) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu kohaldamine hagita asi.
lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. 6.
lg 4 alusel menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt kohus kuulab enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Kohus on ära kuulanud 13.06.2017 toimunud istungil avaldaja I ja avaldaja II seaduslikud esindajad ning puudutatud isiku. 7. Kohus kuulanud ära avaldaja I, avaldaja II seaduslikud esindajad ning puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, on seisukohal, et avaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 2 2-17-6502 8.
lg1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 teise lause kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. 9. Lähenemiskeeldu rakendatakse kui äärmiselt erakorralist meedet isikute suhtes, kes on reaalseks ohuks iga isiku elule ja tervisele ning kes tarvitavad isiku suhtes vägivalda. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et puudutatud isik oleks kasutanud füüsilist vägivalda avaldaja I ja II suhtes või oleks alus arvata, et puudutatud isik tekitab avaldajale I ja II kehavigastusi. Avalduses esitatud väited puudutatud isiku vägivallatsemise kohta on tõendamata ning paljasõnalised. Kohtuistungil avaldaja I selgitas, et pärast aprillikuist juhtumit ei ole puudutatud isik ähvardanud. Kohus leiab, et võttes arvesse eelnevaid sündmusi ei saa puudutatud isiku väljaütlemist pidada ähvardusena, mille alusel võiks arvata, et puudutatud isik tekitab avaldajale I ja II kehavigastusi või on nende suhtes vägivaldne. Poolte selgituse kohaselt avaldaja II, tema ema ja puudutatud isiku elukoht on sama. Seega kui avaldaja I ilmub ette teatamata puudutatud isiku elukohta tekivad erimeelsused kergelt. Lapse vanemad ei ole saavutanud avaldaja II suhtlemiskorras kokkulepet, mistõttu on ka kohtusse esitatud vastavasisuline avaldus, mis on eraldi tsiviilasjana kohtu menetluses. Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte nii kirjalikud kui suulised selgitused puudutavad lapsega suhtlemiskorra määramise vaidlust. Kohus leiab, et lapse vanemad ja kolmandad isikud peavad oma tegevustes (sh kõnes) juhinduma lapse huvidest ja tagama ka lapse emotsionaalse turvalisuse. Kuna VÕS § 1055 lg 1 eeldused on täitmata, siis jätab kohus lähenemiskeelu avalduse rahuldamata. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes arvesse, et avaldaja I ja avaldaja II osas jäi avaldus rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldajate kanda. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole puudutatud isikule hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mida avaldajatelt välja mõista tuleks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.