1-11-148/79

1 Kriminaalasi nr 1-11-148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-148 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivan Sadejevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IVAN SADEJEV, isikukood 34910240234, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.06.2012 ja lõpp 23.06.2023 RESOLUTSIOON Jätta IVAN SADEJEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivan Sadejevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivan Sadejev kannab Viru Maakohtu 09.12.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-148 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 11 (üksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Ivan Sadejevi karistuse aja hulka tema 2 kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.12.2009, s.o 1 (üks) päev ja lõplikult kuulub Ivan Sadejevil kandmisele 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Ivan Sadejev kannab nimetatud karistust alates 25.06.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kinnipeetav kannab karistust tapmise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks võib pidada alkoholi. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ja taastava õiguse programmi. Lisaks on ta läbinud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala ning olnud hõivatud tootmistööl ja koristajana, alates 09.11.2016 töötab ta tootmistööl komplekteerijana. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel 5 aastat 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on olemas vanematelt päranduseks saadud maja xxxx aadressil xxxx. Viimasel ajal elas ta oma elukaaslase juures xxxx. Isiku eluasemel hoiab silma peal tema vend, kes elab samas majas, kuid teisel poolel. Vabanemise korral on kinnipeetav varasemalt soovinud elama asuda oma majja, kuid on öelnud, et saab elama minna ka elukaaslase juurde. Tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslase T. Sga aadressile xxxx, xxxx. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele ja elukaaslane on nõus isikut igati toetama. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx Koolis.
3. aastal omandas ta lukkseppa eriala Tallinna Kutsekoolis nr
4. Kinnipeetav valdab riigikeelt A2-tasemel. Ta suudab end eesti keeles väljendada ning saab aru, kuid vähese praktika tõttu on eesti keeles kõnelemine siiski vaevaline. Vangistuses on kinnipeetav läbinud arvuti kursused. Vanglas on ta olnud aastaid hõivatud tootmistööga ja omab teatavaid tööoskusi. Isik on vanaduspensionär. Sissetulekuks enne vangistust oli pension ning tasu juhutöödest ja abi elukaaslaselt. Majanduslikke probleeme ei olevat esinenud, kuigi kulutas raha ka alkoholile. Vangistuses töötab kinnipeetav AS-s Eesti Vanglatööstus. Töösse suhtub ta positiivselt. Vabanemisel hakkab isik saama pensioni ja elukaaslane lubab toetada materiaalselt. K-raha andmetel 30.11.2017 seisuga puuduvad isiku osas rahalised nõuded ja vabanemisfondis on 1510 eurot. Toimetulekut võib mõjutada alkoholi tarbimine. Kinnipeetav on lahutatud, abikaasa suri
5. aastal. Abielust on sündinud tütar ja poeg, kes mõlemad on täiskasvanud. Uue elukaaslase T. Sga on isik koos elanud mõned aastad, kuid tundnud on nad teineteist umbes 15 aastat. Elukaaslane on käinud vanglas kokkusaamistel. Suhted on toetavad. Kinnipeetav eitab, et tema suhtlusringkonda kuulusid alkoholi kuritarvitavad isikud. Risk seoses elustiiliga on olemas, kuna isik on sisustanud oma aega alkoholi tarvitamisega. Kuritegu on sooritatud perekonnaliikme vastu (ämm), kuid kinnipeetav eitab kuriteo sooritamist. Kuriteo sooritas isik alkoholijoobes olles. AS alusel on teda karistatud 3 korda, viimati 26.10.
6. Kohtuotsusest nähtub, et isiku joomistsüklid kestsid seni, kuni jätkus raha. Ta olevat siis hakanud endaga rääkima, hiljem ei mäletanud midagi ning tekkisid epilepsia hood. Kinnipeetav tunnistas ka ise, et tarvitab alkoholi liiga sageli. Praegu isik eitab alkoholi kuritarvitamist ning ütleb, et alkoholi tarvitamisega ei ole temal probleeme olnud. Kinnipeetav väidab, et tarvitas alkoholi ainult tähtpäevadel. Narkootikume isik tarvitanud ei ole. Suhtlemisel on kinnipeetav avatud, kuid alati ei ole siiras. Enda sõnul ei ole ta kunagi agressiivselt käitunud, ka alkoholijoobes olles mitte. Alkoholi mõju all võib esineda agressiivsust, sest enesekontroll on siis tugevalt alanenud. See toob kaasa käitumise impulsiivsuse. Kinnipeetav ei oma konkreetseid tulevikueesmärke. Isik ei pea end kurjategijaks. Kinnipeetav ei väljenda ühiskonna suhtes vaenulikkust ja aktsepteerib reegleid, kuid on toime pannud korduvaid väärtegusid ning raske isikuvastase kuriteo. Ametnikega suhtlemisel on ta korrektne ja viisakas ning konflikte esinenud 3 ei ole. Sooritatud kuriteo mittetunnistamine ning sellest järelduste mittetegemine võib tulevikus põhjustada sarnase olukorra tekkimise. Isik väidab, et vajadusel võib-olla kohtus tunnistab oma tegu, kuid viitab sellele, et ei mäleta teost midagi. Vangla riskihindamise kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega kinnipeetaval tekib konflikt. Oht seisneb vägivalla tarvitamises, mis võib lõppeda teise inimese surmaga. Oht on tõenäolisem, kui isik on eelnevat alkoholi tarvitanud ning ärritunud, samuti kui isik ei muuda oma hoiakuid ega tarbimisharjumusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 11%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk) ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ivan Sadejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 23.06.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ivan Sadejevile KarS § 75 lg 2 p 2,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et praeguse elukaaslase T. Sga on kinnipeetav koos elanud alates
8. aastast. Suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb Ivan Sadejev regulaarselt oma elukaaslasega peamiselt kokkusaamiste ajal ja telefonikõnede teel. T. S on valmis isikut igati toetama. Ivan Sadejev on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxxx, xxxx oma elukaaslase T. S juurde. Kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse antud aadressile. Tegemist on eramajaga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub T. Sle. Elamistingimused on rahuldavad. Käesoleval ajal elab antud aadressil T. S üksi. T. S andis kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist. Talle on selgitatud elektroonilise valve olemust. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Ivan Sadejevi elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kodukülastuse ajal teavitas T. S, et ennetähtaegse vabanemise korral on Ivan Sadejevil olemas garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx. OÜ xxxx juhatuse liikme E. S ga vestles kriminaalhooldusametnik telefoni teel 06.11.
9. Telefonivestlusest selgus, et ta ei saa pakkuda Ivan Sadejevile töökohta. Seega ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Vestlusest T. S ga selgus, et Ivan Sadejev on pensionär ning peale vanglast vabanemist on tema sissetulekuallikaks pension. Juhul, kui kohus vabastab Ivan Sadejevi tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks kohaldada elektroonilist valvet pikkusega 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Ivan Sadejevile käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 23.06.
10. Käitumiskontrolli ajal kohustada Ivan Sadejevit järgima KarS § 75 lg 2 p 2,7,9 sätestatud kohustusi. Ivan Sadejev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholi ta enam ei tarvita. Ta ei olnud alkoholi liigtarvitaja. Ta kannab karistust tapmise eest. Ta oli siis joonud ja võimalik, et tegigi midagi. Ta ei tea, miks ta seda sündmust ei mäleta. Neil peres keegi alkoholi ei tarvita. Tal ei teki vajadust alkoholi tarvitada. Tallinnas tal tuttavaid ei ole, mistõttu ta püsib kodus. Ta soovib vabaneda, et näha oma lapselapsi ja peret. Ta on juba 69 aastane. 5 aastat ta juba ei suitseta. Tal on iseloomu, ta suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ivan Sadejev palus arvestada oma vanust ja ta vabastada. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ivan Sadejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ivan Sadejevi ennetähtaegset vabastamist. 4 KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ivan Sadejev ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega, ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et isik kannab karistust esimese raskusastme eluvastase süüteo, s.o tapmise eest. Kohus peab tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, käesoleval juhul nähtub Viru Maakohtu 09.12.2011 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-148, et Ivan Sadejev lõi oma ämmale M. Mle korduvalt rusikate ja jalgadega rindkere, näo, pea, kaela ja jäsemete piirkonda, tekitades talle vähemalt 25 kehavigastust, sh surma põhjustanud rindkere kinnise tömbi trauma koos roiete hulgimurdude, mõlemapoolse rinnakelme rebendi, rinnakukeha murruga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus, mis on eluohtlik tervisekahjustus ning mille tagajärjel saabus kannatanu surm sündmuskohal. Arvestades Ivan Sadejevi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 23.06.2023), oleks kohtu arvates käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ilmselgelt ennatlik. Kohtuotsusest nähtub, et Ivan Sadejev oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ning ise ta toimunut ei mäleta. Süüdimõistetu poja ütluste kohaselt kestsid isa joomatuurid niikaua kuni jätkus raha, joomise ajal hakkas ta endaga rääkima, midagi hiljem ei mäletanud ning tal tekkisid epilepsia hood. Eeltoodust tulenevalt võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, eriti arvestades seda, et kinnipeetav ise ei tunnista, et ta oli alkoholi liigtarvitaja. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Ivan Sadejevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et Ivan Sadejevi karistusaja lõpuni on jäänud veel 5 aastat 5 kuud, leiab kohus, et Ivan Sadejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud tööga hõivatud, läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ja taastava õiguse programmi. Samuti selle, et ta on omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala, läbinud arvuti kursused ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning elukaaslase igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
12. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
13. jaanuari 2018 määrus, millega Ivan Sadejev jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. Määruskaebus jätta rahuldamata. 21.01.2018 kohtumäärus 1-11-148 jõustus 01.03.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega