RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-15491 Määruse kuupäev Tartu, 14. märts 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Asderty OÜ

) § 210 lg 2 järgi asja menetlust. Hagejal on õigustatud huvi asja menetlemise vastu. Ta vastutab müüjana korteriomandi ostja ees, kuna ta teatas ostjale, et üldkoosoleku otsustest ei teki ostjale õigusi ega kohustusi. 4. Uus korteriomanik OÜ EsimeneKorrus 18 (EK) esitas 31. märtsil 2017 taotluse, milles märkis, et soovib astuda senise hageja asemel

§ 211

lg 1 alusel menetlusse, sest talle on korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 alusel korteriühistu liikme õigused üle läinud. 5. Kostja vaidles EK taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest

§ 211

lg 1 järgi on omaniku õigusjärglasel õigus astuda menetlusse asjaõiguslikes vaidlustes, kuid praeguses asjas on hageja vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivuse.

1. Harju Maakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega EK menetlusse astumise taotluse rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja taotluse ja jättis hagi

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on varem hagejale kuulunud korteri omanik alates 11. jaanuarist 2017 EK. KÜS § 13 lg 3 järgi saab korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda korteriühistu liige. Praegusel juhul ei ole kohaldatavad

§-d 210 ega 211, sest hageja ei ole võõrandanud vaidlusalust eset ja asjas ei vaielda kinnisasjaga seotud asjaõiguse, seda tagava märke olemasolu või puudumise ega kinnisasjaga seotud kohustuse üle. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus vaidlustada üldkoosoleku ebaseaduslik otsus kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest. Hageja on korteriomandi võõrandanud ega ole enam ühistu liige ja seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktiliste asjaolude järgi

§ 423lg 2 p 1 tähenduses võimalik.

Hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

1. Hageja ja EK esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada, teha uue määruse, millega asendada senine hageja EK-ga, ja jätkata tsiviilasja menetlust või kui hagejat ei asendata, siis jätkata asja menetlust senise hagejaga.
2. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 2

§-de 209–211 järgi oleks maakohus pidanud jätkama menetlust senise hagejaga või asendama senise hageja uue korteriomanikuga. Uus korteriomanik ei ole hageja üldõigusjärglane. Korteriomandi võõrandamisega läksid uuele korteriomanikule üle üksnes korteriomandist tulenevad õigused ja kohustused, sh KÜS § 51 järgi ka korteriühistu liikmesus. Seega on uus korteriomanik hageja eriõigusjärglane ja

§ 209ei kohaldu.

Eriõigusjärglase menetlusse astumist reguleerivad

§-d 210 ja 211.

§ 210

reguleerib üksnes sellist olukorda, kus vaidlusaluse eseme omand või muu sellesarnane õigus on üle antud või nõue loovutatud, ning

§ 211

mh olukorda, kus võõrandatud on vaidlusalune kinnisasi ja vaieldakse kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke või kinnisasjaga seotud kohustuse, samuti kinnisasjaga seotud üüri-või rendilepingu üle. Maakohus leidis põhjendatult, et praegusel juhul ei ole hageja võõrandanud vaidlusalust eset (kinnisasja)

§ 210ega § 211 tähenduses.

Hageja on küll võõrandanud korteriomandi, kuid hageja nõue on suunatud ühistu otsuste vaidlustamisele. Uus korteriomanik ei saa

§ 210ega § 211 alusel sellisesse vaidlusse astuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Hageja ja EK paluvad ühises määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada maakohut jätkama menetlust kas hageja või EK-ga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud jätnud lahendid olulises osas põhjendamata. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas hagejal on õigustatud huvi asja menetlemise vastu. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks korteriomandi võõrandaja müügilepingust tulenev vastutus ei saa õigustada hageja huvi tuvastada selliste otsuste tühisus, mis tekitasid hagejale kohustusi ja mis tekitavad KÜS § 51 järgi kohustusi ka uuele korteriomanikule. Lisaks jätsid kohtud põhjendamata, miks tuleb lõpetada hageja alternatiivnõude ehk otsuste kehtetuks tunnistamise nõude menetlus. Kohus jättis kohaldamata KÜS § 51 ja

§ 211

lg 1, kuigi oleks nendest normidest tulenevalt pidanud lubama EK-l senise hageja õigusjärglasena menetlusse astuda. Korteriomaniku õigused ja kohustused sõltuvad üldkoosoleku otsustest. Vaidlusaluste otsuste eesmärk oli muuta oluliselt kinnistu majandamise korda. Kuna hageja kinnitas müüjana, et ostjal ei teki vaidlustatud otsustest kohustust tasuda majandamiskulude eest naabermaja majandamiseks asutatud ühistule mingeid makseid, siis mõjutavad vaidlusalused otsused hageja kinnituse õigsust. 11. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtumäärused muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 3

§ 692lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 701lg 3 kolmanda lause alusel saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

Kolleegium on seisukohal, et kuigi hageja ja EK on esitanud Riigikohtule ühiselt allkirjastatud määruskaebuse, on sisuliselt tegu kahe määruskaebusega, mistõttu tuleb need ka eraldi lahendada. Hageja määruskaebus rahuldatakse. EK määruskaebus jääb

§ 682lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.

13. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas olukorras, kus korteriomanik pöördub MTÜS §-de 24 ja 241 ning KÜS § 13 lg 3 (kehtivas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on samasuguse sisuga säte § 29) alusel kohtusse, kuid võõrandab menetluse ajal oma korteri, muutub tema hagi korteri võõrandamise tõttu õiguslikult perspektiivituks, mistõttu selle võib jätta

§ 423lg 2 alusel läbi vaatamata.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas EK-l kui uuel korteriomanikul on õigus astuda hageja asemel menetlusse viimase eriõigusjärglasena. Kohtud leidsid, et praegusel juhul ei ole kohaldatavad

§-d 210 ega 211, kuna vaidlus ei ole seotud korteriga ja seega ei ole tegu vaidlusaluse eseme võõrandamisega eelviidatud sätete mõttes. 14. Kolleegium nõustub kohtutega, et kohaldatav ei ole

§ 211

, mille lg 1 esimene lause näeb ette, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Praegusel juhul ei ole tegu vaidlusega, mis käiks kinnisasjaga seotud asjaõiguse, seda tagava märke olemasolu või puudumise ega kinnisasjaga seotud kohustuse üle. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et EK-l ei saaks üldse olla mingit huvi asja lahendamise tulemuse vastu. 15. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei kohaldu ka

§ 210

.

§ 210

lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Kuigi praegune õigusvaidlus ei toimu korteriomandi üle, saab korteriomandit ja sellega lahutamatult seotud liikmesust korteriühistus pidada vaidlusaluseks esemeks

§ 210

mõttes, sest hageja õigus käesolev hagi esitada tulenes tema korteriomandiga lahutamatult seotud liikmesusest korteriühistus.

1. Seega ei anna korteriühistu liikmesuse kaotus (sh korteri võõrandamise tõttu) alust pidada hagi pärast liikmesuse lõppemist õiguslikult perspektiivituks ega jätta seega läbi vaatamata. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et mittetulundusühingu liige võib ka pärast liikmesuse kaotust nõuda ühingu otsuse kehtetuks tunnistamist, eeldusel et ta oli otsuse tegemise ajal ühingu liige (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-03, p 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et see kohaldub mh ka korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada ja hageja määruskaebus rahuldada. 17.

§ 696

lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. 4

§ 660

lg 1 ja selle sätte kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 210

ei näe ette võimalust esitada määruskaebust sellise määruse peale, millega maakohus jätab rahuldamata isiku taotluse astuda menetlusse hageja asemele. Kuna EK-l ei olnud õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, siis ei saanud ta tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 696 lg-st 1 nende koostoimes esitada kaebust ka ringkonnakohtu määruse peale. 18.

§ 682

lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele.

§ 695järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus.

Tulenevalt

§ 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10;
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11). Kuna EK-l ei olnud määruskaebuse esitamise õigust, siis tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata. 19.

§ 210

lg 3 esimese lause kohaselt võib õigusjärglane juhul, kui vaidlusalune ese võõrandatakse, vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kostja ei ole asjaoludest nähtuvalt EK menetlusse astumisega nõustunud.

§ 210

lg 3 teine lause sätestab, et vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

§ 213

lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Tulenevalt

§ 210

lg 3 teisest lausest on praegusel juhul alus kaasata EK menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kolleegium leiab, et EK taotlust astuda menetlusse hageja asemel saab pidada taotluseks kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna. Maakohus jättis selle taotluse kolleegiumi arvates põhjendamatult lahendamata.

1. Õige on määruskaebuse väide, et kohtute lahendites ei ole hageja alternatiivnõuet ehk vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet üldse käsitletud. Hageja on hagis esitanud kaks nõuet. Esiteks palus hageja tuvastada
2. juuni
3. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Alternatiivselt eeltoodud nõudega palus hageja tunnistada samad otsused kehtetuks. Maakohus jättis otsuste tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata, kuid ei võtnud määruse resolutsioonis mingit seisukohta alternatiivnõude ehk otsuste kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Ringkonnakohus seda eksimust ei kõrvaldanud. Seega on kohtud rikkunud

§ 442

lg-t 5, mis näeb ette, et lahendi resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Ka see on maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise aluseks. 21. Kokkuvõttes tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus peab muu hulgas lahendama EK taotluse tema kolmanda isikuna kaasamiseks hageja poolel. 5

§ 173lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

23. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev Henn Jõks Ants Kull 6