) § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja I palus kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3 400 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 100 eurot (2 x 50), määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 3 400 eurot. Nimetatud kulud (kokku 6 950 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud ning tuli kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Põhjendatud ja vajalik oli ka asjatundja arvamuse kulu 1 200 eurot. Hüvitamisele ei kuulunud hageja I õigusabi osutaja ajakulu sõiduks maakohtu (150 + 425 eurot) ja ringkonnakohtu (237,5 eurot) istungitele (kokku 812,5 eurot). Hüvitatavaks menetluskuluks
p 2 järgi võib olla otsene sõidukulu, s.o autokütuse maksumus, kuid mitte ajakadu. Eelnevat on selgitanud ka Riigikohus 12.06.2013 määruses asjas nr 3-2-164-13. Muud menetluskulude nimekirjades näidatud hageja esindajate kulud (11 978,01 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja keerukust, mahtu ja menetluslikku käiku. Seega tuli kostjalt hageja I kasuks kokku välja mõista menetluskulude hüvitis 20 128,01 eurot. Kooskõlas
lg-ga 4 kohustas kohus kostjat maksma hagejale I menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tagastas
lg 1 p 1 alusel ja juhindudes Riigikohtu 26.05.2015 otsusest asjas nr 3-4-1-59-14 hagejale enamtasutud riigilõivu 2 224,24 eurot. Kostja määruskaebus
Ringkonnakohtu seisukoht 3 12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja teha tühistatud osas uus määrus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt vastab kohus kostja väitele, mille kohaselt tuleks määruskaebus tervikuna jätta läbivaatamata. Kostja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses, mistõttu ületas vaidlusalune menetluskulude summa
Seega hageja I viidatud alusel määruskaebust läbivaatamata jätta ei saanud. Küll aga tuleb määruskaebus jätta läbivaatamata osas, milles kostja vaidlustas enammakstud riigilõivu tagastamise. Vastavalt
lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud ning
lg 10 kohaselt saab riigilõivu tagastamise otsustuste puhul määruskaebuse esitada vaid siis, kui maakohus keeldub riigilõivu tagastamisest. Praegusel juhul ei puudutanud enammakstud riigilõivu hagejale I tagastamine kostjat ja maakohus ei keeldunud riigilõivu tagastamisest, mistõttu puudus kostjal kaebeõigus. Kostja on määruskaebuses välja toonud kaks etteheidet maakohtu määrusele, n.o kohus ei analüüsinud iga hageja I esindaja toimingut eraldi, s.t ei põhjendanud kohtulahendit piisavalt ja luges põhjendatuks menetluskulud, mille kandmine ei olnud tulemuslik (hagi tagamise taotlust ei rahuldatud, nõude suurendamist käsitles kohus uue hagina, mistõttu keeldus selle vastuvõtmisest). Õige on määruskaebuse esitaja väide, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1) ning kohtul on kohustus sõltumata vastuspoole väidetest või nende esitamata jätmisest kontrollida kulude põhjendatust. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Praegusel juhul tõi kostja määruskaebuses välja ühe ilmselge eksimuse hageja I lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjalt ei olnud põhjendatud välja nõuda 19.05.2017 nõude suurendamise avalduse koostamisega seonduvat kulu. Reeglina jäävad esindaja kulud, mis on teostatud konkreetse tsiviilasja raames,
-i regulatsiooni piiridesse ja on ilmselt vajalikud kliendi parimal viisil esindamiseks, põhjendatud ja tuleb kaotanud poolelt välja mõista. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Praegusel juhul oli olukorras, kus menetlus oli kestnud alates 2013. aasta oktoobrist, ilmselt üleliigne esitada 11.05.2017 sama tsiviilasja raames nõue välja mõista ka VÕS § 1032 lg 1 järgi kasutuseelis, kui seda ei olnud varem palutud. Nõude suurendamise avalduse koostamiseks kulus T. Laasikul 1 tund (tunnihind 108 eurot) ja U. Volensil hinnanguliselt 1 tund (tunnihind 150 eurot). Viidatud kulu (258 eurot) tuli põhjendatud esindaja kuludest maha arvata. Ilmselt asjakohatu ei olnud aga hageja I esitatud hagi tagamise taotlus, mis oli
-i järgi lubatav ja vajalik meede kliendi huvide parimal võimalikul viisil esindamiseks. Taotlus oli 4 motiveeritud ning asjaolu, et see jäeti rahuldamata, ei muuda kantud kulu automaatselt põhjendamatuks. Maakohus mõistis selle õigesti kostjalt välja. Kostja viimase väite osas, et maakohus arvestas põhjendamatult vajalikeks menetluskuludeks hageja I kolme esindaja kulusid, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt
lg-le 3 hüvitatakse mitmele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kuivõrd asi oli mahukas, keerukas ja uut kohtupraktikat loov, millest andis mh kinnitust asjaolu, et vaidlus läbis kolm kohtuastet ja vastaspoolel oli mitu esindajat ning hageja I esindajate tegevus menetluse kestel oli nähtav nii kohtule kui vastaspoolele, oli praegusel juhul põhjendatud, et hagejat I esindas menetluses enam kui üks lepinguline esindaja. Maakohus kohaldas õigusnorme õigesti, kui mõistis kostjalt välja hageja I kolme esindaja kulu apellatsiooniastmes. Muud määruskaebuses toodud etteheited maakohtu lahendile ei olnud käsitletavad diskretsioonipiiride ületamisena, mistõttu tuli ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. Kostjalt tuli hageja I kasuks välja mõista 19 870,01 eurot (20 128,01 – 258).
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.