lg 2 p 3 ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. 9.
lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 4 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. 10.Kohus märgib, et käibemaksuseaduse sisust tulenevalt on eluruumide (kinnisasjade) müük käibemaksuvaba, kuid erandina maksustatakse veel kasutusele võtmata eluruumide võõrandamine. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kaebaja on ostnud varem kasutusele võetud eluruumi või mitte, sellest sõltubki käibemaksu tasumine. Uus ehitis maksustatakse siis kui võõrandamine toimus enne ehitise esmast kasutuselevõttu. See tähendab uue ehitise faktilist kasutamist projektis ettenähtud otstarbel (eluruum, bürooruum, tootmisruum, majutusasutus), mis võib toimuda ka mitmes järgus. Eesti maksuseaduste kommentaarides (2015, Lasse Lehis) on märgitud, et uue kinnistu moodustamine või kinnistu jagamine korteriomanditeks ei loo veel uut ehitist. Samuti ei ole oluline kasutusloa väljastamise aeg, sest ehitist võidakse kasutada nii enne kui ka pärast kasutusloa saamist. Kui ehitis vahetab enne kasutuselevõttu mitu korda omanikku, siis maksustatakse kõik müügid kuni ehitise kasutuselevõtmiseni. Kommentaarides on lisatud veel seda, et kui korteri müüjale tuleb maksustamine üllatusena (näiteks oli vajadus korter kasutusele võtta) ning seetõttu jäi ka soetamisel sisendkäibemaks maha arvamata, siis tuleb teha kas käibedeklaratsiooni parandused või registreerida isik käibemaksukohustuslaseks ja arvata sisendkäibemaks maha KMS § 29 lg 5 alusel. 11.Kohus on tutvunud asja materjalidega ning leiab, et tuleb nõustuda vastustaja seisukohtadega. Marko Kutman on oma selgituses märkinud, et korter on ostetud äriühingule selleks, et tema saaks seda seejärel endale soetada. M.Kutman on selgitanud, et kuna OÜ Nauvitsman on korteri ostnud mittekäibemaksukohustuslaselt, siis oldi seisukohal, käibemaksu ei pea lisama. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Nauvitsman võtnud korteri soetamiseks laenu 136 500 eurot Agriland OÜ-lt ja osaliselt kasutanud Marko Kutmanilt saadud raha. Nimetatud laenu on kasutatud korteri soetamiseks. OÜ Nauvitsman on 15.07.2014 müünud 118 000 euroga korteri Marko Kutmanile ja Ave Tihasele (Tihane), kuid käibemaksu ei ole müügihinnale lisatud. Marko Kutman on väitnud, et asus korterit kasutama eluruumina ja juba enne selle omandamist. Asja materjalide kohaselt on M. Kutman sõlminud ka kõik vajalikud lepingud korteri kasutamiseks ja on korterit ka sisustanud. 12.Vastustaja on viidanud õigesti 02.07.2014 teostatud eksperthinnangule, mille käigus on tuvastatud, et korter oli hindamise ajal elamiseks valmis ja sisutatud. Korteri turuväärtus oli 120 000 eurot ning asja kirjeldusest ja fotodest nähtub, et korterit on juba kasutatud eluruumina kuna olemas on selleks kõik vajalik. Kohus märgib, et tulenevalt fotode vaatlusest võib kinnitada, et korterit on kasutatud pikemaajaliselt, piltidelt nähtuvad ka esmatarbeesemed, mida kasutatakse igapäevaselt elamiseks ja ei paigutata selleks, et oleks näiliselt korter sisustatud. Seega on tõendatud, et korter oli eluruumina sisustatud enne 02.07.2014 ning pole usutav, et OÜ Nauvitsman on selle soetanud endale ja kasutanud ettevõtluse huvides kontoriruumidena. Kuna ka M. Kutman on ise selgitanud, et korteriomand ostetigi OÜ Nauvitsman poolt selleks, et M. Kutmanile edasi müüa, seega on ilmselge, et seda hakkas kasutama M. Kutman koheselt ja sisustama seda kui isiklikku eluruumi. Asja materjalides on märgitud, et ajal, mil OÜ Nauvitsman korteri ostis, puudusid M. Kutmanil selleks rahalised vahendid, milleks oligi vaja ostjaks vormistada OÜ Nauvitsman. Kuna korterihind ei sisaldanud käibemaksu, oli see ostjale soodsam. Kohus on tuvastanud, et OÜ-l Nauvitsman puudus võimalus korteri kasutamiseks kodukontorina, kuna aeg selleks oli ebapiisav ning Marko Kutman on oma seletuses öelnud ise, et selleks oli küll plaan, kuid see ei sobinud. Kodukontoriks oli OÜ-l Nauvitsman ka teine 5 asukoht olemas. OÜ Nauvitsman on soetanud korteri, mida polnud varem kasutusele võetud ja seetõttu tuli tal tasuda ka käibemaks eluruumi edasimüügil. 13.OÜ Elamufond müüs kaebajale korteri käibemaksuvabalt ning
ja § 29 järgi on käibemaksukohustuslasest isik kohustatud maksustatava käibe puhul lisama arvele käibemaksu olenemata sellest , kas ta soetas hiljem edasimüüdud kauba käibemaksuga või mitte. Antud juhul on arve nr 140039 (17.07.2014) vormistatud käibemaksuvabalt. 14.Vastustaja ei ole vastu vaielnud sellele, et korteriomand on tagasiostetud, mistõttu ka kohus ei pea seda vajalikuks analüüsida, kuid tehingu tühistamise korral peavad pooled saama tagasi tehingu järel saadu vastavalt alusetult rikastumise sätetele. Vastustaja on välja toonud õigesti, et perekond Kutman kasutab korterit endiselt edasi ning pole seda OÜ-le Nauvitsman üle andnud (tagastanud). Tuvastatud on, et hüpoteek on seatud endiselt Nordea Bank AB kasuks, kust laenu on võtnud perekond Kutman. Samuti ei ole OÜ Nauvitsman pärast müügilepingu tühistamist vormistanud perekond Kutmaniga korteri kasutamise lepingut, mis tõendaks korteri seaduslikku kasutamist. Tagastamata on ka enamus summast. Seega on algusest peale ostetud korter selleks, et seda saaks kasutada Marko Kutman ja tema abikaasa Ave Kutman. Kohus nõustub maksuhalduriga, et 23.04.2015 sõlmitud müügilepingu tühistamine on näiline ja tehtud selleks, et käibemaksu tasumisest vabaneda. Kui asja sisulisest küljest hinnata, on kindel, et korteriomandit vajas M. Kutman oma perekonna tarvis, mistõttu tehti vastavad tehingud selleks, et ära hoida KMS § 16 lg 2 p 3 rakendamine. 15.Maksuhaldur on tunnistanud oma viga vaideotsuses selles, et maksuotsuses ei ole käsitletud Ave Kutmani nime, kes oli kaasomanik korteriomandi soetamisel ja kandis sellel hetkel perekonnanime „Tihane“. Kohus märgib, et selline viga ei too kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna sisuliselt on õiguspäraselt asjaolusid käsitletud. 16.
Vastavalt korteri müügilepingule 15.07.2014 (akt 15.07.2014 valduse üleandmise kohta) oli ostjaid kaks ja mõlemad soetasid ½ kaasomandist. Tegelikult oli tegemist elukaaslastega, kes hiljem abiellusid. 18.02.2015 on M.Kutman seletuse andnud, et on välja kolinud eelmisest elukohast kuu aega enne seda kui talle korter võõrandati (juuli 2014), mis tähendab, et M. Kutman on saanud hakata korterit sisustama nimetatud ajast ning 02.07.2014 hindamisaktist (fotodest) nähtub, et korter on sisustatud eluruumina ning see on kasutusele võetud kõigi eelduste kohaselt M. Kutmani poolt ning äriühingul endal puudus võimalus seda korterit enda huvides varasemalt kasutada (üürimine, kontori tarbeks), kuna selleks oli aeg ebapiisav. Kohus märgib, et Ave Kutman sai korteri valduse üle juunis 2014, see on ajal, mil sai valduse üle ka Marko Kutman ning kuna tegemist oli elukaaslastega, kes hiljem abiellusid, saab lugeda korteri üleantuks perekonnale. Marko ja Ave Kutman on registreeritud ka Pähna 11-5 aadressile 29.07.2014 rahvastikuregistri andmetel. Kokkuvõttes on maksuotsus õiguspärane, maksuotsus on tehtud selleks pädeva haldusorgani poolt ja kehtiva õiguse alusel. Maksuotsuse tegemiseks on kogutud hulganisti materjale, maksuotsus on motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav, tõendeid on hinnatud kogumis. 17.Kaebaja on kaebuse täienduses viidanud 31.01.2014 müügilepingu punktidele 4.1 , 4.2 ja 4.3, et korter on üle antud lõppviimistlusega ja fikseeritud on näidud ja antakse üle dokumendid. Kohus märgib, et selles osas vaidlust ei olegi, kuid see ei tähenda, et korter oleks võetud esmakasutusse ja seda oli kasutatud enne OÜ-le Nauvitsman müümist. Nende punktide sisuks on see, et korter on lõppviimistlusega üle antud ja fikseeritud on näidud ja üle antud korteriga 6 seonduvad dokumendid, mida tavaliselt märgitakse kinnistu ostu-müügilepingusse kinnistu üleandmisel, olenemata sellest kas seal on elatud või mitte. 18.Kaebaja muid kaebuse täienduses esitatud väiteid, mis puudutab käibemaksu lisamist müügisummale, on kohus käsitlenud eespool ning toodud väited ei lükka ümber varasemaid vastustaja ja kohtu poolt tuvastatud seisukohti. Kaebaja on märkinud täiendavalt, et antud asjas ei saa rääkida kogukäibe tekkest, kuna korter oli üle antud 50% ulatuses Marko Kutmanile, Ave Kutmanile valduse üleandmine pole maksuotsuses kajastatud. Nagu kohus eespool märkis, on korter üle antud perekonnale, kuigi puudus märge maksuotsuses selle kohta millal Ave Kutman valduse üle sai, küll aga on Ave Kutmani kohta välja toodud asjaolud kajastatud kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Kohus märgib veel, et isegi kui oleks tegemist korteriomandi üleminekuga 50% ulatuses, ei saa siin rääkida poolest käibe tekkimisest, käibemaksuarvestust ei saa teha 50% ulatuses. 19.Kohus tunnistab menetluse kinniseks (konfidentsiaalne) dokumendi II köide lk 6 (kinnine ümbrik) osas tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1 asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. 20.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 21. Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.