg 2; § 201 lg 2 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Artur Kovaljov Ik: 39310030251, määratlemata kodakondsus, algharidus; töökoht: ei tööta; ajutine elukoht: Xxxx; alaline elukoht puudub, asukoht: Vangla. Tõkend: vahistatud Harju Maakohtu 12.10.2017 kohtumääruse alusel 2 kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 06.12.2017 kohtumäärusega 2 kuuks. Kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2017 kuni 12.10.
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. Artur Kovaljov süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus kergema karistuse üksikkaristustest raskeimaga kaetuks lugemise teel ja mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Artur Kovaljovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o vangistust 5 kuud ja 10 päeva Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 09.11.2017 kohtumäärusega täitmisele pööratud karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 3 aastat ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva, mille ärakandmist lugeda alates Artur Kovaljovi kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 10.10.
lg 2 episood Kohus leiab, et 10.10.2017 kella 18.20 paiku Tallinnas Kalevipoja põik 8 asuvas kaupluses Kalevipoja Rimi kauba maksumusega 7,57 eurot (viin, 2 karpi kilu) varguse katse toime panemine Artur Kovaljovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja Xxxx ütluste (kd 1 tl 2-5) kohaselt töötades 10.10.2017 Rimi kaupluses turvatöötajana nägi kaupluses noormeest, kes võttis viina ja pani jope taskusse. Kell 18.18 läbis kassad jättes kauba eest tasumata. Mees peeti kinni ja tema juurest leiti tasumata kaupa (viin ja 2 purki kilusid). Kaup on tagastatud rikkumata kujul kauplusele. Kahtlustatava Artur Kovaljovi ütluste (kd 1 tl 42-44) kohaselt tunnistab ta, et oli 10.10.2017 tarvitanud palju alkoholi ning eriti midagi ei mäleta. Nõustub kahtlustuses kirjeldatuga, kuna on ka varem vargusi toime pannud. Kahetseb tehtut. Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestusi (kd 1 tl 65-69). Nähtub, kuidas musta jopega noormees (hiljem tuvastatud kui Artur Kovaljov) võtab riiulilt viinapudeli, mis kukub maha. Siis paneb pudeli selja taha pükste vahele peitu. Kell 18.18 väljub kauba eest maksmata ja võetakse turvatöötaja poolt kinni. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd 1 tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kellelt 10.10.2017 kella 18.20 paiku kaupluses Kalevipoja Rimi avastati Rimi OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 7,57 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta asju poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja videosalvestusest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik 4 on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Kiirmenetluse 25.01.2017 otsuse kohaselt pani süüdistatav toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo (kd 1 tl 36-38) ja kiirmenetluse 29.09.2017 otsuse kohaselt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo (kd 1 tl 39-41). Seega on tuvastamist leidnud, et Artur Kovaljov on toime pannud 3 varguse/varguse katse episoodi 10 kuu jooksul. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Artur Kovaljov pani toime KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Episood KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Kannatanu Xxxx11.10.2017 antud ütluste (kd 2 tl 6-8) kohaselt oli ta 07.10.2017 öösel Tallinna Vanalinnas, kus kohtus Xxxx , kellega kaasas oli veel 3 meest: Artur Kovaljov, Xxxx ja Xxxx . Peale Xxxx teised olid talle võõrad. Nad jalutasid vanalinnas ja siis liitus nendega ta sõber Xxxx koos oma naise Xxxx . Käidi baarides ja tarbiti alkoholi. Kaasas oli tal õlakott 6000 euroga, sest oli oma naisega tülli läinud ja võttis kõik raha igaks juhuks kaasa, et naine seda kätte ei saaks. Peale baarist lahkumist hakkas tal paha ning ta tahtis ära minna. Talle jooksid järgi Xxxx , Xxxx ja Artur, kes Telegraaf hotelli juures haarasid tema õlakotist kinni ning ta kukkus. Läks hotelli vastas olevate ehitustellingute juurde, need 3 meest tirisid teda tellingute taha, kus löödi rusikaga pea piirkonda, kukkus ja kaotas korraks teadvuse. Ta ei näinud, kes nendest teda lõi. Kui ta teadvusele tuli, siis avastas ta ennast universaalkerega auto pagasniku osas. See oli Xxxx i tuttava auto, mille Xxxx kutsus, et ta koju viia. Avastas, et kadunud on tema üleõlakott. Ta uuris, mis juhtus ning Xxxx ütles, et ta olevat tahtnud ära joosta ja nad tahtsid teda hoida ja siis tellisid auto koju viimiseks. Xxxx ütles ka, et ta olevat Telegraaf hotellis juures kokku kukkunud. Avastas, et kotti enam pole ja sõideti tagasi. Xxxx ja Xxxx läksid Musumäele ning tulid varsti tema õlakotiga tagasi. Nendega olid kaasas Artur ja keegi neiu. Kotist olid kadunud tema 6000 eurot, ülejäänud asjad olid alles ning ta sai need tagasi. Xxxx näitas käega, et sai Arturi käest tema koti, Artur kadus kuhugi. Xxxx iga ning Arturiga koos tulnud neiu jäi tema juurde seisma. Arvas, et see neiu on vargusega seotud, kutsuti politsei. Neiu ja tema toimetati politseisse ja selgus, et neiu pole üldse vargusega seotud. Hiljem Artur Kovaljov helistas talle ja tunnistas koti ja raha võtmist. Väitis, et löönud teda pole. Raha alles pole, kuna kulutas selle ära. Koti varguse momenti ta ei näinud, kuna oli joobes. Tal on suhkruhaigus ja jääb seetõttu ruttu purju. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd 2 tl 5) kohaselt xxxx mõõdeti Kesklinna PJ-s 07.10.2017 kell 06.01 alkoholijoove 0,20 mg/l. Kannatanu Xxxx27.11.2017 antud ütlustes (kd 2 tl 26-29) täpsustab ta, et võis eksida selles, et teda üldse löödi. Sellise järelduse tegi ta seetõttu, et ei mäletanud enda kukkumist. Otsa ees olid marrastused, mis nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (kd 2 tl 16-18). Tegelikult ei saa välistada, et ta ise kukkus. Tsiviilhagi soovib esitada LCA OÜ-le kuuluva sularaha 6000 euro suhtes (on LCA OÜ juhatuse liige), mille kohta esitab ka panga väljavõtted (kd 2 tl 31-33). 5 Tunnistaja Xxxx 09.11.2017 antud ütluste (kd 2 tl 54-58) kohaselt helistas oktoobris 2017 talle xxxxja rääkis umbes 1,5 tundi. Oli aru saada, et ta on purjus ja tülis oma naisega ja kaasas suur summa sularaha. Palus xxxx sularahaga mitte ringi jalutada ja see sularaha automaati panna. xxxx oli kuskil Viru tänaval seltskonnaga, kui ta otsustas oma naise Xxxx nendega liituda ning nad käisid koos Chicagos. Sealt lahkudes oli xxxx väga purjus ja kukkus sirgelt pikali maha. xxxx üritas joosta ja tema püüdis xxxxd püsti hoida. Nad läksid ehitusobjektile puidust alustele istuma. Seal xxxx oksendas. Mäletab, et sel hetkel oli tal must üleõlakott veel alles. Helistas tuttavale taksojuhile xxxx, kes tuli kohale universaalkerega Skodaga. Nad tõstsid xxxx autosse salongi tagaosasse, kuna ta magas. Stockmanni juures väljus taksost Xxxx , siis xxxx ärkas üles ja hakkas oma kotti otsima. Kui selgus, et autos kotti pole otsustati tagasi vanalinna Musumäele sõita seda otsima. Seal nägi sama meest seltskonnast koos mingite tüdrukutega ja mehel oli kaasas xxxx must kott, milles oli xxxx telefon ja võtmed, aga raha enam ei olnud. Mindi auto juures ootava xxxx juurde ja xxxx hakkas tundmatut tüdrukut varguses süüdistama. Siis läks tema oma naise Xxxx minema. Xxxx ütlusi sündmuste käigu osas kinnitavad ka tema abikaasa xxxx(kd 2 tl 71-74), tunnistaja Xxxx (kd 2 tl 66-69) ja tunnistaja Xxxx (kd 2 tl 49-52), kes olid samuti Vene tänaval ja hiljem taksos. Samuti kinnitavad kõik, et ei pannud xxxx kotti tähele ning ei tea kuhu ja millal see kaduda võis. Nende juuresolekul keegi xxxxd ei löönud. Ta ise kukkus ja lõi pea ära. Tunnistaja Xxxx lisab veel, et tema väljus Stockmanni juures taksost ja läks tagasi Musumäele. xxxx magas autos. Musumäele jõudes ei olnud seal enam teisi, hiljem Xxxx tuli sinna kahe võõra tüdrukuga. Tema läks Arturit otsima, kuna Arturi käes oli tema telefon. Hesburgeri juures nägi xxxxd mingi tüdrukuga, kes nuttis. xxxx karjus midagi sellest, et temalt on 6000 eurot varastatud. Siis ta näitas enda käes üleõla kotti, kus raha olevat kadunud. Nägi, et Artur tuli nende poole ja äkki jooksis minema. Tema pöördus Hesburgeri turvamehe poole, et politsei kutsuda ja ise läks minema. Ka taksojuht xxxxtunnistajana antud ütlustes (kd 2 tl 61-64) kinnitab, et tema püsiklient Xxxx helistas talle öösel ja kutsus Vene tänavale järgi. Auto tagaosasse tõsteti üks purjus mees, kuid kotti tema ei näinud, ega sellest ei tea midagi. Mingi aja jooksul purjus mees ärkas ja avastas, et kotti enam ei ole ja siis sõitis ta tagasi Vene tänavale, kust kotti ei leitud ja siis Musumäele. Xxxx ja veel keegi läksid treppidest üles. Samuti väljus autost mees, kelle kott oli kadunud. Siis ilmus kuskilt välja Xxxx ja varsti mingi tüdruk. Seejärel Xxxx ütles, et lähme minema ja ta viis Xxxx i koos Xxxx Viimsisse. Kahtlustatava Artur Kovaljovi 20.10.2017 antud ütluste (kd 2 tl 87-90, tl 92-95) kohaselt oktoobris 2017 oli öösel vanalinnas koos tuttava xxxx ning said kokku umbes 7 liikmelise seltskonnaga, kellega käisid edasi baarides. Oli purjus ja kõike täpselt ei mäleta. Üks mees xxxx käitus ebaadekvaatselt ja oli väga purjus. Ta kukkus mitu korda. Siis sattusid nad ehitusobjektile, kus ta veel kukkus. Keegi kutsus takso. xxxx ei olnud võimeline ise kõndima ja ta tõsteti taksosse. Paljud läksid veel taksosse ja sõitsid minema. Tema ei mahtunud. Ta otsustas tagasi minna ehitusobjektile ja nägi seal tumedat värvi õlakotti. Ta ei teadnud, kellele kott kuulub. Kotis oli suur pakk raha, mida ta üle ei lugenud. Raha pani taskusse, koti jättis sinna. Edasi midagi ei mäleta. Ärkas hommikul Oru hotellis, aga ei tea, kuidas sinna sai. Ärgates tuli tal meelde, et tal oli palju raha, aga enam seda ei leidnud. Samal päeval jõudis temani info, et xxxxt oli 6000 eurot varastatud. Siis sai aru, et tema võttis need rahad. Ta uuris välja xxxx telefoni ja rääkis temale, et tema võttis raha. Keegi xxxxd ei löönud. On nõus kahju hüvitama. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatav on vaid kolm päeva hiljem läinud poodi varastama, seega seda raha tal enam alles ei olnud, sest vastasel juhul, kui isikul on 3500 eurot sularaha, puudub põhjus poest 7 euro väärtuses asju varastada. Seega leiab kohus, et süüdistatav tõesti ei mäletanud, mis ta selle rahaga hiljem tegi. Süüdistatav küll helistas kannatanule ja tunnistas oma teo üles, aga mis rahast edasi sai, seda ta ei mäleta. 6 Kahtlustatava xxxxantud ütluste (kd 2 tl 96-100, 103-105) kohaselt viibis ta 07.10.2017 öösel vanalinnas, kus sai kokku Xxxx ja tema seltskonnaga, kust tundis veel Arturit. Nad läksid Chicago baari, kus tarvitasid alkoholi. Sealt lahkudes mindi Telegraafi hotelli juurde. xxxx oli juba tunduvalt purjus ja kukkus paar korda ning liikus tuikudes. Kaabuga mees ütles tellingute juures, et xxxx peab natuke istuma. Koti kohta ei oska midagi öelda. Siis kaabuga mees kutsus takso ning nad koos tassisid xxxx autosse, sest ta polnud võimeline kõndima. Teised läksid autosse, tema Arturiga jäi maha. Siis natuke hiljem Artur ütles, et temal on peidus kott. Ta ei öelnud kelle oma. Ütles, et tegi ühe asja ära. Siis võttis puitaluse tagant üleõla koti Tommy Hilfiger. Tema hakkas pahandama, et mis Artur tegi, et temal on tingimisi vangistus peal ja milleks ta võttis selle koti. Artur tegi tema juuresolekul koti lahti, võttis raha kotist välja ja pani enda taskusse. Koti riputas Artur temale õlale ja andis 2500 eurot. Ta ei tea, palju raha Arturile endale jäi. Siis said nad juhuslikult klassiõe xxxxga tänaval kokku, kes oli sõbranna xxxx. Millalgi tegi ta koti lahti ja nägi seal Samgungi telefoni ja mingeid kaarte xxxx nimele ja sai aru, et see oli selle sama xxxx kott, kes oli purjus ja kes taksoga minema viidi. Plaanis koti talle tagastada, kuid raha endale jätta. Musumäel tuli vastu sama kaabuga mees, kes xxxx taksosse toimetanud oli ja võttis temalt õlakoti tagasi. Ta sai aru, et koti viib kaabuga mees xxxxe. Kui teised avastasidi, et raha enam kotis ei ole, siis ta läks xxxxga ruttu minema. Raha kulutas enda peale paari päeva jooksul. Kahetseb tehtut. Selgitab, et xxxxd keegi ei löönud. Kõik olid väga purjus. xxxxütlusi selle kohta, et nad kohtusid klassiõe xxxx ja sõbranna xxxx vanalinnas ning et xxxx andis Musumäe juures õlakoti kaabuga mehele ning siis nad lahkusid xxxxga, kinnitab ka xxxx oma tunnistajana antud ütlustes (kd 2 tl 44-47) ja tunnistaja xxxx(kd 2 tl 39-42). Samuti lisab xxxx, et kuhu kadusid xxxx ja xxxxga kaasas olnud meesterahvas Artur, ta ei tea. Järgmine päev helistas talle xxxx ja ütles, et ta oli politseisse viidud. xxxx ütluste kohaselt kui nad Musumäe kandis kõndisid tulid nende juurde 3 meest. Üks meestest pöördus Xxxx poole ja ütles, et anna kott ära. Kui ta jõudis Musumäe trepist alla tulla, siis tuli tema juurde võõras mees, haaras tema käest kinni ning nõudis raha ja kotti. Ta ei saanud aru, mida ta nõuab, sest polnud midagi kelleltki võtnud. Siis viis see mees ta mingi tumeda auto juurde. Need inimesed olid kõik võõrad temale. Auto juures olev mees hakkas seda meest, kes tema auto juurde viis rahustama ning palus ära kuulata. Siis mees rahunes ja nad said rääkida. Nad läksid koos mehega, kes kotti ja raha nõudis Hesburgeri juurde, kus kutsuti asjade väljaselgitamiseks politsei. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 2 tl 78-86), milles on vaadeldud hotelli Telegraaf turvakaamerate salvestusi. Sellelt nähtub, kuidas kell 03.32 õlakotiga mees tuigub eespool ja kolm meest tulevad järgi. Õlakotiga meesterahvas kukub, teised jooksevad juurde ja aitavad ta püsti. Taamal on näha veel naisterahvas ja kaks meest. Mõni hetk hiljem on näha, kuidas varem õlakotiga olnud mees tõmbaks nagu tema kõrval olevate meesterahvaste käest kotti ja siis on kott õlakotiga mehe käes, mitte enam üle keha. Kaovad kaamera vaateväljast. Korraks ilmub veel mees, kellel on kott üle keha vaatevälja ja kaob. Kell 4.05 ilmub univeraalkerega sõiduauto väravate ette. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 07.10.2017 kella 04:00 paiku aadressil Vene 9, Tallinn asuva hotelli Telegraaf juures olid kannatanu xxxx , Xxxx , xxxx , Xxxx , Xxxx (kaabuga), xxxxja süüdistatav Artur Kovaljov. Edasi kannatanu tahtis ära minna, kuid oli niivõrd purjus ja tuikus, et kukkus maha ja lõi otsaesise marraskile. Xxxx , Xxxx ja süüdistatav tõstsid kannatanu üles, Xxxx kutsus järgi oma tuttava takso, et kannatanu koju viia. Videosalvestuselt on näha, et kell 3.33 on õlakott veel kannatanu keha ümber. Mis hetkel õlakotti enam kannatanul ei olnud, ei pannud keegi tähele. Takso hakkab liikuma kell 4.07 ja taksos olid xxxx , Xxxx , Xxxx , Xxxx (kaabuga), xxxx. Xxxx väljus taksost Stockmanni juures ja läks Musumäele. Natuke hiljem ärkas taksos kannatanu ja avastas, et õlakotti ei ole. Seega jäi õlakott tänavale, kust süüdistatav selle ära võttis ja näitas kotti ka xxxx le. Süüdistatav avas koti ning selle sees oli palju sularaha. Raha võttis süüdistatav endale ja pani 7 taskusse, koti aga andis kõrval olevale xxxx le, samuti andis ta osa sularahast, s.o 2500 eurot xxxxle. Siis kohtusid xxxx ja Artur xxxx klassiõe xxxx ja selle sõbranna xxxx ning suundusid Musumäele. xxxx andis õlakoti mõne aja pärast Musumäel Xxxx i kätte, kuid raha jättis endale. Samuti jättis raha endale süüdistatav, kes lahkus Musumäelt, kui nägi kannatanut. Kui kannatanu koti tagasi sai ja nägi, et raha seal enam ei ole, siis arvas ta, et xxxx on vargusega seotud ning Xxxx kutsus politsei. KarS § 201 lg 1 kohaselt on omastamine valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Kannatanu Xxxxsuulise kuriteoteate protokollist (kd 2 tl 2-3) nähtuvalt, kuulus õlakott ja selles olnud esemed, s.h 6000 eurot sularaha talle. Selle tõestuseks on esitatud ka LCA OÜ panga väljavõtted (kd 2 tl 31-33), mille kohaselt on perioodil 07.09.2017 kuni 04.10.2017 kontolt välja võetud 1000 euro kaupa 6000 eurot. Seega oli õlakott koos selles olevate asjadega Artur Kovaljovi jaoks võõras vallasasi. Kuna õlakott leiti süüdistatava poolt Vene tn 9 maja eest maast ja süüdistatav selle asemel, et see seaduslikule omanikule tagastada või politseile üle anda, võttis selle enda kätte, siis on tõendamist leidnud võõra vallasasja enda kasuks pööramine ja omastamistahte manifitseerimine süüdistatava poolt. Süüdistatav kasutas kotist võetud sularaha enda tarbeks, kuid koti ja osa sularahast, s.o 2500 eurot andis xxxx le. xxxxtagastas küll õlakoti kannatanule pool tundi hiljem, kuid süüdistatava poolt antud sularaha jättis endale. Kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud mõni seaduslik alus kannatanu õlakoti omastamiseks ja võõrandamiseks. Kohtu hinnangul õlakoti ja selle sees olnud 6000 euro maast leidmisel ei saanud süüdistatav eeldada, et tegemist oleks olnud ära visatud ehk peremehetu varaga, mille kasutamiseks tal õiguslik alus oleks tekkinud. Seda enam, et õlakotis olid kannatanu dokumendid, millelt nähtus, kelle kotiga tegemist oli. Seega õlakoti enda kätte võtmisega ja raha enda kätte jätmise ja ärakasutamisega jättis süüdistatav senise omaniku talle kuulunud varast ilma. Õlakoti ja osa rahast, s.o 2500 eurot andis ta kõrval seisvale xxxx le. Sellega on tõendamist leidnud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks ja kolmanda isiku Xxxx kasuks pööramine süüdistatava poolt, ehk objektiivse koosseisu realiseerimine. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et Artur Kovaljovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Ta teadis, et tegemist on võõra koti ja võõra rahaga, aga sellegipoolest võttis raha endale. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Vastavalt asjaõigusseaduse § 98 lõikele 1 peab isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis viitaks sellele, et süüdistatav oleks leiust teatanud politseile või leiu politseisse viinud. Leitud asja tavapärane väärtus ületab 50 euro piiri kordades, kuna kotis oli 6000 eurot sularaha. Samuti on tegemist asjaga, mille väärtus ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o käesoleval ajal 200 euro piiri, mistõttu ei ole ka tegemist KarS § 218 lg 4 sätestatud väärteoga väheväärtusliku asja vastu. Süüdistusaktis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, s.o omastamise toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Karistusregistri väljavõtte (kd 1 tl 12-23) kohaselt on süüdistatavat Harju Maakohtu 16.04.2013 otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 1 ja KarS § 25 lg 2 kohaselt ning see karistus ei ole karistusregitri andmetel kustunud. Seetõttu on süüdistatava puhul tegemist KarS § 201 lg 2 p 1 nimetatud isikuga, s.o isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Artur Kovaljovi käitumises ei tuvastanud. 8 Seega on tõendamist leidnud, et Artur Kovaljov isikuna, kes on varem toime pannud varguse pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ LCA juhatuse liige xxxx(kd 2 tl 12) esitanud tsiviilhagi 6000 euro nõudes (kd 2 tl 30). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et Artur Kovaljov pani toime kuriteo, millega tekitas kannatanule varalist kahju 6000 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Artur Kovaljovilt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. 9 Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Artur Kovaljov ei tööta. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et süüdistataval on mitu kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka varavastaste kuritegude eest. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Artur Kovaljovi süü suurust KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud. Arvestades ka varastada proovitud esemete väärtust, mis oli alla 8 euro, siis kohtu arvates Artur Kovaljovi süü on hinnatav suhteliselt väikesena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus süütegu on jäänud katse staadiumisse ja tekitatud varalist kahju ei tekitatud. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Seadusandja on KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Hinnates Artur Kovaljovi süü suurust KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe omastamise episoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanule olulist varalist kahju. Süüdistatav kasutas ära asjaolu, et kannatanu on nii purjus ja jättis maha oma koti ning kuigi ta teadis, kelle kott ja raha see on, siis raha süüdistatav kannatanule ei tagastanud. Kannatanu sai tagasi küll koti, kuid raha süüdistatav ei tagastanud, vaid kaotas/raiskas selle ära, andes osa rahast ka kolmandale isikule. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on avaldanud kahetsust nii kohtueelses menetluse kui kohtuistungil, samuti võtnud õigeks esitatud tsiviilhagi, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Artur Kovaljovile on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus lähtuma KarS § 64 lg 1 regulatsioonist, s.o samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et karistused tuleb liita süüdistatavale soodsamat liitmise viisi arvestades, kuivõrd tegemist on samaliigiliste, so varavastaste kuritegudega. Edasi juhib kohus tähelepanu, et süüdistatavat on Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega nr 116-7863 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistatud vangistusega 3 aastat, mis KarS § 74 alusel on jäetud tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat (21.10.2016-20.10.2019). Harju 10 Maakohtu 09.11.2017 kohtumäärusega (jõustus kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. 22.01.2018) pöörati eelnimetatud Seejuures käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega määratud katseajal. KrMS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega peab kohus kohtuotsuste kogumis mõistma liitkaristuse. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kas eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on kohtu poolt täitmisele pööratud või mitte, kuivõrd karistused tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita nii või teisiti. Kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisel oleks tähtsust vaid juhul, kui täitmisele pööramine oleks toimunud enne menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemist ning süüdlane ei oleks karistust veel kandma asunud ja seetõttu oleks oluline liitkaristuse kandmise aja alguse tuvastamine. Käesoleval juhul olid menetlusesemeks olevad kuriteod toime pandud enne karistuse täitmisele pööramist ja kohtumäärus tehti ajal, mil süüdistatav oli vahistatud. Karistust täitmisele pöörates ei saanud aga kohus enam täitmisele pööratud karistuse algust määratleda teisiti kui määruse jõustumisega. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega nr 1-16-7863 mõistetud ja Harju Maakohtu 09.11.2017 määrusega täitmisele pööratud karistus täies ulatuses ja karistusaja kandmise alguseks tuleb lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.10.2017. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt on süüdistatav käesoleva kriminaalasja raames vahistatud ja kannab samaaegselt Pärnu Maakohtu 21.10.2016 otsusega nr 1-16-7863 mõistetud ja Harju Maakohtu 09.11.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistust. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Artur Kovaljov on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (2 kd tl 107-113) ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistataval lasuvat kohustust hüvitada tsiviilhagi, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11 Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.