← Eesti

2-17-120895/22

Obsah (6)§ 432§ 150§ 428§ 430§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 5. märts 2018, Valga kohtumaja Lindorff Eesti AS hagiavaldus Valdur Visla vastu võlgnevuse nõudes. Tsivii

§ 432, § 457).

1.7.Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu 100 euro tagastamist ning palub vastava summa kanda Lindorff Eesti AS arvelduskontole nr EE

  1. 1.8.Pooled paluvad lõpetada tsiviilasja 2-17-120895 menetlus käesoleva kompromissi kinnitamisega. 1.9.Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise kaebeõigust 1 kalendripäevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates.
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
  3. Jätta punktis 1.2 nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutus riigilõivust pool, s.o 100 eurot Lindorff Eesti AS arvelduskontole nr EE
  5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.. ASJAOLUD
  6. Lindorff Eesti AS esitas
  7. novembril 2017 hagiavalduse Valdur Visla vastu võlgnevuse nõudes. Tartu Maakohus võttis
  8. detsembri
  9. a määrusega hagiavalduse menetlusse.
  10. Valdur Visla esitas
  11. jaanuaril
  12. a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja tunnistab, et hagi on õige ja on põhimõtteliselt nõus hagiavalduses oleva nõudega. Kuid nõutav summa tundub olevat liiga suur. Kostja on seisukohal, et viiviselt oleks just kui omakorda viivist arvestatud, kuid ta pole selles täiesti kindel. Samuti märkis kostja, et ta saavutaks hea meelega mingi 2 2-17-120895 kokkuleppe. Eelkõige soovib kokkulepet selles osas, et summa enam ei kasvaks järjekordsete viiviste näol, mida hageja palub.
  13. Valdur Visla esitas
  14. jaanuaril 2018 riigi õigusabi taotluse. Tartu Maakohus edastas menetlusosalistele
  15. jaanuaril 2018 nõudekirja, andes tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
  16. Valdur Visla esitas
  17. veebruaril 2018 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt pole menetlusosalised kokkuleppele jõudnud. Samuti märkis, Valdur Visla, et ta on leidnud võimaluse pöörduda advokaadi poole ning palub vastamise tähtaega kohtunõudele pikendada 10 päeva võrra. Kohus rahuldas
  18. veebruaril 2018 Valdur Visla taotluse.
  19. Pooled esitasid
  20. märtsil 2018 kompromisslepingu, mille palusid kohtul kinnitada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
  21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 7. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohus asub seisukohale, et poolte kinnitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 9.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku menetluskulude jaotuses kompromissi punktis 1.2 ning selles nimetamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 11.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et edasikaebeõigus on 1 (üks) päev. 12.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle 3 2-17-120895 menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on esitanud taotluse riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot. 13. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale

§ 150

lg 2 p 1 alusel riigilõivu summas 100 eurot Lindorff Eesti AS arvelduskontole nr EE511700017000030487. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.