← Eesti

2-17-18495/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18495 Tsiviilasi OV hagi DV vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OV määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: OV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX); Kostja: DV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu 18.12.2017 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  2. Määruskaebus rahuldada.
  3. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluse käik
  4. OV (hageja) esitas 11.12.2017 Harju Maakohtule hagi DV (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduses märkis hageja nii enda kui ka kostja elukohaks XXX, Iirimaa, kuid ei põhjendanud hagi esitamist Harju Maakohtule. Esimese astme kohtu määrus
  5. Harju Maakohtu 18.12.2017 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
  6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (Brüssel II bis määrus) art 3 lg 1 sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade alaline harilik viibimiskoht või oli abikaasade viimane alaline harilik viibimiskoht, kui üks neist veel viibib seal; või on kostja alaline harilik viibimiskoht; või on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline harilik viibimiskoht; või on hageja alaline harilik viibimiskoht, kui ta on seal viibinud vähemalt 1 aasta vahetult enne taotluse esitamist; või on hageja alaline harilik viibimiskoht, kui ta on seal viibinud vähemalt 6 kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht; kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Käesoleva määruse kohaldamisel on alalisel asukohal sama tähendus, mis Ühendkuningriigi ja Iirimaa õigussüsteemides.
  7. Hagiavaldusest nähtub, et mõlemad pooled elavad käesoleval ajal Iirimaal. Ka rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt elavad mõlemad Iirimaal. Kuivõrd antud juhul ei ole esitatud kohtule ka abielu lahutamiseks ühistaotlust, siis ei allu asi Harju Maakohtule. Seega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmas juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-st 2 ning Brüssel II bis määruse art 3 lg-st
  8. Määruskaebus
  9. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja selgitas, et hageja ja tema abikaasa on Eesti Vabariigi kodanikud ning abiellusid Eesti Vabariigis. Hageja kavatseb tulla tulevikus oma tütrega tagasi Eesti Vabariiki elama. Menetluse edasine käik
  10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on kohtualluvuse kindlaksmääramisel käesoleval juhul lähtunud õigesti Brüssel II bis määrusest, kuid jätnud tähelepanuta, et määruse art 3 lg 1 b järgi saab abielulahutuse nõudega pöörduda ka selle riigi kohtusse, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Kui maakohus tuvastab, et mõlemad abikaasad on ka käesoleval hetkel Eesti Vabariigi kodanikud, siis on hagejal õigus pöörduda abielulahutuse nõudega Eesti kohtu poole.
  12. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
  13. Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 ja § 372 lg-le 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.