KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12794 Tsiviilasi X

-s on ette nähtud elatise miinimum. Hagejad on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja menetlust ei tule lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 toodud alusel. Hagejad nõustuvad, et tõesti on olemas kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-5962, kuid käesolevas tsiviilasjas on teine alus kostja vastu nõude esitamisel: 1) elatise tasumine väiksemas ulatuses, kui

-s sätestatud elatise miinimum, 2) kostja poolne igakuine hilinemine elatise tasumisega võrreldes sellega, milles lapsevanemad eelnevalt kokku leppisid. Eelmises kohtumenetluses soovisid hagejad fikseerida elatise tasumise päeva „ametlikult“, kuid seadus ei näe võimalust anda sellisele nõudele riigi poolt õiguskaitset. 5. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttega soovivad hagejad tõendada, et kostja teeb igakuised elatise tasumised erinevatel tähtaegadel ning need erinevad sellest, milles laste vanemad eelnevalt suuliselt leppisid kokku. Hagejad on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele, kuna kostja on rikkunud laste ees

-ga ette nähtud ülalpidamiskohustust tasuda elatist seaduses ettenähtud minimaalses ulatuses ja sellega, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust õigel ajal. Vaatama sellele, et hageja I hetkel töötab ja saab töötasu, ei anna ta seda täies ulatuses lapse emale, kelle juures laps elab.

-is on ette nähtud, et ülalpidamist saama õigustatud isik on iga alaealine laps. Hageja I on alaealine laps.

ei näe ette erandit, mille alusel kostja võib mitte maksta hagejale I elatist, tuginedes sellele, et laps omab enda sissetulekut. Hageja I annab laste emale toidu jaoks umbes 100 eurot kuus ning oma töötasu kulutab endale riiete ja tehnika ostmiseks, vaba aja veetmiseks jne. Hagejate seaduslik esindaja kannab endiselt seoses hagejaga I kulud toidule, eluaseme kulud, kommunaalkulud, mobiiltelefoni kulud, interneti kulud ja tervisega seotud kulud. Ei vasta tõele, et alaealine hageja I on iseenda ülalpidamisel ning ei vaja enda vanemate ülalpidamist. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja esitas 18.09.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista hagi ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja vaidleb vastu nii hagi menetlusse võtmisele kui ka hagis endas esitatud sisulisele nõudele.
2. Kostja taotleb lahendada esiteks taotlus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vahel samas hagiesemes on olemas lõpplahend. Hagejad esitasid kohtule 13.04.2017 hagi elatise väljamõistmiseks kummalegi hagejale seadusest tulenevas miinimumsummas. Hagejad märkisid esitatud hagis oma nõude põhjenduseks „maksta välja konkreetseks päevaks, et olla selles kindel“. Kostja vastas hagiavaldusele, et ta on elatise kohustust täitnud vastavalt poolte kirjalikule kokkuleppele, mille kohaselt tasub kostja elatist summas 160 eurot lapse kohta. Kostja tasub seejuures sama kokkuleppe kohaselt ka hagejate koduks oleva korteri Xxxx, Tallinn ostuks võetud laenu (millise kohustuse pooled omavahelises suhtes jagavad pooleks). Poolte selline kokkulepe kvalifitseerub

§ 100

lg 3 viidatud kokkuleppele lahuselavate vanemate vaheliseks õiguslikult lubatud kokkuleppeks. Kokkuleppe kohaselt on kostja raha maksmise kohustuse suuruseks ca 250 eurot kuus. Samuti oli kostja vastuväites esitatud asjaolu, et hageja I omab töökohta, tal on enda isiklik sissetulek, millest ta kokkuleppel koos elava emaga annab pere ülalpidamise üldkuludesse osa oma sissetulekust. Samuti on kostja on jätkuvalt tasunud hageja esindaja pangakontole ca 350-400 eurot igas kuus. Hagejad (esindaja) on laekunud raha vastu võtnud ega ole summade suuruste suhtes esitanud 3

§-de 97 ja § 99 tähenduses õigustatud isikuks, kelle vajaduste rahuldamiseks annavad elatist

§ 96toodud kohustatud isikud.

Vastupidi, hageja I ise osaleb oma sissetuleku kaudu kooselavate pereliikmete ühises majandamises. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg
2. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 3, tl 27). Tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud poolte esitatud seisukohti, jõudis kohus järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. xxxx ja kostjal xxxx on ühised alaealised lapsed Xxxx (sündinud xxxx) ja Xxxx(sündinud xxxx) (tl 4-5). Vaidlus puudub selles, et alates aastast 2013 elavad hagejad Xxxx ja Xxxxema Xxxxjuures, kostja Xxxxlastega koos ei ela. Alaealise lapse vanem täidab perekonnaseaduse (

) § 100 lg 2 kohaselt lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd hagejad elavad oma ema juures, on kostjal

§ 100lg 2 kohaselt kohustus täita ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on maksnud alates

1. a kuni
2. a augusti lõpuni 4

§ 100lg 4 on sätestatud, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus nõustub hagejatega, et kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt teeb kostja elatise tasumise makseid erinevatel tähtaegadel. Kostja on tasunud elatist erinevatel kuupäevadel ja erinevates summades, viitamata maksekorraldustes, kummale hagejale ja millise kuu eest on vastav elatise makse tehtud (vt tl 32-45). Korraga ülekantud elatise (ülekannetes nimetatud alimendid) summa ei ületa seejuures 200 eurot maksekorralduse kohta (vt tl 32-45). Kohus leiab, et sellisel viisil elatise maksmist ei saa lugeda elatise maksmise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks VÕS § 76 lg 3 ja

§ 100lg 4 mõttes (vt ka tl 56 hagejate õiguskaitsevajaduse täpsustamine).

Kohus nõustub eeltoodut arvestades hagejatega, et kuigi kostja põhimõtteliselt ei eita oma kohustust elatise tasumiseks, on kohtuotsusega ülalpidamiskohustuse täitmise viisi täpsem kindlaksmääramine eelkõige laste huvides, samuti aitab see vältida võimalikke vaidlusi elatise kohustuse täitmise üle tulevikus. 14.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 120

lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Riigikohtu 24.10.2012 otsuse 3-2-1-118-12 p-st 16 ja 16.01.2013 otsuse 3-2-1-160-12 p-st 17 järeldub kooskõlas

§ 101

lg 1 sätestatuga eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras, siis ka käesoleval juhul ei ole vajadust tõendada ega analüüsida laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. 15.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 22.03.2017 lahendis 3-2-1-174-16 p 13 selgitanud, et tegemist 5

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 lahend nr 3-2-1-119-15, p 11).

1. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine hageja II Xxxxosas selliseid asjaolusid, mis tingiks kostjalt väljanõutava elatise vähendamise alla miinimummäära. Kostja ei ole töövõimetu, samuti ei esine olukorda, kus kostjal oleks lisaks hagejatele teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Oluline on ka see, et kostja ei vaidlusta oma kohustust Xxxxmiinimummääras elatise maksmiseks (vt tl 26-27; tl 68).
2. Samas on kostja on esitanud vastuväite, et hageja I Xxxx omab töökohta, tal on enda isiklik sissetulek, millest ta emaga kokkuleppel annab pere ülalpidamise üldkuludesse osa oma sissetulekust, mistõttu ei ole kostja arvates tegemist õigustatud isikuga, kellele tuleks elatist maksta (vt tl 26 pöördel ja tl 27). Hageja seaduslik esindaja nimetatuga ei nõustu ja leiab, et lapse ema kannab endiselt hageja I kulud toidule, eluaseme kulud, kommunaalkulud, mobiiltelefoni kulud, interneti kulud ja tervisega seotud kulud (vt tl 55 pöördel). Samas hagejate seaduslik esindaja selgitas, et oma töötasust katab hageja I muid enda vajadusi (ostab riideid, jalatsid, tehnikat jne). Sellest tulenevalt lapse ema oli nõus kompromissiga, mille järgi lapse isa maksaks lapse emale vanema poja ülalpidamiseks igakuise elatise vähendatud summas, milleks on nt 150 eurot (vt tl 55 pöördel). Hilisemalt on hagejate esindaja nõustunud kompromissina ka sellega, et kostja Xxxxtasub hagejale I igakuist elatist summas 140 eurot kuus alates 01.09.2017 kuni Xxxx’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 08.03.2018 (vt tl 75). Peaaegu sama summa (130 eurot kuus ehk 10 eurot vähem kui hagejate esindaja poolt pakutu) tasumisega hagejale I on kompromissina nõus olnud ka kostja (vt tl 68). Kuigi kompromissina pakutud summad ei ole pooltele siduvad, leiab kohus, et hagejate esindaja poolt esiletoodud asjaolusid (st et hageja I katab oma vajadusi osaliselt enda töötasust ja hagejate esindaja on olnud valmis vähendama hageja I elatisnõuet kostja vastu 140 euroni kuus) tuleb asja lahendamisel siiski arvesse võtta. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud annavad aluse hageja I elatisenõuet vähendada 140 euroni kuus, kuna hageja I tegelikud vajadused on iseseisva töötasu enda vajaduste katmiseks kasutamise tõttu väiksemad. Oluline on ka see, et käesolev kohtuotsus hagejatele elatise väljamõistmise osas – 140 eurot kuus hagejale I ja 235 eurot kuus hagejale II – on sisult samasugune hagejate esindaja poolt allakirjutatud kompromisslepinguga (tl 75-76) ning peaks seega eelduslikult vastama hagejate tahtele ning huvidele.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt Xxxxtuleb mõista välja hageja Xxxx ülalpidamiseks elatis 140 eurot kuus alates 01.09.2017 kuni Xxxx’i täisealiseks saamiseni, s.o 08.03.2018 ning hageja Xxxxülalpidamiseks elatis 235 eurot kuus (pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 01.09.2017 kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni, s.o 26.05.
4. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (tl 16 ja pöördel). Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus rahuldas hageja II Xxxxnõude poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatise saamiseks. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise summa hagejale II muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab 6

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Arvestades eeltoodut määrab kohus, et jooksev elatis tuleb kostjal tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt sellele eelneva kuu viimasel päeval hagejate seadusliku esindaja Xxxxarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS-is SEB Pank. Kohtuotsuse jõustumise hetkeks maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas punktis viidatud hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Kohus ei pea põhjendatuks elatise tasumist hagejate esindaja taotletud viisil, et elatist tasutaks iga kuu 10. kuupäeval, sest

§ 100lg 4 kohaselt nõutava ettemaksu korral oleks kuu 10.

päev kohtu hinnangul liialt varajane tähtaeg.

1. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5). Kohus soovitab pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist. Kohtu hinnangul oleks kasvavate menetluskulude ja vanemate omavahelise vaidlemise jätkamise asemel mõistlik seada esiplaanile laste huvid ja sõlmida elatise maksmise osas kokkulepe. Kohus selgitab, et käesolevas elatisevaidluses kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele.
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt. Arvestades vaidluse lastega seotud iseloomu ja vaidluse asjaolusid peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 7