Obsah (14)

§ 231§ 173§ 168§ 163§ 174§ 138§ 175§ 176§ 177§ 190§ 179§ 445§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12600 Tsiv

) § 423 lg 1 p 2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hagi läbi vaatamata kostja II suhtes ning kostja I vastu intressikulu 354,93 euro nõudes. Hageja nõuab kostjalt I korteri remondikulude 4681,19 euro ja asenduskorteri üürikulu 850 euro hüvitamist.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on korteri xxxxomanik (kd I tl 80).
2. a suvel teostas kostja I xxxxmajal fassaaditöid ja kasutas selleks Xxxxmaja katust (kd I tl 11). Kostja I lõpetas ehitustööd
3. a septembris. Tulenevalt hageja pretensioonidest tutvusid kostja I esindaja ja kostja II esindajad hageja korteriga ja 05.04.2016 koostati akt nr 2 (kd I tl 7, originaal kd I tl 187). Aktis on pooled fikseerinud, et hageja korteris on seinad ja laed rikutud, esineb hallitust ja märgi nurki. Nimetatud akt omab tähtsust selles osas, mis alusel tuleb hageja nõue kvalifitseerida. Hageja on esmalt leidnud, et nimetatud akt annab talle lepingulise aluse nõuda kostjalt I kahju hüvitamist (leping kolmanda isiku kasuks). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 2 järgi kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud akt hagejale lepingulist alust nõude esitamiseks. Esiteks, hageja ei nõua kostjalt remonditööde teostamist, vaid kahju hüvitamist ning teiseks, kostja I ei ole 4 nõustunud, et läbi tema ehitustegevuse on kahjustatud hageja korterit. Kostja I esindaja on akti teisele poolele kirjutanud, et korteri kahjustuste tekkimise põhjuste välja selgitamiseks on vajalik eksperdi hinnangut (akti teine pool, kd I tl 187, tõlge tl 233).
4. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
5. VÕS
6. ptk
7. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS § 1043 järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtupraktika kohaselt peab kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).
8. Kohtu hinnangul on 05.04.2016 aktiga tõendatud hageja korteri seisukord, et esineb veekahjustusi ning seinad ja laed on rikutud. Lisaks on eksperdi xxxx arvamusega tuvastatud korteri seisukord menetluse ajal: pragunenud on laepaneelid ning laepaneelide vuukide ümbruse viimistlus, välisseinte sisepindadel on niiskuskahjustuse jäljed – värv praguneb, hallituse toimel on tapeet määrdunud ja seina küljest lahti ning vannitoa välisnurk on pragunenud (kd II tl 81 pöördel, p 6). Praod on igas toas (kd II tl 161). Pooltel on vaidlus selle üle, kas need on tekkinud kostja I ehitustegevuse tagajärjel, kui
9. a suvel kasutati xxxxmaja fassaaditööde teostamiseks Xxxxmaja katust.
10. Esmalt märgib kohus, et teadmata on katuse seisukord pärast ehitustööde lõpetamist
11. a sügisel kuni
12. a remontimiseni. Nimetatud ajaperioodi kohta tõendeid ei ole. Kohus ei loe usaldusväärseks tunnistaja xxxxütlusi, et pärast ehitustööde teostamist vaatas ta katuse üle ja parapetil mehhaanilisi vigastusi ei olnud (kd II tl 162-163). Kohtu hinnangul ei piisanud katuse korrashoiu tuvastamiseks visuaalsest vaatlusest, arvestades asjaolu, et katusele paigaldati tellingud. Ekspert on selgitanud, et pragude tekkimisel ei pea jääma katusele ilmtingimata muljumisjälgi (kd II tl 160). Tõendatud on asjaolu, et kostja I remontis kokkuleppel kostjaga II
13. a suvel hageja korteri kohal Xxxxmaja katuse parapetti (kd I tl 182, tõlge tl 183, vt 01.03.2017 eelistungi protokolli tl 235, kus poolte vahel puudub vaidlus, et juunis
14. a tegi kostja I katusel ehitustöid).

§ 231

lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Tunnistaja xxxxütluste kohaselt andis ta kostja II seadusliku esindaja palvel xxxxOÜ töötajatele käsu, et nad paigaldaksid xxxxkatuse parapetile SBS katte. Parapett paigaldati heast tahtest (kd II tl 162-163).

1. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja korteri kahjustused tulenevad kostja I tegevusest Xxxxmaja katusel. Eeltoodud asjaolu on tõendatud asjatundja xxxx’i ning eksperdi xxxx’i kirjaliku arvamuse ja ütlustega (kd II tl 20-34, 79-109, 160-162). Kuigi nimetatud tõenditest tuleneb, et katusekattematerjali paigaldamisel on samuti tehtud ehitustehnilisi vigu ja kahjustused on põhjustanud ehitusnormide eiramine katuse ehitamisel, siis vaatamata sellele ei ole kohtu hinnangul välistatud, et hageja korteri kahjustused on tinginud kostja I tegevus. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kostja I tegevuse tagajärjel on hageja vara saanud kahjustada, mistõttu analüüsib kohus üksnes kostja I vastutuse tuvastamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Kostja I vastutus ei ole automaatselt välistatud üksnes seetõttu, et Xxxxmaja katusekatte paigaldamine ei vasta ehitustehnilistele normidele.
2. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta 5 poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja I poolse rikkumise tagajärjel, on kostja I ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Hageja ei pea tõendama, et kahju ei tekkinud kõikvõimalikel muudel põhjustel (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-173-12, p 19). Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja korteris tekkisid kahjustused pärast
3. a, kui Xxxxmaja katust kasutati kõrvalmaja fassaaditööde läbiviimiseks. Asjas pole tuvastamist leidnud, et kahjustused saaksid olla tingitud mõnest muust asjaolust. Asjatundja xxxx’i arvamuse kohaselt on suure tõenäosusega veelekke allikaks naabermaja soojustatud seina alla tehtud katuseülespööre, samuti külgmised pöörded, mis tehti sinna tagant järele (kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt
4. a suvel, punkt 9). Ülespööre vastu naabermaja seina on tehtud ehitustehniliselt ilmselgelt valesti (kd I tl 209-213, kd II tl 20-34). Ekspert xxxx on leidnud, et vee- ja niiskuskahjustused on põhjustanud läbi katuse välisseina tunginud sademed, mis pääsevad konstruktsioonidesse ja sealt edasi korterisse läbi parapeti SBS-kattes olevate avade, mittekvaliteetselt kokkukeevitatud või lahtiste katusekatte vuukide ning liiga madalate ja sademetele avatud ventilatsioonikorstnate. Laepaneelide vuukide ja laepaneelide ning seina ühenduskoha pragunemised on põhjustanud katusele ladustatud tellingud ja ehitusmaterjal, mille tulemusel vajusid paneelid läbi (kd II tl 81 pöördel – 82, p 6). Käesolevas asjas on tuvastatud, et Xxxxmaja katust kasutati tellingute monteerimiseks. Tunnistaja xxxxütluste kohaselt toetus üks tellingu jalg parapetile ja selle alla pandi puitlauad (kd II tl 162-163). Tunnistaja xxxxütluste kohaselt anti ehitajale käsk, et raskust katusel hajutada. Samas tuleneb tunnistaja ütlustest, et ta sai kostja II seaduslikult esindajalt xxxx’ilt teate, et kõik xxxxmaja kolme seina tellingud demonteeritakse Xxxxkatusele. Kuigi ehitajad väitsid, et teevad seda etapiliselt, siis tunnistaja ise seda pealt ei näinud (kd II tl 163). Ekspert on täiendavalt selgitanud, et katusele on paigaldatud kahel erineval ajal parapeti katet ning SBS kate on pandud pärast naabermaja fassaaditöid (kd II tl 161). Nimetatud asjaolu haakub varem tuvastatud asjaoludega, et kostja I (või tema tellimusel kolmas isik) paigaldas
5. a suvel xxxxkatuse parapetile SBS katte (kd II tl 160). Kui varasemalt jooksis plekist vesi läbi, siis eksperdi arvamuse kohaselt tegi kattematerjal selle veekindlaks ning sellise töö eesmärk sai olla vee läbijooksu koha likvideerimine (kd II tl 161). Arvestades eksperdi täiendavaid 09.10.2017 kohtuistungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et isegi kui Xxxxmaja katuse kattematerjal on ehitustehniliselt valesti paigaldatud, siis see ei tingi katusest vee läbijooksu hageja korterisse. Ekspert kinnitas kohtuistungil suuliselt oma seisukohta, et tellingute paigaldamise ja materjali ladustamisega on seotud pragude tekkimine hageja korteri lakke. Praod tähendavad, et paneel vajus läbi ning piisab millimeetrist või paarist, sest paneeli vuukide tsement pole elastne. Pind, mida ehitustööde tegevuseks kasutati, asub täpselt hageja korteri ulatuses ja trepikojas pragusid ei olnud, sest seal on eraldi paneelid (kd II tl 161, foto tl 108).
6. Kohus leiab, et kostja I poolt esitatud tõendid ei lükka eelpool tuvastatud asjaolusid ümber. Kostja I tellimusel on Xxxxmaja katust kontrollitud 21.11.2016 ning akti kohaselt ei ole katusel tuvastatud kahjustusi, mis saavad olla põhjustatud kostja I ehitustegevusest. Nimetatud akti kohaselt veeleke võib olla põhjustatud katuse renoveerimise käigus ebaõigesti lahendatud sõlmedes (ventilatsioonišahtid, sadeveelehter, katusekatte tuulutusavad, kd I tl 164-165). Nagu kohus märkis, siis nimetatud ülevaatus on toimunud pärast täiendavaid katuse parandustöid ning eksperdi seletuse kohaselt ei pea katusekattes olema muljumisjälgi näha. Samuti ei ole nimetatud tõend usaldusväärne, sest vaatluse ajal oli katus osaliselt lumega kaetud, aktist ei nähtu, milliseid kohti konkreetselt vaadeldi ning millest tulenevad on tehtud järeldused. 6 Kostja I on kahtluse alla seadnud eksperdi arvamuse, et tellingute raskus tekitas hageja korteri lagedesse praod. Kostja I leiab, et pole esitatud tõendeid, millise kaaluga tellinguid või materjale katusele ladustati. Kohtu hinnangul on kostja I, kui professionaalse ehitusettevõtte ülesanne tõendada, et läbi oli mõeldud lahendused, et katusele tellingute paigaldamine ei tekita kahjustusi. Ekspert on selgitanud, et isegi kui pole täpselt teada, mida ja millises raskuses katusele ladustati, oli see raskus piisav, et tekitada paneelidesse praod. Muud põhjust paneelide pragunemiseks ekspert ei tuvastanud (kd II tl 162).
7. Järgnevalt hindab kohus tekkinud kahju suurust. Hageja nõuab korteri remondikulude hüvitamist 4681,19 eurot ja asenduskorteri üürikulu 850 eurot. Kohus on tuvastanud põhjusliku seose kostja I teo ja hageja kahju vahel.
8. Vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja I teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei pruugi kostja I kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-53-06, p 13). Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud võlaõigusseaduse
9. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132). Vaidlusaluse asja seisukohalt omab tähtsust VÕS § 132, mis piirab hüvitusnõudeid asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega.
10. Nõude ulatuse kindlakstegemisel deliktiõiguse alusel tuleb kohaldada VÕS §
11. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega saab hageja nõuda korteri remondikulusid (asja parandamise mõistlikud kulud). Samas ei saa hageja nõuda asenduskorteri üürikulu, sest õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine. Nimetatud piirang tuleneb VÕS § 132 lg-st 4, mis sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Asjas ei esine VÕS § 132 lg-s 4 sätestatud eeldust.
12. Hageja ei ole korteris remonti teinud ja ta nõuab tulevikus kantavaid kulusid. Hageja saab nõuda remondikulude hüvitamist tulevikus tekkivate kuludena VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja on esitanud kaks hinnapakkumist, mille järgi on korteri remondikulud 4681,19 eurot ja 4652,40 eurot (kd I tl 12-13). Kostja I vaidleb kahju suurusele vastu ja väidab, et remonditööde maksumus jääb 3000 euro juurde. Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega ja kostja I pole tõendi esitamist vajalikuks pidanud. Hageja esitatud kaks pakkumist on samas suurusjärgus ning puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses (sh ruutmeetrite arv ja teostatavad tööd). Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel. Tegemist on kortermaja katuse kahjustustega, mida hageja korteriühistu liikmena ei saa ise remontida. Menetluskulud
13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kostja II suhtes jäävad menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 4 alusel.

Kostja I vastu esitatud kahju hüvitamise hagi rahuldab kohus 80% ulatuses.

§ 163

lg-st 1 tulenevalt 7 jäävad hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja I kanda ja kostja I menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. 18.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 19. Kohus analüüsib hageja menetluskulusid. Menetluskuludeks on riigilõiv, dokumentaalse tõendi saamise kulud ja esindaja kulud (

§ 138lg 1, 2, § 143 p 2, § 144 p 1).

30.08.2016 määrusega on hagejale antud osaliselt menetlusabi ja vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 tasumisest (kd I tl 104-105). Hageja on 02.09.2016 tasunud riigilõivu 200 eurot (kd I tl 111). Hageja on kandnud dokumentaalse tõendi kulusid 500 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 4424,33 eurot (kd II tl 145-155). Sellele lisandub 09.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 7 tunni eest (7 x 180) 1260 eurot. Kostja I vaidleb hageja lepingulise esindaja kulude suurusele vastu. Kostja I viitab, et arvestada tuleb, et menetluses osalesid kaks kostjat ning samuti ületavad hageja menetluskulud hagihinda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. 20. Kohus leiab, et mõistlikuks tunnihinnaks tuleb lugeda 150 eurot käibemaksuga. Toimiku põhjal saab põhjendatud ajakuluks kostja I esitatud nõude osas lugeda: toimikuga tutvumine ja 21.12.2016 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; 27.01.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; eelistungi ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 30 min; 25.04.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 30 min (ülejäänud osas on põhjendamatu ajakulu, sest dokument sisaldab asenduskorteri üürikulu nõude põhjendust, mis on jäänud rahuldamata); 19.05.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; 12.09.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; 09.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 4 tundi 30 min. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 15 tundi 30 min. Kostja I leiab, et kuna dokumentaalse tõendi kulu osas ei ole esitatud ühtegi tõendit, siis ei ole tegemist põhjendatud kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kaks asjatundja xxxx’i poolt koostatud arvamust.

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pea nimetatud kulu väljamõistmiseks vajalikuks nõuda täiendavaid dokumente

§ 176

lg 6 alusel, sest on usutav, et asjatundjale tuleb arvamuse koostamise eest tasuda. Põhjendatud kuludeks on riigilõiv ja dokumentaalse tõendi kulu. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot ning dokumentaalse tõendi ja lepingulise esindaja kulud vastavalt menetluskulude jaotusele (80% x 3025) 2420 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Asja materjalidest ei nähtu äriregistri ja kinnistusraamatu päringute tegemise vajalikkust. Põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu, mis on seotud nõude muutmise menetlusdokumendi koostamisega 28.02.2017, kuna selle ei ole tinginud kostjate tegevus, vaid hageja enda menetlusliku positsiooni muutmine. Samuti ei olnud vajalik 26.09.2017 tõendite esitamise taotlus, sest kohus esitatud tõendeid vastu ei võtnud. 21. Hageja sai riigilõivu tasumiseks menetlusabi hagi esitamisel. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Sellises olukorras ei ole alust mõista riigilõivu tasumisel menetlusabi saanud hagejalt riigilõivu 8 riigituludes välja.

§ 190

lg 4 sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-119-13, p 15).

1. Järgnevalt hindab kohus kostja I menetluskulusid. Kostja I on kandnud eksperdikulusid 1620 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 2210 eurot (kd II tl 148-155). Sellele lisandub 09.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 5 tunni 30 min eest (5,5 x 100) 550 eurot. Hageja hinnangul ei ole ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et 100 eurot on mõistlik tunnihind. Toimiku põhjal saab põhjendatud ajakuluks lugeda: hagiga tutvumine ja 21.11.2016 menetlusdokumendi koostamise aeg 4 tundi; 13.01.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; eelistungi ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 30 min; 19.05.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 1 tund 30 min; paikvaatlusel osalemine 2 tundi; 12.09.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; 09.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 4 tundi 30 min. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 18 tundi 30 min. Põhjendatud kuluks on eksperdikulu. Hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele (20% x 3470) 694 eurot.
2. Tulenevalt

§ 190

lg 3 tuleb kostjalt I välja mõista riigilõiv riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivust 425 on 80% 340 eurot. Kostja I peab sellest 200 eurot hüvitama hagejale ning ülejäänud 140 eurot tuleb välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi tuleb riigilõiv riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Viivitamise korral tuleb tasuda viivist

§ 179lg 9 alusel.

24.

§ 445

lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja I vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb välja mõista kostjalt I hageja kasuks (2420 – 694) 1726 eurot. 25. Kohus analüüsib kostja II menetluskulusid. Kostja II on esitanud arved, millest nähtuvalt on ta saanud õigusalast konsultatsiooni ja palub menetluskuludena hüvitada 750 eurot (kd II tl 3-12). Kuigi kostja II viitab, et kuluks on ka dokumentide tõlkimine, siis taotlusest ega arvetest ei nähtu, milliseid dokumente on tõlgitud ja millises suuruses on kulusid kantud. Kõik kostja II menetlusdokumendid on allkirjastatud seadusliku esindaja poolt ning kostja II poolt ei ole esitatud volikirja, et menetluses kasutatakse lepingulist esindajat. Kui menetlusosaline ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja kohus ei ole saanud kontrollida

§ 218

lg 1 p 2 järgi esindaja kvalifikatsiooni, siis ei ole kohtul põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel. Kui esindaja jätab menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei saa hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise käigus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, p 11). Kohtu hinnangul ei ole kostja II kulud hagejalt menetluskuludena väljamõistetavad. 26. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 27.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9 (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 10