3-17-2674/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2674 Haldusasi J.T. esialgse võimaldamiseks õiguskaitse taotlus suitsetamise RESOLUTSIOON
2. Vabastada J.T. riigilõivu tasumise kohutusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Jätta J.T. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. J.T. esitas
5. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse suitsetamise keelu peale Tartu Vanglas. Kaebaja palub vaidluse raames hinnata, kas justiitsministri määruse asjassepuutuvad sätted on põhiseaduspärased ja kas vangla kodukorra punktid, mis keelavad suitsetamise, on õiguspärased. Kaebaja palub suitsetamise keelu tühistamist ja vangla kohustamist suitsetamist võimaldavate toimingute sooritamiseks. Ühtlasi taotleb kaebaja menetluse ajaks esialgset õiguskaitse kohaldamist (EÕK).
6. Justiitsministeerium teatas kohtule
7. detsembril 2017, et J.T. vaie registreeriti
8. novembril
9. Justiitsministeerium tagastas
10. detsembri
11. a otsusega nr 11-7/707-4 vaide.
12. Tartu Vangla teatas kohtule
13. detsembril 2017, et J.T. on vanglale
14. novembril 2017 esitanud vaide nr 1-11/601-
15. Tartu Vangla andis
16. detsembri
17. a kirjaga J.T.le tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. J.T. esitas
18. detsembril 2017 avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Vaie on hetkel Tartu Vangla menetluses.
19. Tartu Halduskohus tagastas
20. detsembri 2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 J.T. kaebuse ja p-ga 2 jättis EÕK käiguta.
21. J.T. põhjendas
22. detsembril 2017 EÕK-d sellega, et tal on nikotiinisõltuvus ja mittesuitsetamine mõjutab tema närvikava. Taotlejal on uneprobleemid ja üleüldine loidus. Lisaks on kohati isu tõus ja seejärel langus. Suitsetamise keeld ei ole põhiseadusega kooskõlas ja see ei aita kaasa vangistuse eesmärkide täitmisele. KOHTU SEISUKOHT
23. Kaebaja esitas ühes kaebusega taotluse riigilõivust vabastamiseks. EÕK esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 104 lg 1, riigilõivuseadus § 60 lg 6). Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et tal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Kuigi kohtu hinnangul esineb alus menetlusabi andmisest keeldumiseks, sest taotluse rahuldamine ei ole tõenäoline, annab kohus sellest hoolimata menetlusabi, et tagada asja kiire ja võimalikult väikeste kuludega lahendamine (HKMS § 2 lg 2, § 110 lg 1 p 1).
24. Kohus jätab EÕK rahuldamata. Kaebaja põhjenduste kohaselt on ta nikotiinisõltlane ja suitsetamise keeld mõjutab tema närvikava, mistõttu esineb uneprobleem, loidus ja kohati isu tõus ja langus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid enda väidete kinnitamiseks.
25. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kohtule veenvalt põhistanud, millised pöördumatud tagajärjed kaebajale saabuvad, kui kohus ei rakenda EÕK-d. Ka kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vanglas kehtiv suitsetamiskeeld tooks taotlejale kaasa pöördumatuid õiguslikke tagajärgi, mida ei oleks tulevikus võimalik heastada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
26. detsembri
27. a määrus asjas nr 3-17-1449).
28. Halduskohtul puudub teave (nt arsti väljavõte) selle kohta, et suitsetamine oleks taotlejale vajalik selleks, et vältida tervisekahju saabumist. Reeglina põhjustab suitsetamine olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele endale kui ka neile, kes peavad suitsuvingu taluma (Tartu Ringkonnakohtu
29. detsembri
30. a määrus nr 3-17-1449, p 25).
31. Suitsetamiskeeluga on piiratud eeskätt kinnipeetava üldist vabadusõigust. Samas vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peab tingimata saama teostada vaide- ja kohtumenetluse ajal. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on eelduslikult tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud. Kui tulevikus peaks suitsetamise keeld osutuma õigusvastaseks ja kehtivuse kaotama, saab isik seda tegevust soovi korral jätkata.
32. Ühtlasi ei näe kohus inimväärikuse kontekstis seda, et vanglas suitsetamise keelamisega kaasnevad võimalikud võõrutusnähud oleksid sedavõrd intensiivsed, et ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Isegi kui need kannatused võivad esineda, ei oleks küsimus suitsetamise lubamises, vaid nende meetmete kohaldamises, mis aitaksid võimalikke kannatusi vähendada.
33. Kohtupraktikas on tänaseks väljakujunenud seisukoht, et reeglina suitsetamise keelust võrsunud vaidluste ajaks kohtumenetluses EÕK-d ei rakendata (nt asjad nr 3-17-1449, 3-17-2561). Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2