Obsah (5)

§ 175§ 238§ 432§ 426§ 187

1 Kriminaalasi nr 1-15-9191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9191 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Kossutskilt menetluskuluna kaitsjatasu 158,64 (ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. 2 Dmitri Kossutskil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700092595 ning selgitus: „Dmitri Kossutski, 1-15-9191, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kossutski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.12.2015 kohtuotsusega nr 1-15-9191 tunnistati Dmitri Kossutski (endise nimega Besstšastnõi) süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja

§ 238lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.04.2014 kuni 14.04.2014, alates 26.06.2015 kuni 28.06.2015, alates 09.07.2015 kuni 11.07.2015, s.o 9 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 ja 3 ei pööratud vangistust täielikult täitmisele tingimusel, et Dmitri Besstšastnõi ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,8 alusel pandi talle kohustus mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.01.2017 kohtumäärusega nr 1-15-9191 pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Dmitri Besstšastnõile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.12.2015 kohtuotsusega nr 1-15-9191 mõistetud karistus – 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Dmitri Besstšastnõi kannab nimetatud karistust alates 08.05.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kui minevikus on isikut karistatud mitmete varavastaste kuritegude eest, siis eelmine ning käesolev kuritegu on toime pandud vägivallaga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuses läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik tunnistab alkoholiga seotud probleemi ja riski, enda sõnul ei taha vanglasse enam kunagi sattuda. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa N. K aadressil xxxx. Isik kasutas eelmises elukohas endise abikaasa ning kahe lapse suhtes füüsilist vägivalda. Endine abikaasa elab kõigi 5 lapsega käesoleval hetkel mujal. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav vabaneda aadressile xxxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteris elab abikaasa N. K koos 4 alaealise lapsega. Abikaasa on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Põhihariduse omandas isik Aseri Keskkoolis. Pärast seda ei jätkanud õpinguid. Kutset kinnipeetav ei oma ja eesti keelt ei oska, kuid soovib seda õppida. Isik 3 on töötanud pidevalt mitteametlikult ehitusel. Minevikus on isik toime pannud rikkumisi majandusliku kasusaamise eesmärgil. Vanglas on kinnipeetav motiveeritud töötama. Materiaalselt toetavad teda vend, õde ja abikaasa. 14.12.2017 seisuga on kinnipeetaval tasumata hagisid 416,84 euro ulatuses, mida ta tahab tasuda. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemise korral võetakse isik tööle OÜ-sse xxxx? lihttöölisena miinimumpalgaga. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad õde A. B, vend V. V ja abikaasa N. K. Lähedastega suhtleb ta igapäevaselt telefoni ja kokkusaamiste teel. Isikul on 5 last. Viimane kuritegu oli suunatud endise abikaasa N. B ja laste vastu (V. B ja A. B). Isik on huvitatud laste elust. Kinnipeetava enda sõnul on suhted lastega ja endise abikaasaga head ning peale vabanemist tahab ta neid külastada. 15.06.2016 määrati isikule lähenemiskeeld endise abikaasa suhtes. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal on isik abielus N. Kga, kellega tal on ühine 2-kuune laps. Suhted on abikaasa sõnul head ja toetavad. Abikaasa on valmis kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt toetama. Alkoholi tarvitas isik viimati 2017.a mais. Ta tarbis varasemalt 2-4 liitrit õlut päevas. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus puudub. LS ja AS alusel määratud väärteokaristused näitavad alkoholi kuritarvitamist. Viimase kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Kinnipeetav ise tunnistab alkoholisõltuvust. Katseajal tarvitas isik 3 korral alkoholi, mistõttu talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhoolduse ajal paigaldati isikule alkoholivastane preparaat "Esperaal", kuid see ei takistanud isikut alkoholi tarvitamast. Käitumine vanglas ei viita agressiivsusele ja enesevalitsuse kaotamisele, kuid viimased vägivallakuriteod ja minevikus toime pandud väljapressimine viitavad sellele. Samuti viitavad need probleemide lahendamise oskuse puudulikkusele. Isiku käitumine oli impulsiivne (eriti alkoholijoobes). Kinnipeetaval on tulevikueesmärgid. Isiku sõnul austab ta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kuid AS ja LS alusel mõistetud väärteokaristused viitavad ühiskonnas kehtivate normide ignoreerimisele. Isiku motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on kõrge ning ta tahab selle nimel programme ja sekkumisi vanglas läbida. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on varem määratud kriminaalhooldusele 3 korral. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Dmitri Kossutski ennetähtaegselt, teeb vangla kohtule ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli tähtajaks 29.04.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Dmitri Kossutskile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 2 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad Narva linnas abikaasa N. K, õde A. B, vend V. B ja samuti isa, kes elab xxxx. Isikul on 6 last. Lasteks on V. B (18.a), V. B (12.a), O. B (14.a),E. B (10.a.), A. B (15.a) ja N. K (2 kuud). Isiku viimane kuritegu oli mitme episoodi raames suunatud endise abikaasa (N. B) ning laste vastu (V. B ja A. B). 5 last pärinevad kooselust eelmise abikaasaga. Käesoleval ajal on kinnipeetav abielus N. Kga, kellega tal on ühine laps (2 kuud). Nad on elanud koos 2 aastat. N. K hinnangul on nende omavahelised suhted head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ja kokkusaamistel. Abikaasa arvamusel oli Dmitri Kossutskil vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Abikaasa kinnitas, et suhtub Dmitri Kossutski ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ja on valmis toetama teda moraalselt. Rahvastikuregistri andmetel on Dmitri Kossutski abielus, suhete alla on märgitud abikaasa ja 6 last. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava abikaasa N. K. Hetkel elavad antud korteris kinnipeetava abikaasa ja 4 alaealist last. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on 4 olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadmele. N. K on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Kinnipeetava abikaasa kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama Dmitri Kossutskit ennetähtaegse vabanemise korral ka materiaalselt. N. K sissetulekuks on lapseraha. Taotluses on märgitud, et Dmitri Kossutskile garanteeritakse töökoht OÜ-s xxxx. Äriregistri andmetel ettevõttel xxxx OÜ (xxxx) 24.11.2017 seisuga maksuvõlg puudub. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas OÜ xxxx juhatuse liige S. G, et Dmitri Kossutski võetakse vabanemisel tööle lihttöölisena. Esialgu pakutakse talle töötasu miinimumpalga ulatuses. Dmitri Kossutski on varem olnud määratud kriminaalhooldusele 3 korda, viimati 2015.a. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Dmitri Kossutski ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli tähtajaks 29.04.
3. Dmitri Kossutskile määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Dmitri Kossutski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Karistus pöörati täitmisele, sest ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tema endine nimi oli B. Enne vangistust töötas ta samas firmas, kuhu teda vabanedes tööle võetakse. Varem ta tarvitas alkoholi. Kui ta sattus vanglasse, siis sai ta aru, et kõik ta probleemid on tekkinud alkoholist. Ta läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, millest õppis, et tuleb elada alkoholita normaalset elu. Kui kohus ta vabastab, siis on ta valmis täitma kõiki kohustusi. Varem on kohustuste täitmisega olnud probleeme, põhjuseks oli alkohol. Nüüd ta ei soovi enam alkoholi tarvitada, sest tal on vaja töötada, peret toetada. Ta lubab elada seaduskuulekalt, ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Kinnipeetav soovib vabaneda, et hakata tööle, aidata abikaasat ja näha oma last. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Kossutski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Kossutski ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et inimese vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamine on tuleviku prognoos. Et kaitsealusel on olnud kriminaalne minevik, selle vastu kaitsja vaielda ei saa. See kõik on minevik ja seda minevikku muuta ei ole võimalik. Peaks vaatama, milline võib tulevikuprognoos olla. Oluline on see, kuidas inimene on siiani karistust kandnud. Oluline on see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis, vabaduses on tal olemas toetav tugivõrgustik, on olemas töökoht, ta on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid. Seoses sotsiaalse tugivõrgustikuga on tal olemas ka elukoht. Nii vangla kui ka prokurör kaitsealuse vabastamist ei toeta. Ilmselt mängivad siin rolli ohud, mis on 61% ja 54%. Kaitsja tulevikuprognoosi hinnates mõtleb selliselt, et kaitsealuse tähtajaline vabanemine on 29.04.2019. Kui modelleerida olukorda selliselt, et vabanemisel oleks ohu protsendid samasugused nagu praegu, siis vabaneks ta ilma igasuguse järelevalve ja kontrollita. Vabanemisel enne tähtaega oleks võimalik tema suhtes teostada kontrolli, järelevalvet ja aidata teda. Siin mõtleb kaitsja kontrollnõudeid ja elektroonilist valvet. Seega kaitsja on seisukohal, et kohus võiks kaaluda kaitsealuse enne tähtaega vabastamist, see aitaks tal resotsialiseeruda ja sulanduda ühiskonda seaduskuuleka inimesena. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Kossutski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab isik KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kuritegude eest, mis on toime pandud endise abikaasa ja laste suhtes. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid kinnipeetav on ise vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholisõltuvust tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt võib vabanemisel alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et esialgne tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele põhjusel, et Dmitri Kossutski rikkus 3 korral talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Käitumiskontrolli ajal läbis isik ravikuuri, talle paigaldati 18.12.2015 alkoholivastane preparaat „Esperaal“ kehtivusega 1 aasta 6 kuud ning lisaks läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kõigest sellest hoolimata jätkas ta alkoholi tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Dmitri Kossutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx. Kinnipeetava abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt igakülgselt toetama. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eriti arvestades seda, et enamus isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid esinesid juba enne vangistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,64 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, 6 vandeadvokaat Marina Valgele süüdimõistetu Dmitri Kossutskile määratud korras kaitse teostamise eest. 3.

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Dmitri Kossutski kanda.

24.01.2018 kohtumäärus 1-15-9191 jõustus 06.03.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.