Obsah (5)

§ 176§ 29§ 31§ 23§ 165

2-17-19221 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-19221 Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2018.a, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. P.`i avaldus pankroti väljakuul

§ 176lg 2 alusel.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden`i ajutise halduri tasuks 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot) ja kulude suuruseks 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot), kokku summas 619 (kuussada üheksateist) eurot ja 20 senti.
2. Välja mõista võlgnikult V. P.`ilt ajutise halduri Svetlana Pilden`i kasuks ajutise halduri tasu ja kulud summas 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot ja 80 senti (sh 1 2-17-19221 käibemaks), mis kuulub tasumisele Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pangas.
3. Hüvitada Svetlana Pilden`ile riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti (sh käibemaks), mis kanda üle Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pangas.
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. jaanuari 2018 kohtumäärusega võlgniku V. P.`i vara suhtes rakendatud käsutuskeeld.
6. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 29. 9.

Saata kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks määruse resolutsiooni p. 6 märgitud makse teostamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Võlgnikul või pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on õigus menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE

1. V. P. esitas 27.12.2017.a kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Võlgnik ei suuda tasuda võlgasid, mis temale teadaolevalt moodustavad kokku 13 816,79 eurot. Võlgnikul sissetulek on väike, ta kannab karistust kinnipidamisasutuses. Koos avaldusega esitas võlgnik kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Viru Maakohtu 09.01.2018 määrusega rahuldati V. P.`i riigi menetlusabi taotlus ja võlgnik vabastati riigilõivu summas 10 eurot tasumisest.
3. Kohus võttis 09.01.2018.a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pilden`i, kohustades ajutist haldurit esitama kohtule aruande võlgniku majandusliku seisundi kohta.
5. jaanuari 2018 kohtuistungil jäi ajutine haldur 18.01.2018 esitatud aruande juurde. Samas märkis haldur, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid vähemalt 1500 eurot ulatuses. Juhul, kui rahalised vahendid ei laeku, taotleb ajutine haldur pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikku ei saa vabastada nendest kohustustest, mis on hetkel tuvastatud. Seadus ei luba vabastada võlgnikku elatisvõlgnevusest. Teised trahvid omavad teatud aegumistähtaega. Võlgnik märkis, et tema töötamise tasu on 0,17 eurot tunnis, aga igale lapsele peab maksma 100 eurot kuus. Tal ei ole vara, et oma võlgu ja elatist maksta. Vabaduses olles töötas miinimumpalga eest, kusagile mujale teda ei võeta tööle. 2 2-17-19221
6. 01.02.2018 kohtumäärusega määras kohus, et V. P.`i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks hiljemalt 15.02.2018 1500 eurot, kuna V. P.`i pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (

§ 29lg 3).

1500 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse

§ 29lg 1 alusel.

Kohtu deposiiti antud summat laekunud ei ole.

1. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur esitas 18.01.
2. a kohtule aruande. I Võlgniku üldandmed Võlgnik V. P., sündinud: 09.01.1976, viibib xxx. Abielus alates 31.10.2017, abikaasa A. P. 3 alaealist last; esimesest abielust V. P., teisest abielust N. P., praeguse abikaasaga ühine laps M.P.. Hariduse kohta andmed puuduvad. Kehtivad kriminaalkaristused: 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistatud KarS § 120, § 121 (ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine) alusel vabadusekaotusega 6 aastat ja 10 kuud. II Andmed võlgniku vara kohta: Kinnisvara Kinnistusregistri andmete kohaselt ei ole ega polnud võlgniku nimele kinnisasju registreeritud. Sõidukid Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud andmetele ei ole ega polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Aktsiad, osakud Vastavalt Äriregistri elektroonilisele andmebaasile ei oma võlgnik aktsiaid või osakuid. Muu seos äriühingutega samuti puudub. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga. Pensionikeskuse vastus on veel laekumata, samas ei ole II samba osakud tagasivõetavad. Arvelduskontod, hoiused Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele oli avatud konto AS-s SEB Pank. Konto jääk on null. Kinnipeetava isiku kontol on 31,20 eurot. Isiku konto on ajutise halduri taotluse alusel arestitud vastavalt vangistusseaduse §-le
3. Sissetulek Palgamoodul moodustab ca 50 -100 eurot/ kuus. Muu vara Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele muu vara puudub. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele haldurile ei ole teada aluseid, mille kohaselt võlgnik omaks nõudeid kolmandate isikute suhtes. Võlgnik ise kinnitab, et nõuete kohta tal andmed puuduvad. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul realiseeritav kinnisja vallasvara. Rahalised vahendid puuduvad. 3 2-17-19221 III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutine haldur on tuvastanud kohustusi, kokku summas 37024,46 eurot. Jrk nr Võlausaldaja Nõude suurus 3438,86 1 EV RTK kaudu (menetluskulud) 11765,51 2 N. P. V. P. 11171,03 3 2092,50 4 M. P. 1873,85 5 Kahjunõue ts. asjas 2-06-24068 6682,71 6 Eesti Vabariik PPA kaudu Kokku 37024,46 eurot Märkus + täitekulud Elatisraha + tk Elatisraha + tk Elatisraha ja täitekulud ja täitekulud Kõik täitemenetlused on peatatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja stabiilne sissetulek ning rahalisi kohustusi vähemalt 37024,46 eurot. Võlgnik on teatanud, et temal puudub kindel sissetulek, mille arvelt tasuda võlgnevusi. Tema küll töötab vanglas, kuid teenistus ei ole piisav, et olemasolevate kohustustega hakkama saama, kuna suurem osa läheb niigi juba hagide tasumiseks ja vabanemisfondi. Võlgnik leiab, et ka vabanemisel ei suuda ta oma kohustusi täita isegi pikemas perspektiivis. IV Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek, et katta olemasolevaid kohustusi (ca 37 000 eurot), leiab haldur, et on tekkinud pankrotiolukord, ning see ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnik ei suuda olemasolevaid kohustusi lähimas tulevikus täita. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on süstemaatiliselt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid, mille tagajärjel viibib vanglas ning temal puudub võimalus tegutseda mõistliku tulutoova tegevusega. Võlgniku kohustuste suurema osa moodustab täitmata elatise tasumise kohustus, kriminaal- ning väärteomenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded.

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Riigikohus on asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole samuti kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (Tsiviilasja nr 32-1-92-15, p. 10). V Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. VI Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik 4 2-17-19221 Vastavalt määrusele täitis ajutine haldur järgnevaid ülesandeid: tutvumine menetlusdokumentidega - 0,5 tundi; taotluste ja päringute teostamine, vastuste ja kohtuotsuste analüüs – 2 tundi; ajutise pankrotihalduri aruande koostamine - 3 tundi; kohtuistungil osalemine – 0,5 tundi. Muud kulud: bürookulud (sidevahendid, paber, muud kontoritarbed, postikulud) – 32 eurot; tasuline päring karistusregistrisse – 4 eurot, kokku: 36 eurot. Ülaltoodud ülesannete täitmiseks kulutas ajutine haldur 6 tundi. Juhindudes

§-st 23 palus ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks 480 eurot (tund – 80 eurot), millele lisandub käibemaks 96 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. VII Ajutine haldur palus:  Teha võlausaldajatele ettepanek tasuda kohtu deposiidina 1500 eurot pankrotimenetluse vajalike kulude katteks;  Deposiidi tasumise korral kuulutada välja V. P.’i pankrot;  Nimetada pankrotihalduriks Svetlana Pilden;  Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;  Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden tasu 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot ja vajalike kulutuste katteks 38 eurot, millele lisandub käibemaks 7,60 eurot. Deposiidi mittetasumise korral, juhindudes Pankrotiseaduse § 29, ajutine haldur palus:  Lõpetada V. P.’i pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks;  Vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden tema ülesannetest;  Tunnustada ajutise halduri tasu nõuet summas 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot ja vajalike kulutuste katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot ning mõista võlgnikult välja;  Kuivõrd pankrotihalduri tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palun määrata halduri tasust 397,00 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) suurune osa tasumisele riigi vahenditest. Väljamakse palun teostada haldurit teenindava bürool Business Law Firm OÜ arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pangas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks.

2. jaanuari 2018.a. kohtuistungil märkis ajutine haldur, et kuna võlgnik on maksejõuetu, siis tuleks lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Suurema osa võlgniku kohustustest moodustavad kas elatise võlgnevused või kuriteoga tekitatud kahjunõuded, millest ei ole võimalik vabaneda. Võlgnik märkis, et tal puudub vara ja rahalised vahendid nõuete täitmiseks.
3. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

).

§ 23

lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 5 2-17-19221 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 10. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu ja kulutused on põhjendatud. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest kuni avalduse rahuldamata jätmisest ajutise halduri ülesandeid täitnud ning kulutusi kandnud, mistõttu tal on õigus saada selle eest tasu. Ajutise halduri tasu moodustab kokku 480 eurot (6 tundi maksumusega 80 eurot tund), millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Ajutise halduri bürookulud moodustavad 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot, kokku 43,20 eurot. Kokku moodustavad tasu ja kulud 619,20 eurot. Vastavalt

§ 23

lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 76,40 eurot, seega summas 476,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud summas 142,80 eurot (sh käibemaks) jätab kohus võlgniku kanda ning nimetatud summa kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. 11. Kohus jätab rahuldamata võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse algatamise taotluse

§ 176

lg 2 alusel.

§ 176

lg 2 kohaselt, võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ajutise halduri aruandest aga nähtub, et suurema osa, so ca 80% võlgniku vastu esitatud nõuetest moodustavad elatise ja elatise võlgnevuse, samuti õigusvastaselt tekitatud kahju nõuded, millest

§ 176

lg 2 alusel pole võimalik vabaneda pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Muud tsiviilasjades (v.a. elatise nõuded) esitatud nõuded moodustavad ca 5,5% nõuete kogusummast, mis ei anna samuti alust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Lisaks nendele nõuetele on nõuded seotud Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud rahatrahvidega, osaliselt on nõuded juba aegunud ning täitemenetlused toimuvad täitekulude osas. Mis puudutab Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud kehtivaid nõudeid, siis on Riigikohus 23.09.2015 lahendi nr. 3-2-1-92-15 p 10 väljendanud seisukohta, et „Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal.“ 6 2-17-19221 Kohus selgitab, et pankrotimenetluse eesmärk on võimaldada ausat võlgnikku vabaneda peale võlgadest vabastamise menetluse läbiviimist võlgadest. Riik ei pea andma õiguskaitset isikule, et viimane vabaneks kohustustest riigi ees (sundraha, kohtukulud, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuse keskuse nõuded), kannatanute ees, kellele on kuritegudega kahju põhjustatud, samuti oma alaealiste laste ees, kelle ülalpidamise kohustusest ei ole võlgnikku vabastatud. Kohus leiab, et avaldajal ei oleks võimalik vabaneda suuremast osast võlgadest läbi kohustustest vabastamise menetluse, kuna tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga ja elatise nõuetega ning sellest tulenevate võlgnevustega. 12.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1 lõpetab kohus V.

P.’i pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 7