a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4005 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Allar Pajula on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 02.05.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4005
järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmata karistuse pikkus oli 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrati, et Allar Pajulale mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Allar Pajula ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati Allar Pajulat käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.
p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuupäev.
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustuse läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning seeläbi anda Allar Pajulale võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma ja karistust vabaduses kandma. 30.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande Allar Pajula kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on taas ilmnenud asjaolud, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist, hooldusalusega koostöö tegemist. Kriminaalhooldusalune rikub jätkuvalt kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu ning ei täida registreerimiskohustust kokkulepitud ajal. Erakorralise ettekande järgi täitis Allar Pajula peale 25.08.2017 toimunud kohtuistungit kohusetundlikult registreerimiskohustust ja ametnik ei fikseerinud kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist kuni novembri alguseni
Ametniku hinnangul pöördus hooldusalune sõltuvusravi spetsilisti vastuvõtule mitte vabast tahtest, vaid erakorralise ettekande tulemuse leevendamiseks. 04.01.2018 kohtuistungil tunnistas Allar Pajula, et on talle määratud kohustusi rikkunud. Allar Pajula avaldas, et ei ole valmis vangistusse minema ja selgitas, et pöördus novembris arsti poole alkoholist loobumiseks, tahab ravikuuri läbi teha ja iseennast ka muuta. 16.01.2018 plaanib minna psühhiaatri vastuvõtule ja talle määratakse tabletid. Esmaspäeval algab ka sotsiaalprogramm. Allar Pajula lisas, et hetkel ta ei tööta ja oleks nõus tegema üldkasulikku tööd. Tööl käimise lõpetas, kui load ära võeti, sest tööle saamiseks puudus transport. Juhutöid teeb arvutite alal, loodab ka püsivalt tööle saada. Väidetavalt tahab ennast nüüd lõplikult parandada ja muuta. 2
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus andis Allar Pajulale võimaluse karistust vabaduses kanda vabastades teda tingimisi karistusest ning allutades käitumiskontrollile. Allar Pajulale selgitati kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mida tal täita tuleb. Samuti selgitati talle kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi. Vaatamata sellele rikkus Allar Pajula korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning ei täitnud nõuetekohaselt käitumiskontrolli perioodiks määratud registreerimiskohustus. Kuigi kriminaalhooldusametnik taotles ka varem Allar Pajulale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, leidis kohus siis, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Allar Pajula oli kohtuistungi toimumise ajaks käitumist parandanud ja lubas selliselt järkata. Toimunud muutused olid aga lühiajalised. Allar Pajula jätkas varasemat käitumismustrit, eiras alkoholitarvitamise keeldu ning ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav. Sellise käitumisega väljendas ta jätkuvalt hoolimatut suhtumist mõistetud karistusse ning võimalusse kanda seda vabaduses. Allar Pajula on süstemaatiliselt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Talle on korduvalt selgitatud katseajaga seonduva käitumiskontrolli sisu, määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ja nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kriminaalhooldaja on üritanud suunata süüdimõistetut ja parandada tema suhtumist kohustuste täitmisse erinevate mõjutusvahenditega – temaga on korduvalt vesteldud, rikkumiste korral on tehtud hoiatus ja ühel korral on juba ka varem kohus arutanud erakorralist ettekannet. Sõnades on Allar Pajula andnud korduvalt lubadusi enda käitumist korrigeerida, kuid on jätkanud endist käitumis. Mõjuvaid põhjusi rikkumiste õigustuseks süüdimõistetul välja tuua ei ole. Allar Pajula probleemiks on alkoholi kuritarvitamine, kuid süüdimõistetu tahe ja ka suutlikkus sellega tegeleda on vähene. Väidetavalt on ta tänaseks mõistnud alkoholi tarvitamise mõju käitumisele ning soovib oma eluviisi muuta. Sellise teadmiseni on Allar Pajula jõudnud aga taaskord alles pärast erakorralise ettekande menetluse alustamist. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu korduvalt antud lubadused probleemiga tõsiselt tegeleda tõsiseltvõetavad, vaid antud järjekordse erakorralise ettekande tulemuse leevendamiseks. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et senini kohaldatud meetmed ei ole Allar Pajulale mõju avaldanud. Arvestades senist kriminaalhoolduse käiku, on karistuse eesmärke Allar Pajula osas võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Alternatiivina ametniku poolt loetletud täiendavate kohustuste määramist isikule, kelle suhtes on tõsiste rikkumiste tõttu tulnud poole aasta jooksul juba kahel korral menetleda erakorralist ettekannet, ei pea kohus 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.