← Eesti

1-18-831/7

Obsah (5)§ 121§ 424§ 64§ 68§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-831 (18284000003) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sek

§ 121

lg 2 p 2; § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Uko-Mikk Kikkas (isikukood: 36412110283; elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Uko-Mikk Kikkas süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Uko-Mikk Kikkas süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ja mõista Uko-Mikk Kikkasele liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 02.-04.01.2018, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Uko-Mikk Kikkasel kandmata karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Uko-Mikk Kikkasele katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Uko-Mikk Kikkas ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

  1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Uko-Mikk Kikkaselt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
  2. a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 62 (kuuskümmend kaks) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Uko-Mikk Kikkas toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema lõi 01.01.2018 kella 19:00 paiku xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx talus tekkinud tüli käigus X.X ühe korra parema käe rusikaga vasakule poole silmapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 02.01.2018 kella 15:35 paiku Viljandimaal Mulgi vallas Abja-Paluoja-Vana-KaristeKamali tee 2,8. kilomeetril mootorsõidukit Fendt 312 Vario registreerimismärgiga XXX XXX alkoholijoobes- tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,18 mg/l ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-04.01.2018, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 9 kuud ja 27 päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Uko-Mikk Kikkas ei pane 1- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja 2 kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 424

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 750 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Uko-Mikk Kikkas on kahtlustatavana kinni peetud 02.-04.01.2018, seega on Uko-Mikk Kikkas viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.